Taastuvenergeetika riikidevahelises koostöös

Taastuvenergeetikat peab arendama riikidevahelises koostöös

Eesti Elektritööstuse Liit leiab, et Eestile on oluline teha tihedamat koostööd naaberriikidega taastuvenergia toetusskeemide ühtlustamiseks. Taastuvenergeetikat on soodsam arendada eelkõige seal, kus see on looduslikult ja majanduslikult kõige mõistlikum. See võimaldaks optimeerida ka kasvavaid taastuvenergiatoetusi.
 
Euroopa Liit on tõdenud, et taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks üldises energiatarbimises on oluline ergutada koostööd liikmesriikide vahel. Taastuvenergia tootmiseks tuleb eelistada looduslikult parimate võimalustega piirkondi, kunstlikult loodud arenguvõimalused on energiatarbijatele liiga koormavad ja moonutavad turgu.
 
Eestil oleks rahvusvahelisest koostööst nii mõndagi võita, kuna meil on suurepärased võimalused taastuvenergia laialdasemaks kasutuselevõtuks. Eestis toodetud taastuvenergiast võiks olla huvitud riigid, kelle looduslikud võimalused ei luba mõistlike meetmetega täita seatud taastuvenergia eesmärke.
 
Eestis on head eeldused tuuleenergeetika arenguks ning Euroopa ühe metsarikkaima riigina on meil suur biokütuste kasutamise potentsiaal. Selle asemel, et eksportida puitu Euroopa elektrijaamadesse, saaksime ise biokütuseid rohkem energeetikas kasutusele võtta, luua töökohti ja vähendada keskkonnamõju. Koostöö teiste riikidega võimaldaks luua Eestisse juurde metsa majanduse- ja töötlemisega seotud töökohti madala tööhõivega regioonides. See annaks pikaajalise investeerimiskindluse metsade majandamisega tegelevatele isikutele ja ettevõtetele. Samuti võimaldaks taastuvenergia sertifikaatide eksport edendada riigi väliskaubandust.
Põhjamaadest on esimese suure sammu astunud Norra. Norra parlament kiitis möödunud aasta lõpus heaks otsuse liituda Rootsi taastuvenergia sertifikaatide süsteemiga.
 
Rootsi energiaregulaator märkis, et Norra liitumine toob kaasa suurema turu ja turuosaliste arvu kasvu. See omakorda tõstab likviidsust ning tagab stabiilsema hinnataseme. Koostöövõimalustena näeb Euroopa Liit näiteks riikidevahelisi statistilisi ülekandeid, ühiseid projekte ja toetuskavasid ning parimate tavade vahetamist (direktiiv 2009/28/EÜ).  Täna ei ole selline koostöö liikmesriikide vahel veel laialt levinud. Koostööd on  riiklike arengukavadega ette näinud vaid Itaalia ja Luksemburg.