Timo Tatar, Kliimaministeeriumi energeetika asekantsler<\/p>\n\n\n\n
Kui \u00fclej\u00e4rgmise aasta l\u00f5puni tagavad Eestis juhitava elektriv\u00f5imsuse p\u00f5levkivijaamad, siis alates 2027. aastast oodatakse turule uusi, kiiret reageerimist tagavaid tootmisv\u00f5imsusi, mille abil anda oma panus Balti riikide sageduse juhtimise kindlustamisse ning tagada oma riigi energiajulgeolek.<\/p>\n\n\n\n
Riik omanikuna ootab, et Eesti Energia tagaks meie turule v\u00e4hemalt 1000 MW juhitavat elektrienergia v\u00f5imsust. See omanikuootus on praegu m\u00e4\u00e4ratud kuni 2026. aasta l\u00f5puni, p\u00e4rast seda k\u00e4ivitatakse energiatootmise strateegiline reserv, mis lahtiseletatult t\u00e4hendab juhitavate p\u00f5levkivielektrijaamade kasutamisk\u00f5lbulikena alleshoidmist. Neid l\u00e4heb vaja k\u00fcll harva, aga nad on olemas ja vajadusel k\u00e4ivitatavad, kusjuures sellise s\u00fcsteemi p\u00fcsikulud maksab kinni s\u00fcsteemihaldur \u2013 otseselt riigifirma Elering, aga l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes j\u00e4\u00e4b see kulu ikkagi tarbija kanda. Juba aasta p\u00e4rast peaks aga toimuma Eesti elektriv\u00f5rgu des\u00fcnkroniseerimine ehk siis lahti\u00fchendamine Venemaa elektriv\u00f5rgust, mis toob kaasa vajaduse reguleerida v\u00f5rgu sagedust ehk siis tootmise ja tarbimise bilansi tasakaalus hoidmise. Ka see vajab kohapealset juhitavat v\u00f5imsust.<\/p>\n\n\n\n
Vajadus sagedust reguleerida<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kliimaministeeriumi energeetika valdkonna asekantsler Timo Tatar kinnitab, et kuni Eleringil on juhitavaid v\u00f5imsuseid vaja, seni hoitakse neid praeguste p\u00f5levkivijaamade n\u00e4ol ka olemas.<\/p>\n\n\n\n Kui praegu tagab sisuliselt Eesti varustuskindluse omanikupoolne ootus, et Eesti Energia tagab pidevalt 1000 MW suuruse juhitava v\u00f5imsuse olemasolu kuni 2026. aasta l\u00f5puni, siis kliimaministeerium on saatnud Riigikokku varustuskindluse paketi seadustamise eeln\u00f5u, mis s\u00e4testab muu hulgas strateegilise reservi s\u00e4ilitamise vajaduse.<\/p>\n\n\n\n \u201eLoomulikult ei j\u00e4\u00e4 p\u00f5levkivijaamad meile igaveseks, seda enam, et \u00fcks osa nendest jaamadest on juba v\u00e4ga vana. J\u00e4rgmine samm juhitavate v\u00f5imsuste juurde saamiseks on sagedusreservide hange, mille Elering k\u00e4ivitab j\u00e4rgmisel aastal,\u201d kirjeldab Timo Tatar praegust olukorda ja tulevikuv\u00e4ljavaateid. \u201eL\u00e4bi hanke peaks Eesti turule tulema 250\u2013400 MW juhitavat v\u00f5imsust. See on tingitud suuresti sellest, et kui me 2025. aastal oma elektriv\u00f5rgu des\u00fcnkroniseerime, siis tekkib Eleringil vajadus turult osta senisest rohkem sageduse reserve ehk siis elektriv\u00f5imsust, mida on vaja kiiresti k\u00e4ivitada n\u00e4iteks juhul, kui Baltimaade elektris\u00fcsteemis v\u00f5i selle \u00fchendustega midagi peaks juhtuma.\u201d<\/p>\n\n\n\n Ka taastuvenergia tootmise hoogustamine n\u00f5uab reservide olemasolu. Juhitavaid reserve, olgu need siis vanadel p\u00f5levkivijaamadel v\u00f5i uutel lisanduvatel, peamiselt gaasik\u00fcttel t\u00f6\u00f6tavatel jaamadel p\u00f5hinevad, on vaja selleks, et tagada elektri tootmise ja tarbimise tasakaal, teisis\u00f5nu t\u00e4hendab see stabiilse sageduse hoidmist v\u00f5rgus. Reservid peavad olema pidevalt t\u00f6\u00f6valmis, kusjuures see valmidus t\u00e4hendab loetud sekundite jooksul reageerimist, kui n\u00e4iteks m\u00f5ni elektrijaam peaks ootamatult seiskuma.<\/p>\n\n\n\n Tootmise ja tarbimise bilanss peab tasakaalus olema ja kui siiani korraldatakse seda Venemaa Volga j\u00f5e h\u00fcdroelektrijaamade kaasabil, siis edaspidi peavad Balti riigid bilansi hoidmisega ise hakkama saama. Elering on teatanud, et Eesti, L\u00e4ti ja Leedu vajavad kolme peale kokku kuni 1000 MW sageduse juhtimise reserve. Ennek\u00f5ike saab seda teha kas v\u00f5imekate salvestitega, mida l\u00e4hiajal kusagilt v\u00f5tta pole, v\u00f5i kiiret k\u00e4ivitamist v\u00f5imaldavate elektrijaamadega. K\u00f5ige realistlikumalt siis gaasijaamadega, aga hankes v\u00f5ivad osaleda ka pakkumised pumph\u00fcdroelektrijaama v\u00f5i mingit muud t\u00fc\u00fcpi tootmis- v\u00f5i salvestamisv\u00f5imsuse rajamiseks.<\/p>\n\n\n\n Strateegilise reservi pakett<\/strong><\/p>\n\n\n\n Timo Tatari s\u00f5nul on elektriturul m\u00e4rgata, et turuosalised on valmis ka ise tegema investeeringuid jaamadesse, mille p\u00fcsikulud on madalad ja mida on v\u00f5imalik kiiresti k\u00e4ivitada, et k\u00f5ige kallimaid hinnatippe p\u00fc\u00fcda. Neist ehk k\u00f5ige laiemat k\u00f5lapinda on leidnud Eesti Energia plaan rajada Balti elektrijaama territooriumile maagaasil, biometaanil ja tulevikus v\u00f5imalik, et ka vesinikul t\u00f6\u00f6tav turbiinjaam. Selliste, piltlikult \u00f6eldes, oma ooteajal v\u00e4he leiba s\u00f6\u00f6vate jaamade olemasolu aitaks m\u00f5nev\u00f5rra elektri hinda alla suruda, kiire reageerimisv\u00f5ime hinnatippudele aga v\u00f5imaldab ka ettev\u00f5ttel \u00e4riliselt need ootekulud tasa teenida.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5nealusesse arvestusse ei kuulu otseselt Kiisal asuv avariigaasijaam, mis j\u00e4\u00e4b ka edaspidi nii \u00f6elda h\u00e4daabivariandiks nendeks puhkudeks, kui pakkumine ei suuda n\u00f5udlusele j\u00e4rgi tulla. V\u00f5i juhuks, kui n\u00e4iteks Estlink 2 mingist hetkest enam meile voolu ei edasta ja see v\u00f5imsus on vaja kiiresti asendada.<\/p>\n\n\n\n \u201eSageduse hoidmisel on abiks igasugune juhitav elektrijaam, mida on v\u00f5imalik vajadusel kiiresti \u00fcles koormata ja elektrit tootma asuda,\u201d \u00fctleb Tatar. \u201eOlgu v\u00e4ike, aga oma panus on sellel ikka. Aga see mainitud 250\u2013400 MW oleks ikka mingi uus, paari aasta jooksul Eestisse tekkiv tootmisv\u00f5imsus. Kindlasti ei taha me v\u00f5tta eeldust, et hakkame seda importima.\u201d<\/p>\n\n\n\n Nii elamegi praegu teadmises, et kui Riigikogu l\u00e4hiajal strateegilise reservi paketi heaks kiidab, siis alates 2027. aastast hakkavad seni Eesti Energial lasuvat v\u00f5imsusvaru omanikuootust asendama strateegilise reservi jaamad ehk et strateegilisest reservist arvatakse v\u00e4lja kaks senini veel t\u00f6\u00f6tavat, aga amortiseerunud p\u00f5levkivienergiaplokki Narva elektrijaamades, mille k\u00e4igushoidmise kulud oleksid ebam\u00f5istlikult suured. Samas leiab Timo Tatar, et m\u00f5ned Enefit Poweri energiaplokid, kus n\u00e4iteks Auveres kasutatakse k\u00fctusena puidumassi v\u00f5i Eesti SEJ 8. plokk, kus p\u00f5letatakse \u00f5litootmisel eralduvat uttegaasi, j\u00e4\u00e4vad kindlasti turule ka 2027. aastal ja hiljem.<\/p>\n\n\n\n \u00dchendus Kesk-Euroopaga uueneb l\u00e4hiaastatel<\/strong><\/p>\n\n\n\n Eestis on erinevates etappides arendamisel umbes 6000 MW ulatuses taastuvenergia tootmise projekte, mis p\u00f5hiliselt seonduvad nii maismaa kui ka meretuuleparkide rajamisega. Nendest ca <\/em>2400 MW jagu projekte on 2030. aasta valmimise graafikus.<\/p>\n\n\n\n Timo Tatar r\u00e4\u00e4gib, et kuigi tuuleenergia pole juhitav energia, osatakse selle olemasolu \u00fcha t\u00e4psemalt prognoosida, mis omakorda v\u00f5imaldab ka juhitava v\u00f5imsuse vajadusi operatiivsemalt planeerida.<\/p>\n\n\n\n \u201eMida rohkem tuleb turule taastuvatest allikatest p\u00e4rinevat elektrit, seda v\u00e4hem t\u00f6\u00f6tunde peab kasutama juhitavaid jaamasid. Mis omakorda vajab lisaks turule teisi mehhanisme, et neid alles hoida,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta.<\/p>\n\n\n\n Probleeme v\u00f5ib tekitada \u00fchendus Leedu ja Poola vahel<\/strong><\/p>\n\n\n\n Taastuvenergia tootmise hoogustumine n\u00f5uab ka head \u00fchendust naaberriikide ja Kesk-Euroopa elektriv\u00f5rguga. Eestit \u00fchendab L\u00e4tiga kolm k\u00f5rgepingeliini, millest k\u00f5ige uuem, just des\u00fcnkroniseerimise jaoks ehitatud \u00fchendus, valmis 2021. aastal. Ka teised \u00fchendused l\u00e4bivad p\u00f5hjaliku renoveerimise, neist viimane, Ida-Virumaalt P\u00f5hja-L\u00e4tisse kulgev liin saab valmis veel k\u00e4esoleva aasta jooksul. Tuuleenergia pealevoolu arvestades v\u00f5ib kaugemas tulevikus osutuda vajalikuks veel \u00fche \u00fchenduse rajamine Eesti ja L\u00e4ti ning sealt edasi Euroopa elektris\u00fcsteemi vahel.<\/p>\n\n\n\n \u201eK\u00fcll on aga Eesti v\u00f5rgu s\u00fcnkroniseerimise jaoks Kesk-Euroopa v\u00f5rguga oluline Balti riikide ja Poola vaheline \u00fchendus,\u201d \u00fctleb Tatar. \u201eEsialgu hakkab sagedust \u00fcle kandma Lit-Pol Link 1, mis on kahe paralleelse ahelaga kulgev \u00fchendus Leedu ja Poola vahel. Aga pikas plaanis tahame s\u00fcnkroniseerida ikkagi niiviisi, et Baltimaade ja Poola vahele oleks rajatud veel \u00fcks t\u00e4iendav \u00fchendus \u2013 Harmony Link.\u201d<\/p>\n\n\n\n Alguses planeeriti selle kulgemine Leedust Poola l\u00e4bi L\u00e4\u00e4nemere, \u00fcmber Venemaale kuuluva Kaliningradi oblasti, ent m\u00f6\u00f6dunud aastal Soome lahes Balticconnectoriga toimunud s\u00fcndmuste valguses said k\u00f5ik osapooled aru, et sellise \u00fchenduse loomine oleks v\u00e4ga riskantne. Lisaks sellele oli toonaste plaanide kohaselt tegemist pelgalt alalisvoolukaabliga, mis v\u00f5imaldanuks korraldada k\u00fcll elektrikaubandust, ent poleks sobinud s\u00fcnkroniseerimise jaoks.<\/p>\n\n\n\n \u201eEelmise aasta l\u00f5pus saavutati Balti riikide, Poola ja Euroopa Komisjoni vahel kokkulepe, mille kohaselt otsustati \u00fchendus luua ikkagi nn Suwalki koridori kaudu maa-aluse kaabliga,\u201d kirjeldab Timo Tatar t\u00e4iendava \u00fchenduse rajamise k\u00e4iku. \u201eT\u00f5si, see \u00fchendus veel 2025. aasta veebruariks valmis ei saa, praegu prognoositakse selle k\u00e4ikuandmist 2028. aastal, mist\u00f5ttu paar-kolm aastat toimub sageduse hoidmine ainult Lit-Pol Link 1 kaudu.\u201d<\/p>\n\n\n\n Ainult importides suureneks riigi julgeolekurisk<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kaitseministeeriumi seatud piirangud tuuleparkide k\u00f5rgusele hakkavad Timo Tatari kinnitusel kaduma sellel aastal, \u00fcldse on piirangute k\u00f5rvaldamine plaanitud l\u00e4bi viia kolmes etapis j\u00e4rgmiste aastate jooksul. Niiviisi liikudes peaksid k\u00f5ik kaitseotstarbelised piirangud olema kaotatud 2026. aasta l\u00f5puks. See t\u00e4hendab, et umbes 80% Eesti aladest nii maal kui ka merel saavad k\u00f5rgusepiirangutest vabaks. Et seda saavutada, on riik investeerinud uute radarite soetamiseks ja paigaldamiseks 140 miljonit eurot.<\/p>\n\n\n\n Tatar kinnitab, et mida rohkem on meil \u00fchendusi muu maailmaga, seda turvalisem on meil hakkama saada neil aegadel, kui tuule- ja p\u00e4ikeseenergiat ei j\u00e4tku, seega t\u00e4iendavalt tagada varustuskindlust, teisalt on see hea ka siinmail toodetud taastuvenergia eksportimise seisukohalt. Teoreetiliselt oleks v\u00f5imalik ka enda juhitavatest v\u00f5imsustest loobuda ja loota naabritelt imporditud elektrile, seda enam, et \u00fchendused naaberriikidega j\u00e4rjest paranevad. Timo Tatar leiab siiski, et see poleks m\u00f5istlikult v\u00f5etud risk, j\u00e4\u00e4da olukorras, kus meil enda toodetud elektrit pole, lootma teistele, et \u00e4kki neil on.<\/p>\n\n\n\n \u201eSee on puhtalt varustuskindluse ja energia julgeoleku k\u00fcsimus,\u201d kinnitab ta. Eesti on seadnud eesm\u00e4rgiks, et aastal 2030 toodetakse siin taastuvatest allikatest v\u00e4hemalt siinse aastase tarbimisega v\u00f5rdne kogus elektrienergiat.<\/p>\n\n\n\n See ei t\u00e4henda tingimata seda, et Eestis aastaringselt ainult tarbitakski roheelektrit. Tatar hindab, et ka edaspidi on meil vaja taastuvate energiaallikate k\u00f5rvale aastas keskeltl\u00e4bi 30\u201335% ulatuses juhitavatest allikatest p\u00e4rinevat elektrit, mis viie aasta p\u00e4rast ilmselgelt veel t\u00e4ielikult roheallikatel ei p\u00f5hine. Suuresti loodetakse praegu taastuvenergeetika v\u00f5iduk\u00e4igus meretuuleparkidele. Investeeringud nende rajamiseks on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed, sestap on mitmed riigid seadunud sihiks kohendada oma \u00e4rikeskkonda ettev\u00f5tjate jaoks v\u00f5imalikult soodsaks ja atraktiivseks selle l\u00e4bi, et makstakse suuri taastuvenergia toetusi, olgu see siis hinnavahe katmise v\u00f5i mingi teise nimetuse all.<\/p>\n\n\n\n Taastuvelekter toob eeldatavasti kaasa tarbimise kasvu<\/strong><\/p>\n\n\n\n M\u00f5ned riigid motiveerivad taastuvenergiatootjaid sellega, et riigis on suured elektritarbijad, kes soovivad stabiilselt seda rohelist elektrit osta. Eesti v\u00e4ikse riigina on leidnud, et pole m\u00f5istlik teiste riikidega toetusskeemide rikkalikkuses konkureerida. Sestap loodetakse sellele, et turg reguleerib ennast ise ning teeb seda majandusele soodsas suunas.<\/p>\n\n\n\n \u201eOleme seadnud eesm\u00e4rgiks, et taastuvenergia tootmine areneks koos elektritarbimise kasvuga. L\u00e4htume Soome kogemusest, kus taastuvenergia investeeringud tehakse ennek\u00f5ike l\u00e4htuvalt sellest, et on olemas ka kohapealne n\u00f5udlus sellise elektri j\u00e4rele,\u201d selgitab Timo Tatar.<\/p>\n\n\n\n \u201eSee t\u00e4hendab suure elektritarbega t\u00f6\u00f6stuste jaoks soodsa \u00e4rikeskkonna loomist. Kui selline t\u00f6\u00f6stus teeb enda investeerimisotsuse, s\u00f5lmib ta ka pikaajalise tarnelepingu m\u00f5ne tuulepargi v\u00f5i tuumajaamaga, mis annab energiatootjale vajaliku rahavoo, millele toetudes saab juba pangast ka oma projektile rahastust k\u00fcsida.\u201d<\/p>\n\n\n\n Odav elekter peaks tootma kalleid asju<\/strong><\/p>\n\n\n\n Sellisele l\u00e4henemisele lisab kindlust asjaolu, et Eestis on taastuvelektrit v\u00f5imalik toota hinnanguliselt kordades rohkem, kui praegu on meie enda tarbimine. Nii usub Timo Tatar, et juba l\u00e4hiajal on meil nii maal kui merel k\u00fcllaltki suur hulk ehitusluba omavaid tuuleparkide arendusi, mida on v\u00f5imalik kiiresti rajama hakata. See omakorda peaks tema s\u00f5nul m\u00f5juma ahvatlevalt suurt\u00f6\u00f6stustele Eestisse oma tootmise rajamisel.<\/p>\n\n\n\n \u201eMajandusele loob eelk\u00f5ige rohkem lisandv\u00e4\u00e4rtust soodsast elektrist toodetud kallis toode. Elekter aga pole teab mis kasumlik ekspordiallikas. Sellep\u00e4rast otsime pigem ettev\u00f5tteid, kes sellest soodsast elektrist just Eestis mingit kallimat v\u00f5i keerulisemat toodet toodaks ja siis seda ekspordiks,\u201d iseloomustab Timo Tatar meie riiklikku plaani energeetika tuleviku vallas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Timo Tatar, Kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Kui \u00fclej\u00e4rgmise aasta l\u00f5puni tagavad Eestis juhitava elektriv\u00f5imsuse p\u00f5levkivijaamad, siis alates 2027. aastast oodatakse turule uusi, kiiret reageerimist tagavaid tootmisv\u00f5imsusi, mille abil anda oma panus …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-1136","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1136","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1136"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1136\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1137,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1136\/revisions\/1137"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1136"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1136"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1136"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}