16.12.2015 Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja: Pariisi kokkulepe Eesti energiamajanduse suunda palju ei muuda

16. detsembri Postimehes kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar, et Eesti energiapoliitilisi valikuid on juba enam kui 10 aastat mõjutanud Euroopa Liidu ühine energia- ja kliimapoliitika. Tatar sõnas, et Pariisis sõlmitud kokkulepped on võrreldes Euroopa Liidu seniste eesmärkidega vähem ambitsioonikad. Tatari sõnul on Euroopa Liit (ka Eesti) juba mõnda aega olnud samal teel, mida mööda nüüd ka teised maailma riigid on otsustanud Euroopale järgneda.

Esimest korda ajaloos suutsid enam kui 190 riigi esindajad kokku leppida ühises eesmärgis liikumaks puhtama keskkonna ja tõhusama majanduse poole, lootuses ära hoida kliimamuutustega kaasnevaid looduskatastroofe ning organiseeruda tegevustes kliimamuutusega kohenemisel. Kuipalju iga riik eesmärgi täitmiseks panustab, jääb aga iga liikmesriigi oma südametunnistusele. Samas on Euroopa Liidu riikide kavad energeetika planeerimisel juba praegu suurusjärgu võrra ambitsioonikamad, aga ka detailsemad, kui Pariisi kokkulepe ette näeb. Niimoodi on ka Eestis.

2012. aastal alustati Eesti uue energiamajanduse arengukava väljatöötamist, mis lähtub Euroopa Liidu ambitsioonikast energia- ja kliimapoliitikast. Praeguseks on arengukava valitsusele esitamiseks valmis ja seal sõnastatud poliitikavalikud on kooskõlas Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitikaga ning Eesti riigi majanduslike huvidega. Ammugi siis Pariisi kokkuleppega.

Julgen väita, et tegelikult ei muuda Pariisis sündinud kokkulepe Eesti energiamajanduses juba võetud suunda kuigi palju. Põhjuse nõnda väita annab Euroopa Liidu ühine energia- ja kliimapoliitika, mis on ambitsioonikam kui üleilmne kokkulepe. See on aga kujundanud Eesti energiapoliitilisi valikuid juba enam kui kümme aastat. Teisisõnu, Euroopa Liit (ka Eesti) on juba mõnda aega olnud samal teel, mida mööda nüüd ka teised maailma riigid on otsustanud Euroopale järgneda. Kliimaleppest tunduvalt suuremat ja otsesemat mõju Eesti energiasektorile avaldavad hoopis enneolematult madalale langenud energiakandjate hinnad.