Erki Sapp, Eleringi juhatuse liige<\/p>\n\n\n\n
Elektris\u00fcsteemis p\u00f6\u00f6rlevad elektrit tootvad generaatorid ja elektri j\u00f5ul k\u00e4ivitatavad mootorid koos \u00fches taktis, sagedusega 50 hertsi. Praegu teevad Eesti ja teiste Balti riikide generaatorid ja mootorid seda Venemaalt ette antava takti j\u00e4rgi.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Selline olukord l\u00f5peb 2025. aasta veebruaris, kui Eesti ja teised Balti riigid liituvad Mandri-Euroopa sagedusalaga ja \u00fchtlustame takti ehk sageduse oma Mandri-Euroopa partneritega.<\/p>\n\n\n\n Mandri-Euroopa sagedusala p\u00f5him\u00f5te, et k\u00f5ik l\u00f6\u00f6vad kaasa elektris\u00fcsteemi sageduse hoidmisel, t\u00e4hendab Eestile, L\u00e4tile ja Leedule, et peame ise elektris\u00fcsteemi juhtimises osalema m\u00f5nev\u00f5rra teisiti kui varem. T\u00e4psemalt t\u00e4hendab see seda, et peame ise rohkem panustama, et sagedus p\u00fcsiks t\u00e4pselt 50 hertsi juures. Selleks on vaja Balti riikidel hakata kasutama kahte t\u00fc\u00fcpi t\u00e4iendavat sagedusreservi. Sagedusreservi pakkumine seisneb sisuliselt elektritootja v\u00f5i -tarbija v\u00f5imes kiiresti reageerida ja oma tootmist v\u00f5i tarbimist muuta vastavalt sellele, mida elektris\u00fcsteemi stabiilsuse tagamiseks on parajasti vaja.<\/p>\n\n\n\n Miks ja kuidas vahetame sagedusala?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Sagedusala vahetamine maandab \u00fche suure s\u00fcsteemse ja geopoliitilise riski meie energiamajanduses \u2013 nii vabaneme Venemaa otsesest m\u00f5just meie elektris\u00fcsteemile. Kindlal hetkel 2025. aasta veebruaris algab sagedusala vahetamine k\u00f5igi Balti riike Venemaaga \u00fchendavate liinide v\u00e4ljal\u00fclitamisega. Sellega moodustame kolme Balti riiki h\u00f5lmava v\u00e4ikese omaette sagedusala, hoides ise sagedust 50 hertsi juures. Sellises olekus oleme m\u00f5nik\u00fcmmend tundi, et teha l\u00e4bi vajalikud testid, selgitamaks v\u00e4lja elektris\u00fcsteemi v\u00f5imekus talitleda iseseisva sagedusalana. Kui testid on tehtud, l\u00fclitatakse sisse liinid Mandri-Euroopaga, misj\u00e4rel olemegi Mandri-Euroopa sagedusala osa. Oleme v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks, et see elektris\u00fcsteemi toimimise vaates suur muutus kulgeks sujuvalt ja j\u00e4\u00e4ks elektritarbijale m\u00e4rkamatuks.<\/p>\n\n\n\n Koos sagedusala vahetamisega hakkavad Balti s\u00fcsteemihaldurid ostma kahte uut t\u00fc\u00fcpi sagedusreservi \u2013 automaatset sageduse taastamise reservi ja sageduse hoidmise reservi. Kolmandat t\u00fc\u00fcpi reservi \u2013 manuaalset sageduse taastamise reservi \u2013 ostavad ja kasutavad Balti riikide s\u00fcsteemihaldurid juba praegu. Sagedusreservide puhul tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata kahele olulisele aspektile \u2013 reserve peab olema igal ajahetkel piisavas koguses ehk nii \u00f6elda valmisolekus. Kuid see ei t\u00e4henda, et neid ka alati kasutatakse ehk rakendatakse. Seet\u00f5ttu ostavad s\u00fcsteemihaldurid reeglina eraldi sagedusreservide valmisolekut ehk v\u00f5imsust ja nende k\u00e4ivitamist ehk energiat.<\/p>\n\n\n\n Selleks, et hankida vajalikus koguses sagedusreservide valmisolekut ehk v\u00f5imsust (sagedusreservide v\u00f5imsusturg), k\u00e4ivitavad Balti s\u00fcsteemihaldurid \u00fchise turu veebruaris 2025. Sagedusreservide energia ostmine ja m\u00fc\u00fck hakkab toimuma sagedusreservide energiaturul. Selline turuplats on juba olemas. Balti riigid liituvad \u00fcle-euroopalise \u00fchise kauplemisplatvormiga, mille kaudu saavad s\u00fcsteemihaldurid k\u00e4ivitada vastavalt oma vajadusele k\u00f5ige soodsamad sagedusreservi pakkumised.<\/p>\n\n\n\n Arusaadavalt maksavad reservid raha ja oluline on selgeks teha, kui palju reserve vajame. V\u00e4ljakutse, mida sagedusreservidega lahendatakse, algab sellest, et elektris\u00fcsteemis peab tootmine ja tarbimine olema igal ajahetkel v\u00f5rdne. K\u00f5rvalekalle ehk tootmise ja tarbimise ebabilanss tuleb kiiresti, sekunditega likvideerida. Vastasel korral v\u00f5ib elektris\u00fcsteemi toimimine sattuda ohtu.<\/p>\n\n\n\n Ebabilansid on elektris\u00fcsteemis pidevad, kuna elektrituru osalistel pole v\u00f5imalik oma tootmist ja tarbimist l\u00f5puni t\u00e4pselt prognoosida ja prognoosidest kinni pidada. Suurimad ebabilansid tekivad aga erinevate elektris\u00fcsteemi elementide avariidest \u2013 olgu nendeks siis elektrijaamad v\u00f5i riikidevahelised elektri\u00fchendused. S\u00fcsteemihaldurid peavad alati valmis olema suurimaks v\u00f5imalikuks avariiks ning see determineeribki sagedusreservide vajaliku koguse (Balti riikides on see umbes 700 MW).<\/p>\n\n\n\n Sageduse reguleerimine peab olema paindlik<\/strong><\/p>\n\n\n\n S\u00fcsteemihaldurid ostavad v\u00f5imalike ebabilansside katmiseks kiiresti reageerivaid v\u00f5imekusi, milleks v\u00f5ivad olla elektri tootmine ja elektri tarbimine. Sealjuures on aeglasema sageduse taastamise reservi \u00fclesandeks asendada kiiremat sageduse hoidmise reservi, et viimane oleks valmis reageerima juba j\u00e4rgmisele juhtuda v\u00f5ivale s\u00fcndmusele.<\/p>\n\n\n\n Kokkuv\u00f5ttes t\u00e4hendab eelnevalt kirjeldatu Eestis asuvatele tootjatele ja aktiivsetele tarbijatele v\u00f5imalust pakkuda oma kiiresti reageerivaid tootmis- ja tarbimisv\u00f5imsusi Eesti ja teiste Balti riikide s\u00fcsteemihalduritele sagedusreservide valmisoleku- ehk v\u00f5imsusturul, aga samuti sagedusereservide (k\u00e4ivitamise) \u00fcle-euroopalisel turul.<\/p>\n\n\n\n Sagedusreserve peab piisama pikaks ajaks<\/strong><\/p>\n\n\n\n Balti s\u00fcsteemihaldurid prognoosivad sagedusreservide vajaduse kasvu. Seda p\u00f5hjustab elektritarbimise kasv ning samuti taastuvenergia tootmisv\u00f5imsuste suurenemine. M\u00f5lemad tingivad prognoositavate ebabilansside kasvu, mis viib ka reservide vajaliku koguse suurenemiseni. Samal ajal on elektriturult v\u00e4ljumas sagedusreservide v\u00f5imekusega vanemad elektrijaamad, mille tehniline eluiga on l\u00f5ppemas. See tingib vajaduse, et k\u00e4esoleva k\u00fcmnendi l\u00f5puks peab Eestis lisanduma sellist v\u00f5imsust, mis on v\u00f5imeline sagedusreserve pakkuma. Investeeringute tagamiseks mainitud tootmisv\u00f5imsusesse on Elering kavandamas pikaajalist sagedusreservide hanget. Sellise hanke \u00fclesanne on tagada vajalik investeerimiskindlus, et investeeringud sagedusreserve pakkuvatesse v\u00f5imsustesse ka tegelikkuses realiseeruksid.<\/p>\n\n\n\n Tarbijale m\u00e4rkamatu, aga tootjale uus v\u00f5imalus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kokkuv\u00f5ttes on Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumine Eestile oluline, et maandada oluline risk \u2013 Venemaa m\u00f5ju elektris\u00fcsteemile. Kogu protsess on planeeritud selliselt, et elektritarbija suure t\u00f5en\u00e4osusega kogu \u00fcmberl\u00fclitamise protsessi ei m\u00e4rka. K\u00fcll aga avab uus olukord tootjatele ja aktiivsetele tarbijatele v\u00f5imaluse pakkuda oma paindlikkust s\u00fcsteemihalduritele \u00fcle Euroopa.<\/p>\n\n\n\n Paralleelselt sagedusreservidega on energiateemaliste arutelude objektiks olnud ka strateegiline reserv. See on olemuselt hoopis erinev. Erinevalt sagedusreservidest ei kasutata strateegilises reservis olevaid tootmisv\u00f5imsusi igap\u00e4evaselt. Strateegilises reservis olevad jaamad \u201eistuvad ja ootavad\u201c ehk on justkui viimane \u00f5lek\u00f5rs varustuskindluse tagamiseks v\u00f5imaliku elektridefitsiidi v\u00e4ltimiseks. Need k\u00e4ivitatakse \u00fcksnes siis, kui k\u00f5ik tavap\u00e4raselt turul tegutsevad energiapakkujad on oma v\u00f5imsused viimseni t\u00f6\u00f6sse rakendanud ja ikkagi peaks elektrit n\u00e4iteks talvise tiputarbimise olukorras puudu j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Erki Sapp, Eleringi juhatuse liige Elektris\u00fcsteemis p\u00f6\u00f6rlevad elektrit tootvad generaatorid ja elektri j\u00f5ul k\u00e4ivitatavad mootorid koos \u00fches taktis, sagedusega 50 hertsi. Praegu teevad Eesti ja teiste Balti riikide generaatorid ja …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-1134","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1134","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1134"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1134\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1135,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1134\/revisions\/1135"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1134"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1134"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1134"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}