{"id":1029,"date":"2022-12-10T00:00:00","date_gmt":"2022-12-10T00:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/?p=1029"},"modified":"2024-01-31T23:43:08","modified_gmt":"2024-01-31T23:43:08","slug":"kuni-sisemaine-taastuvenergia-tootmisvoime-on-madal-saab-riik-toostustarbijaid-aidata","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/kuni-sisemaine-taastuvenergia-tootmisvoime-on-madal-saab-riik-toostustarbijaid-aidata\/","title":{"rendered":"Kuni sisemaine taastuvenergia tootmisv\u00f5ime on madal, saab riik t\u00f6\u00f6stustarbijaid aidata"},"content":{"rendered":"\n<p>T\u00f5nis Vare, Eesti Elektrit\u00f6\u00f6stuse Liidu tegevjuht<\/p>\n\n\n\n<p>Energiakriisiga v\u00f5itlemisel tuleb arvestada, et avatud ja pikaajaliselt kindlate p\u00f5hialustega toimivad turud on tarbijate elektriarvete stabiliseerimiseks v\u00f5tmet\u00e4htsusega.<\/p>\n\n\n\n<p>Viimase aastak\u00fcmne jooksul on liberaliseerimine taganud Euroopa elektrituru j\u00e4rkj\u00e4rgulise integreerimise ja optimeerimise, pakkudes seel\u00e4bi tarbijatele ligikaudu 34 miljardit eurot kokkuhoidu aastas. Siiski n\u00f5uavad elektris\u00fcsteemi arendamise kasvavad investeerimisvajadused elektrituru edasist arendamist j\u00e4tkuvas gaasikriisis, mis on p\u00f5hjustanud elektrihindade ebaproportsionaalselt suure koormuse tarbijate arvetele.<\/p>\n\n\n\n<p>Kahjuks annavad turukujunduse p\u00f5hialused turuosalistele j\u00e4tkuvalt kriitilisi investeerimissignaale. Elektrituru liberaliseerimine on Euroopat h\u00e4sti teeninud ning taganud siiani varustuskindluse, samas pikaajaliselt vaadates peaksime j\u00e4tkama turureeglite t\u00e4iendamist, et tagada nende sobivus avatud turu tingimustes. Uuendatud elektrituru korraldus peab keskenduma tarbijate vajadustele ja toetama s\u00fcsinikneutraalsusele \u00fcleminekuks vajalikke tohutuid investeeringumahte. Tuleviku turukujundus peab olema kulut\u00f5hus, j\u00e4tkusuutlik ja suutma toime tulla hindade suure k\u00f5ikumisega.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Turukorraldus vajab uuenduslikku disaini<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Euroopa \u00dclemkogu alustas 15. detsembril 2022 elektrituru kujunduse tuleviku l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega. P\u00e4rast nende l\u00f5ppu peaks Euroopa Komisjon 2023. aasta I kvartalis vastu v\u00f5tma oma ettepaneku elektrituru kujunduse uuendamise kohta.<\/p>\n\n\n\n<p>Elektrienergia hinna turup\u00f5hise alandamise parim v\u00f5imalus on uute odavamate s\u00fcsinikneutraalsete tootmisv\u00f5imsuste v\u00e4ljaehitamine. Selle v\u00f5imaluse realiseerimine v\u00f5tab rohkem aega, kui \u00fcks v\u00f5i kaks aastat. Kiiremaloomulised lahendused oleks ainult siseriiklikud maksuleevendused, mida Euroopa Komisjon lubab rakendada koheselt.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Riik peab t\u00f6\u00f6stusele appi tulema<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kuiv\u00f5rd elektrienergia suure hinnat\u00f5usu peamine p\u00f5hjus on taastuvelektri tootmisv\u00f5imekuse v\u00e4hesus Eesti ja naaberriikide hinnapiirkonnas, siis olulist elektrihinna langust praegu ette n\u00e4ha ei ole. Seet\u00f5ttu tuleks riigil t\u00f6\u00f6stustarbijate energiakulude kontrolli all hoidmiseks esmase meetmena rakendada riiklikku energiakulude h\u00fcvitamise paketti konkurentsiv\u00f5ime s\u00e4ilitamiseks, et luua samav\u00e4\u00e4rne ettev\u00f5tluskeskkond riikidega, kus makstakse energiatoetusi. Meedet on v\u00f5imalik kiirelt rakendada, kuna vajalikud arendused on osapooltel eelmisel aastal juba tehtud.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5imalik on ka loobuda t\u00f6\u00f6stustarbijatele taastuvenergiatasu rakendamisest. Taastuvenergiatasude s\u00fcsteemi saaks finantseerida EL-i poolt riigile \u00fclekantavate saastekvootide m\u00fc\u00fcgist laekuvast rahast v\u00f5i otse riigieelarvest. 2021. aastal t\u00f5i saastekvootide m\u00fc\u00fck riigile lisatulu 42 miljonit eurot \u2013 planeeritud 206 miljoni asemel 248 miljonit eurot. 2022. aasta prognoos on 173 miljonit eurot. Samas suurenevad riigitulud t\u00e4iendavate prognooside kohaselt sel aastal k\u00f5rge kvoodihinna t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n<p>Riigil on v\u00f5imalus alandada ajutiselt elektrienergia k\u00e4ibemaksu. Arvestades, et talveperioodil t\u00f5usevad elektrihinnad hulgiturul t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5rgemale praegusest tasemest, on k\u00e4ibemaksu laekumine talvel igal juhul k\u00f5rgem suvekuudest. Prognooside kohaselt peaks riik saama energiakandjatelt 2022. aastal t\u00e4nu hinnat\u00f5usudele ligikaudu 150 miljonit eurot t\u00e4iendavat k\u00e4ibemaksu, samas on riigieelarve prognoos koostatud hinnat\u00f5usu eelsete eelduste pealt ja seet\u00f5ttu on ettepaneku realiseerimine 20% m\u00e4\u00e4ralt 9% m\u00e4\u00e4rale suures osas kuluneutraalne. Prognoositav t\u00e4iendav kulu madalama k\u00e4ibemaksu m\u00e4\u00e4ra pealt tasandab k\u00f5rgest inflatsioonist tulenev \u00fcldine k\u00e4ibemaksu laekumine.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Vajame senisest m\u00e4rksa rohkem taastuvat elektrit<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ettev\u00f5tted saavad oma kulud kontrolli alla v\u00f5tta l\u00e4bi pikaajaliste elektrilepingute s\u00f5lmimise (PPA), mis on kiireim ja lihtsaim viis stabiilsuse saavutamisel elektri b\u00f6rsihinna k\u00f5ikumiste vastu. PPA on sobilik t\u00f6\u00f6stustarbijale, see ergutaks konkurentsi selliste lepingute pakkumises ning v\u00f5ib avaldada positiivset m\u00f5ju uutele taastuvenergia investeeringutele.<\/p>\n\n\n\n<p>Elektrienergia hinna alandamise parim turup\u00f5hine v\u00f5imalus on uute taastuvenergia tootmisv\u00f5imsuste ehitamine. Eesm\u00e4rgi saavutamiseks peaks riik rakendama omapoolseid meetmeid uute taastuvelektri arenduste turule aitamiseks. Eesti elektris\u00fcsteemi parameetrid v\u00f5imaldavad kogu Eestis tarbitava elektrienergia sisse importida naaberturgudelt.<\/p>\n\n\n\n<p>Selles olukorras eeldab turup\u00f5hine uute tootmisv\u00f5imsuste p\u00fcstitamine konkurentsiv\u00f5imelist investeerimiskeskkonda. Paraku ei ole Eesti investeerimiskeskkond v\u00f5rreldes naaberriikidega konkurentsiv\u00f5imelisem. Projektide loamenetlused on aeglased, kohaldatakse piiranguid, sh riigikaitselisi ja keskkonnaalaseid. Lisaks on Eesti regulatiivne keskkond pidevas muutumises \u2013 see tekitab ebakindlust ja soosib k\u00f5rgete elektrihindade p\u00fcsimist.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti taastuvelektri arendamise eesm\u00e4rgi saavutamine \u2013 2030. aastaks 100% kodumaisest tarbimisest on taastuvelekter \u2013 eeldab riigi sekkumist. Eesm\u00e4rgi saavutamiseks ja uute taastuvelektri tootmisv\u00f5imsuste turule toomiseks on vaja v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada v\u00e4hempakkumiste t\u00e4pne ajakava ja selle mahtude kinnitamine v\u00e4hemalt j\u00e4rgmiseks kolmeks aastaks. 2023\u20132025 peaks igal aastal riik korraldama \u00fcks-kaks tehnoloogianeutraalset v\u00e4hempakkumist tootjatele tunnip\u00f5hise hinnap\u00f5randa fikseerimisega, iga-aastase summaarse mahuga v\u00e4hemalt 1000 GWh.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Tootjat peab kuidagi motiveerima<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Hinnap\u00f5randa fikseerimise eesm\u00e4rk on minimaalselt vajaliku tootluse kindlustamine tootjatele pikaajaliste investeeringute tegemiseks, samuti finantsinstitutsioonidele riskide maandamiseks laenude v\u00e4ljastamisel. Makromajanduslikult on meetme potentsiaalne kulu \u00fchiskonnale v\u00e4ga v\u00e4ike, v\u00f5rreldes k\u00f5rgete elektrihindade tasumisega.<\/p>\n\n\n\n<p>Meie taastuvelektri osakaal tarbimisest on keskmiselt madalam just talvekuudel (oktoober\u2013m\u00e4rts). Sellep\u00e4rast on vaja taastuvelektri tootmist lisada eelk\u00f5ige I ja IV kvartalis. T\u00e4iendavalt saaks v\u00e4hempakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigi ja maksimaalse koguse kohta \u00fchel kalendriaastal rakendada tehnilist n\u00f5uet, kus pakkumise esemeks olev toetatava elektrienergia liik oleks siis I ja IV kvartalis taastuvast allikast toodetav elektrienergia. Sellisel juhul on tootjal huvi paigaldada tootmisseadmed, mis toodavad k\u00f5ige rohkem taastuvelektrit ajal, kui seda k\u00f5ige rohkem vajatakse.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti investeerimiskeskkond peab olema piirkonnas motiveerivaim, et tekiks turup\u00f5hine eeldus arenguks ja saavutaksime elektrieksportiga konkurentsieelise.<\/p>\n\n\n\n<p>Hea teada: Euroliidu energia siseturg peab kohanema uute p\u00f5him\u00f5tetega<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kliimaneutraalsuse eesm\u00e4rgi saavutamiseks ei pea tulevane Euroopa Komisjoni ettepanek mitte ainult s\u00e4ilitama EL-i energia siseturgu, selle kulut\u00f5husust, piiri\u00fclest kaubandust ja turuosaliste vahelist konkurentsi, vaid t\u00e4iendama praegust turukujundust uute alustega.<\/li>\n\n\n\n<li>V\u00e4lja tuleb t\u00f6\u00f6tada t\u00e4iustatud tarbijalepingute s\u00f5lmimise raamistik, mis loob v\u00f5imalused pikaajaliseks riskimaandamiseks ja pikaajalisteks lepinguteks, et tuua taastuvenergiast ja v\u00e4hese CO2-heitega energiatootmisest kasu otse k\u00f5ikide tarbijateni, soodustades samal ajal ka tarbijate kaasamist.<\/li>\n\n\n\n<li>Vajame turuga \u00fchilduvat investeerimisraamistikku taastuvatele energiaallikatele ja v\u00e4hese CO2-heitega tehnoloogiatele, mis on kapitalimahukad.<\/li>\n\n\n\n<li>V\u00e4lja tuleb t\u00f6\u00f6tada raamistik, mis tagab piisava tootmise, toimiva s\u00fcsteemi ja varustuskindluse ning vastab muutuvatele elektris\u00fcsteemi n\u00f5uetele, eelk\u00f5ige detsentraliseerimise ning kasvava s\u00fcsteemi paindlikkuse ja tarbimise juhtimise vajaduste t\u00f5ttu.<\/li>\n\n\n\n<li>Elektris\u00fcsteemi detailsem planeerimine ja s\u00fcsteemivajaduste konkreetsem kirjeldamine tuleb Euroopa tasandil metoodiliselt \u00fchtlustada, et oleks tagatud \u00f5iglane konkurents turul.<\/li>\n\n\n\n<li>Nende ettepanekute rakendamine tekitab k\u00fcsimuse \u00fchtlustamise taseme kohta. T\u00f5en\u00e4oline on, et liikmesriikidel on s\u00f5ltuvalt nende kohalikest erip\u00e4radest erinevad eelistused, kuid \u00fcldine prioriteet tuleb seada Euroopa energia siseturu s\u00e4ilitamisele.<\/li>\n\n\n\n<li>Euroopa Komisjoni v\u00f5tmeroll on subsidiaarsuse p\u00f5him\u00f5tet j\u00e4rgides tagada, et siseriiklik rakendamine ei moonutaks EL-i \u00fchist energiaturgu ja tagaks v\u00f5rdsed konkurentsitingimused turuosalistele.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00f5nis Vare, Eesti Elektrit\u00f6\u00f6stuse Liidu tegevjuht Energiakriisiga v\u00f5itlemisel tuleb arvestada, et avatud ja pikaajaliselt kindlate p\u00f5hialustega toimivad turud on tarbijate elektriarvete stabiliseerimiseks v\u00f5tmet\u00e4htsusega. Viimase aastak\u00fcmne jooksul on liberaliseerimine taganud Euroopa &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-1029","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1029","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1029"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1029\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1030,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1029\/revisions\/1030"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1029"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1029"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1029"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}