Andres Tropp, Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi j\u00f5ustus Eestis seadusemuudatus, mille kohaselt peaks Eesti suutma aastal 2030 katta kogu enda elektri sisetarbimise taastuvelektriga.<\/p>\n\n\n\n
Selline eesm\u00e4rgi seadmine ei tulenenud Euroopa Liidust (EL), mille n\u00f5uete t\u00e4itmise osas Eesti ametnikud hoolega n\u00e4puga j\u00e4rge ajavad. Vastupidi, k\u00e4imasoleva energiakriisi ajal v\u00e4ljakannatamatult k\u00f5rgele kerkinud elektri hinnad on tekitanud valitsuse tasemel \u00e4ratundmise, et Eestis ja regioonis tervikuna on puudu odavat hinda pakkuvatest elektritootmise v\u00f5imsustest ning nende mahtu on vaja elektris\u00fcsteemis kiiresti suurendada.<\/p>\n\n\n\n
Piirangud p\u00e4rsivad arendusi<\/strong><\/p>\n\n\n\n See muudatus ei tulnud investoritele ja arendajatele lihtsal ajal. K\u00e4imas on Venemaa agressioon Ukraina vastu. Vastuseks energiakriisile on EL kaalumas p\u00f5him\u00f5ttelisi muudatusi Euroopa elektrituru disainis. Paralleelselt ootusega hoogustada taastuvenergia investeeringuid on Euroopa Komisjon teinud ettepanekud taastuvenergia tootjate tulude piiramise ehk taastuvelektrile lubatud hinnalae kehtestamise osas.<\/p>\n\n\n\n S\u00fcsteemihaldurid teevad ettevalmistusi Balti riikide eraldamiseks Venemaa elektris\u00fcsteemist. Euroopa ja Balti regiooni v\u00e4ljakutsetele lisanduvad veel kodumaised riigikaitse- ja keskkonnaalased piirangud, planeeringute ja liitumiste venimine jms, mis arendajate riskivalmidust kahandavad.<\/p>\n\n\n\n Justkui valitud eesm\u00e4rgile umbusaldust avaldades t\u00f5useb avalikes diskussioonides s\u00fcstemaatiliselt k\u00fcsimus, kuidas kaetakse Eesti elektrivajadused siis, kui tuul ei puhu ja p\u00e4ike ei paista.<\/p>\n\n\n\n Alustame positiivsest. Eestis on praegu ja ka 2030. aastal piisavalt (ca 1000+ MW) juhitavat elektritootmise v\u00f5imsust, et valgus inimeste kodudes ei kustuks. EL-i kliimapoliitika muudab olemasolevat v\u00f5imekust aja jooksul \u00fcha konkurentsiv\u00f5imetumaks, kuid vajalik reserv on meil olemas. Seet\u00f5ttu ei ole kuigi asjakohased diskussioonid selle \u00fcle, kas Eesti vajab veel \u00fcht uut p\u00f5levkivielektrijaama.<\/p>\n\n\n\n Oluline on, et v\u00e4hemalt j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi jooksul on Eesti varustuskindlus tagatud ja kindlasti ei ole kliimapoliitika j\u00e4tkumisel uus p\u00f5levkivielektrijaam see, mis elektri hinda v\u00f5imaldaks alla tuua.<\/p>\n\n\n\n Selleks, et elektri hinda alla tuua, on vaja investeerida uutesse madalat elektri hinda v\u00f5imaldavatesse tootmisseadmetesse, milleks on eelk\u00f5ige tuuleelektrijaamad. Investeeringute saamiseks tuleb neile aga sobiv keskkond luua ning seda v\u00f5rreldes eelk\u00f5ige naaberriikidega.<\/p>\n\n\n\n Kui Eestisse pole viimase k\u00fcmne aasta jooksul uusi tuuleparke ehitatud, siis n\u00e4iteks Leedus ja Soomes k\u00e4ib suuremahuline arendus juba aastaid. Seet\u00f5ttu peaks Eesti igal juhul v\u00e4ltima selliste poliitikameetmete rakendamist, mis uusi investeeringuid meist eemale peletaks. Olgu selleks siis turudisaini oluline muutmine v\u00f5i taastuvelektritootjate tulude v\u00e4hendamine riikliku sunni ja k\u00e4su mehhanismidega.<\/p>\n\n\n\n Kui riigi hinnangul on tootjatel t\u00f5epoolest \u00f5nnestunud \u201eliigselt\u201c kasumit teenida, siis tuleks neile anda v\u00f5imalus paigutada see raha uute tootmisv\u00f5imsuste rajamisse, mitte neilt seda \u00e4ra v\u00f5tta. Kriis ei l\u00f5ppe enne, kui rajatud on piisavalt uusi tootmisv\u00f5imsuseid.<\/p>\n\n\n\n Investeeringuteks vaja kindlust<\/strong><\/p>\n\n\n\n Eestis on praegu veel palju kasutamata maapealsete tuuleparkide rajamise potentsiaali, kuid 100% taastuvelektri eesm\u00e4rgi saavutamine koos varustuskindluse tagamisega eeldab ka meretuule potentsiaali kasutusse v\u00f5tmist. Meretuuleparkide peamine erinevus maatuuleparkidest on nende suurus. Suurem suurus t\u00e4hendab omakorda suuremaid riske, sh finantsriske.<\/p>\n\n\n\n Taastuvenergia arengu toetamisel on m\u00f6\u00f6da saanud ajad, kus uutele projektidele makstakse lisaks turuhinnale ka taastuvenergia toetust. Selline l\u00e4henemine on \u00fchiskonnale kallis ja t\u00e4nast turuolukorda arvesse v\u00f5ttes ka p\u00f5hjendamatu. K\u00fcll aga tuleb vajalikuks pidada taastuvelektri v\u00e4hempakkumiste korraldamist n-\u00f6 hinnap\u00f5randa fikseerimiseks, mis tagaks arendajale minimaalselt vajaliku sissetuleku projektiga vee peale j\u00e4\u00e4miseks. Selliste v\u00e4hempakkumistega kaasnev kulu \u00fchiskonnale on oluliselt v\u00e4iksem, kui tekkiv tulu, sest reaalselt on elektri hinnad turul hinnap\u00f5randast enamasti k\u00f5rgemad ja kulu tarbijale kaasneb selle meetmega \u00fcksnes siis, kui tarbija nagunii madalatest elektri turuhindadest olulist kasu saab.<\/p>\n\n\n\n Koos mainitud seadusemuudatusega on valitsus juba otsustanud selliste v\u00e4hempakkumiste mahtu suurendada. Samas meretuuleparkide projektid eeldavad seni planeeritud v\u00e4hempakkumistest m\u00e4rksa suuremaid mahte ja v\u00f5ib olla ka m\u00f5nev\u00f5rra teistsuguseid meetmeid (n\u00e4iteks CfD).<\/p>\n\n\n\n Arendajate hinnariski aitavad maandada ka pikaajaliste elektrim\u00fc\u00fcgilepingute (nn PPA-d) s\u00f5lmimine. Eesti avalik sektor siiani selliseid lepinguid s\u00f5lminud ei ole, mist\u00f5ttu peaks riik kindlasti eeskuju n\u00e4itama. Suurte projektide jaoks vajaliku hulga PPA-lepingute s\u00f5lmimisele aitaks kaasa Balti riikide elektri hinnapiirkondade kokku liitmine \u00fchtseks Balti elektri hulgituruks. Eraldi v\u00f5etuna on Baltimaade hinnapiirkonnad n\u00e4iteks suure meretuulepargi arendamiseks pisikesed.<\/p>\n\n\n\n Salvestus ja tarbimise juhtimine<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ilmastikust s\u00f5ltuva tootmise suuremahuline kasutuselev\u00f5tt eeldab elektris\u00fcsteemi paindlikkuse parandamist. Seda nii tootmise kui tarbimise poolest. Eestis ja L\u00e4tis elektri salvestuse alane regulatsioon paraku sisuliselt puudub. Leedus on see olemas, kuid see on pigem \u00fche k\u00e4itise (Kruonise HPEJ) p\u00f5hine. Seet\u00f5ttu on vajalik t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja salvestuse alane regulatsioon, mis on vajalik ka Balti riikides elektri s\u00fcsteemiteenuste turu k\u00e4ivitamiseks. S\u00fcsteemiteenuste turu k\u00e4ivitamine on v\u00e4ltimatu eeltingimus Balti riikide elektriv\u00f5rgu Venemaa s\u00fcsteemist v\u00e4ljumisel.<\/p>\n\n\n\n Diskussioon selle \u00fcle, kas Eesti elektris\u00fcsteem v\u00f5iks tulevikus mahutada tuumajaama, m\u00f5nda uut gaasielektrijaama v\u00f5i p\u00f5levkivielektrijaama, j\u00e4tkub nagunii. Aga taastuvelektri arendamisele praegu alternatiivi ei ole. Ainult see v\u00f5imaldab Eestil n\u00e4htavas tulevikus elektri hinna m\u00f5istlikule tasemele tagasi tuua.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Andres Tropp, Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht M\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi j\u00f5ustus Eestis seadusemuudatus, mille kohaselt peaks Eesti suutma aastal 2030 katta kogu enda elektri sisetarbimise taastuvelektriga. Selline eesm\u00e4rgi seadmine ei …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-1031","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1031","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1031"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1031\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1032,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1031\/revisions\/1032"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1031"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1031"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1031"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}