Kiire liikumine t\u00e4ielikult konkurentsiv\u00f5imelisele integreeritud elektri hulgim\u00fc\u00fcgiturule on \u00fclimalt oluline asjaolu elektrit\u00f6\u00f6stuse kohustusele muutuda s\u00fcsinikuneutraalseks enne 2050. aastat. Miks? Sest turud on parimad vahendid kogu protsessi kuluefektiivsuse tagamiseks.<\/p>\n\n\n\n
Sinna j\u00f5udmiseks on aga vaja turge, mis on ka majanduslikult otstarbekohased \u2013 turud, mis on kohandatud kiiresti kasvava juhitamatu taastuvenergia osakaalu jaoks, nagu tuule- ja p\u00e4ikeseenergia. Seet\u00f5ttu peaksid turud hindama mitte ainult paindlikkust, vaid ka s\u00fcsteemi piisavust. Samuti tuleks turud paremini integreerida elektri tootmisv\u00f5imsuste puuduj\u00e4\u00e4gi puhuks ja tuleks piirata m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsideta poliitiliste sekkumise v\u00f5imalust kriisides. Kahjuks vastab puhta energia paketi ja EL turusuuniste rakendamine sellele eesm\u00e4rgile vaid osaliselt. See tagab k\u00fcll piirkondliku l\u00e4henemisviisi s\u00fcsteemi toimimisele, paremad \u00fcleeuroopalised piisavuse hindamised ja elektritaristu t\u00f5husama kasutamise, kuid ei ole piisav, seet\u00f5ttu annab Liit oma osa elektriturgude disaini reformimisel ja teeb tihedat koost\u00f6\u00f6d Eurelectricuga.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks turukujundusele on elektrisektori investeerimiskindlus otsustava t\u00e4htsusega. T\u00e4nasest kuni 2030. aastani on vaja umbes 100 miljardit eurot aastas keskkonnas\u00e4\u00e4stlikuks tootmiseks ja j\u00e4tkusuutlikuks salvestamiseks, lisaks 35 miljardit eurot aastas elektri jaotusv\u00f5rkudele Euroopas. Elektrit\u00f6\u00f6stus on valmis nendes investeeringutes juhtrolli kandma eeldusel, et turukujundus tekitab \u00f5iguskindlust ning regulatiivne raamistik ja energiapoliitika (sealhulgas j\u00e4tkusuutlik rahastamine) on pikaajaliselt paigas, alles siis tekib eeldus vajalikeks investeeringuteks s\u00fcsinikuneutraalsuse saavutamiseks EL 2050. aastaks.<\/p>\n\n\n\n