Arvi Hamburg, volitatud elektriinsener<\/p>\n\n\n\n
Kas igas tarbimiskohas ja ajahetkel on elekter olemas sellises koguses mida vajame ning seejuures meile vastuv\u00f5etava hinnaga? Kas meie ootused on reaalsete v\u00f5imalustega kaetud \u2013 see k\u00fcsimus tuleneb kliimaneutraalsuse saavutamise eeldustest, p\u00f5levkivienergeetika sulgemisotsusest ja viimase poolaasta k\u00f5rgest elektrihinnast.<\/p>\n\n\n\n
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hinnangul kasvas maailma primaarenergia tarve aastatel 1990\u20132018 keskmiselt 2,1% aastas, fossiilk\u00fctuste osat\u00e4htsus 2020. aastal oli 83,8%, sama EL-is 72,2%. Energia tarbimise juurdekasvu tempo maailmas on viimastel aastatel alanenud. IEA prognoosib Covidi eelse primaarenergia tarbimise taastumist aastal 2023 ja seej\u00e4rel j\u00e4tkuvalt ligi 1%-list juurdekasvu aastani 2040. Eesti primaarenergia tarbimine aastatel 1990\u20132020 on v\u00e4henenud 2,4 korda, sh fossiilk\u00fctuste, p\u00f5levkivi ja maagaasi kasutamine 2,7 korda.<\/p>\n\n\n\n
Oluline osa primaarenergia v\u00e4henemisel on ka energia tervikahela efektiivsuse m\u00e4rgataval t\u00f5usul. Elektritarbimise juurdekasv maailmas oli samal ajaperioodil keskmiselt 4,6% aastas, seejuures Euroopas tunduvalt aeglasem. Elektritarbimise kiirem kasv on tingitud elektrienergia kasutamise universaalsusest, mugavusest, elanikkonna elatustaseme t\u00f5usust ning ligi 900 miljoni maailma elaniku soovist hakata ka elektrienergiat kasutama. Fossiilk\u00fctuste osat\u00e4htsus elektritootmisel oli 2020. aastal 61% (sh esikohal kivis\u00fcsi 33,8%, j\u00e4rgnevad maagaas 22,8% ja \u00f5li vaid 4,4%). Mittefossiilsetest k\u00fctustest (39%) on suurima osakaaluga 16,8% h\u00fcdro-, j\u00e4rgnevad tuuma- 10,1%, tuuleenergia 6,1%, p\u00e4ikeseelektrijaamad 3,3% ja muud biok\u00fctused 2,7%.<\/p>\n\n\n\n
EL-is fossiilk\u00fctuste osat\u00e4htsus elektritootmisel oli 37%, kuid p\u00f5hiosa kaeti tuuma- ja h\u00fcdroenergiaga. Elektrienergia tarbimine kasvab tulevikus ennaktempos, sest kliimaneutraalsuse saavutamiseks planeeritakse laiaulatuslikku elektritransporti ja salvestustehnoloogiate kasutamist.<\/p>\n\n\n\n
Eesti elektritoodang<\/strong><\/p>\n\n\n\n Elektritarbimine Eestis langes aastatel 1990\u20131995 ca <\/em>30%, alates 1995. aastast kasvas keskmiselt 2,6% aastas. Viimastel aastatel on elektrienergia l\u00f5pptarbimine stabiliseerunud ja 2020. aastal langes. Elekter oli ajalooliselt meie ekspordiartikkel. Viimastel aastatel on kodumaine elektritoodang olulises languses, oleme muutunud elektrit importivaks riigiks.<\/p>\n\n\n\n Viimastel aastatel kiirelt t\u00f5usnud CO2<\/sub> hindade ning karmistunud keskkonnan\u00f5uete t\u00f5ttu pole meie p\u00f5levkivielekter enam konkurentsiv\u00f5imeline ja l\u00e4hiaastatel suletakse suured tootmisv\u00f5imsused Narva Elektrijaamades. Narva Elektrijaamade tootmisv\u00f5imsuste olemasolu s\u00f5ltub lisaks eelmainitutele ka riigi otsusest sisemaise juhitava tootmisv\u00f5imekuse ning reservi olemasolu vajadusest. Eestis 2020. aasta elektri kogutoodangust moodustas taastuvelekter 50,6%, millest \u00fcle poole (55%) saadi biok\u00fctuste ja j\u00e4\u00e4tmete p\u00f5letamisel, tuulest 39,4%, p\u00e4ikesest 5,6%.<\/p>\n\n\n\n Riigisisesest tarbimisest moodustas taastuvelekter 28%, mis koosnes 15,4% biomassi-, 10,8% tuule- ja 1,6% p\u00e4ikeseenergiast. Edaspidi v\u00f5ib kujuneda probleemiks biomassi hoogne kasutamine mitte \u00fcksnes puiduressursi seisukohalt, vaid eelk\u00f5ige p\u00f5lemisel kasvuhoonegaaside tegelikust emissioonist l\u00e4htudes, sest puitk\u00fctuse s\u00fcsiniku eriheitmed (29,9 qc tC\/TJ) on suuremad kui p\u00f5levkivil (26,94).<\/p>\n\n\n\n Poliitilise kokkuleppe \u2013 puidu p\u00f5lemisel emiteeruvate kasvuhoonegaaside \u201elugemine nulliks\u201c, kestmisel on otstarbekas v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtuslike puitk\u00fctuste kasutamine energiatootmisel. See on p\u00f5hjendatud k\u00f5ige efektiivsemates katelseadmetes, mis teadaolevalt on soojuse- ja elektri koostootmisjaamades ning Auvere elektrijaamas. Kuidas puitk\u00fctuste p\u00f5letamine sobitub kasvuhoonegaaside v\u00e4hendamise tegeliku eesm\u00e4rgiga on rahvusvahelise kliimapoliitika teema.<\/p>\n\n\n\n Kliimapoliitika ja meie<\/strong><\/p>\n\n\n\n Euroopa Liit on seadnud j\u00e4rjest karmimaid kliimaeesm\u00e4rke, 2050. aasta sihiks on s\u00fcsinikuvaba majandus. Energeetikas kasvuhoonegaaside emissiooni viimine nullini t\u00e4hendab fossiilk\u00fctustest loobumist v\u00f5i\/ja s\u00fcsiniku kinni p\u00fc\u00fcdmist.<\/p>\n\n\n\n Elektris\u00fcsteemi \u00fcmberkujundamisele lisab keerukust samaaegne Balti riikide elektris\u00fcsteemi des\u00fcnkroniseerimine ja liitumine mandri-Euroopa sagedusalaga. Lisaks uutele elektritootmisv\u00f5imsustele on vaja p\u00e4rast mandri-Euroopa sagedusalaga liitumist tagada ka sagedusreservide v\u00f5imekus, kus Balti riigid peavad omama sageduse hoidmise ja -taastamise reservi ning sagedusstabiilsuse inertsi. Elektroenergeetikas on l\u00e4hitulevikus nn 4D v\u00e4ljakutse \u2013 dekarboniseerimine, des\u00fcnkroniseerimine, detsentraliseerimine ja digitaliseerimine \u2013 t\u00e4itmine eeldab \u00fcheaegselt elektrituru k\u00f5igi turuosaliste pingutusi ja on paratamatult seotud riskidega. Muudatuste kavandamise eelduste hindamine, eesm\u00e4rkide asjakohasus ja tegevuste p\u00f5hjendatus ning tulemuste riskianal\u00fc\u00fcs peaks olema vastutustundliku energiapoliitika alus.<\/p>\n\n\n\n Eesti on v\u00f5tnud Euroopa Liidust karmimad kliimaeesm\u00e4rgid ja eelk\u00f5ige energiasektor on v\u00f5etud eesm\u00e4rke eesrindlikult j\u00e4rginud ning sihtarvud t\u00e4itnud.<\/p>\n\n\n\n Energia l\u00f5pptarbimises oleme taastuvenergia osakaaluga EL-is 6. kohal, soojuse tarbimises 4. kohal. Kasvuhoonegaaside v\u00e4hendamisel EL-i 2019. aasta statistika alusel olime 62%-ga lausa esikohal ja veelgi enam 2020. aastal oleme CO2 <\/sub>v\u00e4hendanud 64,7% v\u00f5rreldes v\u00f5rdlusaastaga 1990.<\/p>\n\n\n\n EL-i vastav protsent on vaid 24 ja osa liikmesriike on suurendanud CO2 <\/sub>heidet. Eesti keskkonnaheitmete v\u00e4hendamise oleme saavutanud p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuses uusima tehnoloogia rakendamisega ja p\u00f5levkivielektri osakaalu tunduva v\u00e4hendamisega. Kuid omatoodangu v\u00e4henemise hinnaks on elektris\u00f5ltuvuse suurenemine ja energiajulgeoleku oluline v\u00e4henemine.<\/p>\n\n\n\n Paratamatu on k\u00fcsimus, kas ja millal EL tervikuna ning liikmesriigid t\u00e4idavad endale v\u00f5etud kohustused ja kuidas Eesti veduriks olemine m\u00f5jutab kohaliku t\u00f6\u00f6stuse konkurentsiv\u00f5imet.<\/p>\n\n\n\n S\u00fcsinikdioksiidi kvoodihind, taastuvenergia tasu ja p\u00f5levkivienergeetika ressursi- ja saastetasud on erineva taseme poliitilised otsused, mis moonutavad turgu, p\u00e4rssides investeeringuid uute v\u00f5imsuste ehitamiseks.<\/p>\n\n\n\n Energiamajanduse strateegia pikaajaline kavandamine eeldab \u00fchiskonnas faktip\u00f5hist diskussiooni muudatuste teostamise eeldustest ja kavandatud muutuste majanduslikest, sotsiaalsetest, poliitilistest ja keskkonnam\u00f5judest. Diskusiooni k\u00e4igus peab selguma varustuskindluse oodatav tase, energiajulgeoleku tagatis ja l\u00f5pptarbijale taskukohase energia hinnapiirid. Kliiman\u00f5uete t\u00e4itmise kulu tuleb tarbijal kinni maksta. Peamine k\u00fcsimus on selles, kui palju kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmine \u00fchiskonnale maksma l\u00e4heb. Kas energiahind pere-eelarves ja sisendina tootmisprotsessi on taskukohane.<\/p>\n\n\n\n Varustuskindluse k\u00fcsimused<\/strong><\/p>\n\n\n\n Varasemalt l\u00e4htus Eesti varustuskindluse tagamisel p\u00f5him\u00f5ttest, et tarbimine ja tootmine peavad olema igal aja hetkel kaetud juhitava v\u00f5imsusega. Tulenevalt ilmastikust s\u00f5ltuva taastuvenergia olulise lisandumisega elektris\u00fcsteemi ja fossiilk\u00fctuse baasil juhitava elektritootmise sulgemisega k\u00e4sitletaks varustuskindlust EL-i liikmesriikide \u00fcleselt ja mitte igal ajahetkel 100%-lise n\u00f5udena. Riikide tasandil iseloomustab varustuskindluse taset kehtestanud varustuskindluse norm, mis n\u00e4itab tarbimise v\u00f5imalikku piirangute ulatust ja piirangutunde, tekitamata saamata j\u00e4\u00e4nud energia t\u00f5ttu \u00fchiskonnale ja majandusele liigselt kulusid.<\/p>\n\n\n\n Kulutuste hindamise aluseks on saamata j\u00e4\u00e4nud elektri arvestuslik hind ja uue elektritootja turule sisenemise kulu. Saamata j\u00e4\u00e4nud elektrienergia hind on kahju, mis tekib \u00fche MWh elektrienergia andmata j\u00e4\u00e4misega v\u00f5i maksimaalne hind, mida tarbijad oleksid valmis maksma MWh eest, et katkestust \u00e4ra hoida.<\/p>\n\n\n\n Tiputundide puuduj\u00e4\u00e4k<\/strong><\/p>\n\n\n\n Konkurentsiamet on kinnitanud saamata j\u00e4\u00e4nud energia hinnaks Eesti territooriumil 7287 \u20ac\/MWh. Varustuskindluse langemisel all normi peavad liikmesriigid p\u00fc\u00fcdma lisada uut turup\u00f5hist tootmisv\u00f5imsust elektris\u00fcsteemi. Kui see ei \u00f5nnestu peab v\u00e4lja kuulutama v\u00f5imsusmehhanismi. Eesti oludes on selleks strateegiline reserv, mis on riigiabi elektritootjatele. Strateegiline reserv ei tohi samas osaleda elektriturul, kuid peab olema valmisolekus tiputarbimist katma.<\/p>\n\n\n\n Siit ka meile juhis Kiisa avariijaama kasutamisv\u00f5imaluste kohta \u2013 teda ei saa kasutada elektris\u00fcsteemi tiputarbimise katteallikana. V\u00f5imsusmehhanismi v\u00e4lja kuulutamise otsustab Euroopa Komisjon. Optimaalne keskmine piirangutundide arv Eestis on 9 tundi, s\u00fcsteemipiisavuse anal\u00fc\u00fcsist tulenevalt on tegelik piirangutundide arv 2025. aastal 0,1\u20130,6 katkestustundi ja 2030 0,2\u20131,8 katkestustundi, vastavad energiapiirangud 0,04 GWh ja 0,14 GWh aastas. Kuid tunduvalt suurema riskiga on tipun\u00f5udlusel prognoositav puuduj\u00e4\u00e4k kuni 660 MW, mis t\u00e4hendab 40% tarbimise piiramist. Euroopa elektriturul on t\u00e4na turut\u00f5rked, mille tulemusel turup\u00f5hiselt uute elektritootmisv\u00f5imsuste rajamine pole \u00f5nnestunud ja mitmes liikmesriigis kasutatakse reservv\u00f5imsust erinevate v\u00f5imsusmehhanismide n\u00e4ol.<\/p>\n\n\n\n See omakorda suurendab ebakindlust riikide tootmise\/tarbimise tasakaalus nii t\u00e4na ja seda enam tulevikus. Kuna EL-i ressursipiisavuse anal\u00fc\u00fcsi teostatakse siseriiklikust tootmisv\u00f5imekusest ja riikidevaheliste \u00fchendusliinide l\u00e4bilaskev\u00f5imest l\u00e4htudes taandub Eesti varustuskindlus elektrienergia ekspordi ootavale potentsiaalile.<\/p>\n\n\n\n Eeldatud tagatise olemasoluks on liikmesriikide vaheline solidaarsus ja meie poolt vaadatuna usk abistaja heasoovlikkusest, mis \u00fcletaks riikide rahvuslikud huvid. Kuid kas sellest piisab, kas meil on kindlustunne, et meie ja kogu regiooni elektridefitsiidi katavad Euroopa Liidu teised liikmesriigid? EL-i liikmesriikide senine k\u00e4itumine v\u00e4himagi h\u00e4iringu v\u00f5i kriisiolukorras kahandab \u201esolidaarsuseusku\u201c. Baltikumi v\u00f5imsusarvutuse alaks on negatiivse elektritarbimisega riigid Eesti, L\u00e4ti, Leedu, Soome ja Poola. Rootsi on veel hetkel positiivse bilansiga. Balti riikide elektrituru disainil tuleb arvestada, et t\u00e4nane Vene elektri 35% osakaal Balti riikide elektriturul kaob hiljemalt 2026. aastal \u2013 see tuleb asendada muude juhitavate elektritootmisv\u00f5imsustega.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4naseks on L\u00e4\u00e4nemere regioonis ja kogu Euroopas juhitava v\u00f5imsusega elektrijaamade sulgemine, ressursi l\u00f5ppemine ja\/v\u00f5i keskkonnan\u00f5uetest tulenev t\u00f6\u00f6tundide piirang ning poliitiliselt m\u00e4\u00e4ratav CO2<\/sub> kvoodihinna kiire t\u00f5us langetanud varustuskindluse taset. Taastuvenergiaallikatest toodangu k\u00f5ikumisi p\u00fc\u00fctakse siluda maagaasielektrijaamadega.<\/p>\n\n\n\n Energia muudkui kallineb<\/strong><\/p>\n\n\n\n Gaasi n\u00f5udluse kordades suurenemine on t\u00f5stnud samav\u00e4\u00e4rselt gaasihinda, mis omakorda v\u00e4ljendub elektri turuhinnas. Elektri b\u00f6rsihinna tipud 250 eurot megavatt-tund ja enamgi on t\u00f5estus juhitavate tootmisv\u00f5imsuste reservide piiratusest regioonis. Erinevat liiki energiasalvestuse-, juhitava bilansiv\u00f5imsuse- ja tarbimise juhtimise tehnoloogiad ning uued \u00e4rimudelid pole veel \u201eturuk\u00fcpsed\u201c, ilma milleta ei saa mittejuhitavat, k\u00f5ikuvat tootmisv\u00f5imsust elektris\u00fcsteemi piiramatult lisada.<\/p>\n\n\n\n Tuule- ja p\u00e4ikesejaamade t\u00f6\u00f6v\u00f5imsuse k\u00f5ikumine 2020. aastal oli tuulikute puhul 4,9 MW-st kuni 285 MW-ni, p\u00e4ikeseelektrijaamadel 0\u2013110 MW. Tuuletingimuste muutumise kiirust iseloomustab 2020. aasta 11. jaanuar, kui kell \u00fcks \u00f6\u00f6sel oli tuuleelektrijaamade tunniv\u00f5imsus 5,9 MW, sama p\u00e4eva \u00f5htul kell k\u00fcmme aga 280,7 MW. Ka P\u00f5hjamaade ja Balti riikide summaarne tuulepotentsiaal on k\u00f5ikuv.<\/p>\n\n\n\n Optimistliku prognoosi kohaselt katame aastal 2031 kodumaiste tootmisv\u00f5imsustega siiski k\u00f5igest 46% elektritarbimise tipuv\u00f5imsusest.<\/p>\n\n\n\n Kohalikku v\u00f5imsust j\u00e4\u00e4b v\u00e4heks<\/strong><\/p>\n\n\n\n Eleringi 2020. aasta varustuskindluse anal\u00fc\u00fcsi kohaselt on Eesti s\u00fcsteemi opereerimiseks vaja hoida minimaalselt 1000 MW-i juhitavat v\u00f5imsust.<\/p>\n\n\n\n Aastast 2031 ei ole praeguste teadmiste j\u00e4rgi 1000 MW reguleeritavat v\u00f5imsust enam tagatud, eeldatavasti tekkib vajadus t\u00e4iendava v\u00f5imsusmehhanismi rakendamiseks. Kuid selle rakendamine on pikaajaline ja b\u00fcrokraatlik. Kas \u00f5nnestub \u00f5igeaegselt v\u00f5imalikke riske maandada?<\/p>\n\n\n\n Kodumaise elektritootmise v\u00f5imekuse s\u00e4ilitamine ja arendamine Eestis on riigi konkurentsiv\u00f5ime eeldus, seda enam, et meil on elektritootmise tervikahel, alates kohalikest loodusvaradest, kohapeal olemas. T\u00e4iustades elektritootmise ja ekspordi pikaajalist kogemust energiaallikate mitmekesistamisega, kasutades teadusp\u00f5hiseid muundamis- ning salvestustehnoloogiaid ning laiendades turuv\u00f5imalusi s\u00e4ilitame minimaalselgi m\u00e4\u00e4ral energias\u00f5ltumatuse.<\/p>\n\n\n\n Uusimate tehnoloogiate kasutamine muudab kogu energia tervikahela efektiivsemaks, optimeerib keskkonnam\u00f5jusid ja v\u00e4hendab varasemat j\u00e4\u00e4kreostust.<\/p>\n\n\n\n Energeetikat\u00f6\u00f6stuse keskkonnam\u00f5jusid v\u00e4hendab innovatiivsete tehnoloogiate kasutamine, direktiivide ja poliitiliste otsustega toodangu piiramine v\u00f5i ettev\u00f5tluse sulgemine pole m\u00f5istlik otsus riigi konkurentsiv\u00f5ime ja energiasektori t\u00f6\u00f6tajate suhtes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Arvi Hamburg, volitatud elektriinsener Kas igas tarbimiskohas ja ajahetkel on elekter olemas sellises koguses mida vajame ning seejuures meile vastuv\u00f5etava hinnaga? Kas meie ootused on reaalsete v\u00f5imalustega kaetud \u2013 see …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-1033","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1033","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1033"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1033\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1034,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1033\/revisions\/1034"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1033"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1033"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1033"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}