Kristjan Ruby, Eurelectric peasekret\u00e4r<\/p>\n\n\n\n
Euroopa energiat\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5tteid koondava katusorganisatsiooni Eurelectric peasekret\u00e4ri Kristian Ruby s\u00f5nul on Eesti 2030. aasta ajaraamiga energiaalased plaanid v\u00e4ga ambitsioonikad, kuid siiski tehtavad.<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201eNarva jaama asendus peab olema valmis ja t\u00f6\u00f6kindel, sest k\u00f5rval on Venemaa, kes kasutaks k\u00f5iki naabrite n\u00f5rkusi,\u201c m\u00e4rgib Kristian Ruby intervjuus ajakirjale T\u00f6\u00f6stusEST.<\/p>\n\n\n\n Euroopa Liidus on praegu \u00fcks peamisi teemasid elektrituru reform. Kuidas on seda k\u00f5ige m\u00f5istlikum teha ehk \u2013 kas turg peaks olema avatud v\u00f5i reguleeritud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Rohkem kui 20 aastat tagasi oli otsus, et suures pildis toob konkurents ettev\u00f5tetele paremad hinnad. Ja seda me praegu ka n\u00e4eme.<\/p>\n\n\n\n Samuti n\u00e4eme, et koost\u00f6\u00f6 on meie riikidele v\u00e4ga oluline \u00fchine v\u00e4\u00e4rtus ehk et turu disaini k\u00fcsimus ei ole mitte ainult see, kas see on avatud v\u00f5i suletud turg, vaid see on ka Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsuse \u00fcks v\u00f5ti ja selle v\u00e4ljendus.<\/p>\n\n\n\n Energiahinnad on ju kriitiline sisend ja oluline on selle juures m\u00f5ista, et energiahinnad on ka erinevate maadele koopereerumise k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n Kuidas m\u00f5jutavad kliimapoliitikad elektriturgu?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kliimapoliitikad m\u00f5jutavad elektriturgu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi kaudu (ETS). ETS-hindadel on otsene m\u00f5ju elektriturule. Seda m\u00f5ju on vaja kogu aeg monitoorida.<\/p>\n\n\n\n Peame \u00fchelt poolt olema kindlad, et liigume kliimaneutraalsuse poole, teisalt aga peame hoidma silma peal meetmete majanduslikel m\u00f5judel. ETS-i keskmiseks hinnaks oodatakse praegu 80 eurot tonn ja see on energiatootmise m\u00f5ttes parem hind kui aasta tagasi.<\/p>\n\n\n\n Seda peab kindlasti m\u00f6\u00f6nma, et heitkoguste hindadel on \u00fclisuur m\u00f5ju kogu Euroopa Liidu majandusele ja liikmesriikide konkurentsiv\u00f5imele.<\/p>\n\n\n\n Eesti \u00fchendus Kesk-Euroopa v\u00f5rguga pole seni olnud liiga hea, kuid n\u00fc\u00fcd plaanitakse \u00fchendust tugevdada uue Harmony lingiga l\u00e4bi Leedu ja Poola (Harmony Link elektrikaabli plaanitav valmimisaeg on 2027\u20132028 \u2013 toim). Kuidas l\u00e4heb uute \u00fchenduste rajamisega?<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u00d5nneks saan kinnitada, et t\u00f6\u00f6 uute \u00fchenduste kallal k\u00e4ib ja need on tulemas 2030. aastaks. T\u00f5si, me oleme \u00fchenduste stabiliseerimisega hiljaks j\u00e4\u00e4nud ja siin on suur roll poliitikutel, et asjad kiiremini liikuma p\u00e4\u00e4seksid. Asjad on v\u00f5tnud liiga kaua aega ja see v\u00f5ib aeglustada energia \u00fclekannet ning haavata kohalikku konkurentsiv\u00f5imet. Poliitikud peaksid kogu seda teemaderingi v\u00f5tma t\u00f5sisemalt.<\/p>\n\n\n\n Millised v\u00e4ljavaated on Eestil tagada varustuskindlus ja energiajulgeolek p\u00e4rast des\u00fcnkroniseerimist Venemaa pingereguleerimise v\u00f5rgust ja p\u00f5levkivijaamade sulgemist?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui ma elaksin Eestis, siis oleksin v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus, et des\u00fcnkroniseerimine Vene s\u00fcsteemist k\u00e4ib. Liikumissuund on \u00f5ige. Euroopa riigid peavad ennast Venemaast lahti haakima, sest oleme n\u00e4inud, et Venemaa ei ole enam usaldusv\u00e4\u00e4rne partner. Putin indikeerib, et tal on ambitsioonid ja et piir teda ei peata. Seda n\u00e4eme Ukrainas. Nad on missioonil ja Euroopa peab sellele protsessile vastu astuma. Uus Venemaa on ekspansiivne ja imperialistlik riik, kes haarab uusi territooriume s\u00f5jav\u00e4e abiga.<\/p>\n\n\n\n Mis puutub Narva p\u00f5levkivijaama sulgemisse, siis sellele peab olema valmis toimiv asendus. V\u00e4ga ambitsioonikas on k\u00f5ike seda saavutada ajaraamis 2030, kuid \u00fctleksin, et see on tehtav. Peamine k\u00fcsimus on selles, et ei suletaks p\u00f5levkivitootmisi enne, kui k\u00f5ik uus juba t\u00f6\u00f6tab. See on fundamentaalne julgeolekuk\u00fcsimus, kui tuleb elada Venemaa-taolise riigi k\u00f5rval, kes kasutaks igal v\u00f5imalusel oma naabri n\u00f5rkusi \u00e4ra. Tahan sellega \u00f6elda, et Narva elektrijaamaga seotud \u00fcmberkorraldustesse tuleks suhtuda v\u00e4ga ettevaatlikult ja hoolikalt kaaludes.<\/p>\n\n\n\n Eesti on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks j\u00f5uda aastaks 2030 selleni, et toodaksime taastuvatest allikatest p\u00e4rinevat elektrit v\u00e4hemalt samapalju, kui on meie siseriiklik tarbimine. Kuiv\u00f5rd reaalne selle saavutamine on?<\/strong><\/p>\n\n\n\n See on v\u00f5imalik, aga ainult siis, kui t\u00f6\u00f6stus ehk siis energialahenduste arendajad saavad vajalikud load k\u00e4tte kiiresti ja liigse b\u00fcrokraatiata. Seitse aastat pole teab mis pikk aeg millegi energiasektoris valmis ehitamiseks. Kui aga on olemas k\u00f5ik vajalikud load, siis saab tuulepargid p\u00fcsti panna kahe aastaga. Siin on k\u00fcsimus just dokumentatsioonis, mille ettevalmistus on ajamahukas.<\/p>\n\n\n\n Sama seis on Narva p\u00f5levkivijaama asendusega biomassitehasega. Aega on v\u00e4he ja see ongi s\u00f5num poliitikategijatele. Tervikuna on samm fossiilk\u00fctuselt taastuvenergiale v\u00e4ga kasulik, sest Narva jaama keskkonnam\u00f5ju on suur ning see teeb sealt tuleva energia kalliks. Puhtamat energiat tootes aga on kulud CO2<\/sub> heitele v\u00e4iksemad ja energia hind odavam.<\/p>\n\n\n\n Kas tuumajaam v\u00f5iks olla Eestile lahendus?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui Eesti valitsus peaks seda nii otsustama, see on teie enda otsus. Iga jaama puhul on k\u00fcsimus, kas see sobib avaliku arvamuse ja s\u00fcsinikuneutraalsuse teemaga ning milline on selle tasuvusaeg. Need ei ole k\u00fcsimused mitte ainult Eestis, sellistele k\u00fcsimustele otsitakse vastuseid igal pool Euroopas ja mujal maailmas.<\/p>\n\n\n\n Kindel on aga see, et tuumaenergiajaama ei ole v\u00f5imalik valmis ehitada 2030. aastaks. Nende ehitusaeg on kindlasti pikem ja veelgi keerulisem kui m\u00f5nel teist t\u00fc\u00fcpi elektrijaamal.<\/p>\n\n\n\n Eesti ettev\u00f5tjad kurdavad k\u00f5rgete energiahindade ja keskkonnatasude \u00fcle \u00f6eldes, et see m\u00f5jub siinsete ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imele p\u00e4rssivalt. Kas meie poliitikud peaksid midagi energiasektorit kujundades teisiti tegema ja kui siis, mida?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Minu teada ei ole Eesti energiahinnad kontrolli alt v\u00e4ljas, sest meil toimib Euroopa siseturg. Jah, kui Euroopa hindu v\u00f5rrelda n\u00e4iteks Hiina v\u00f5i USA hindadega, siis on need k\u00f5rged. Selle p\u00f5hjuseks on aga Venemaaga seotud arengud \u2013 sanktsioonid, tarneahelate \u00fcmberkorraldamised jmt, ning selles kontekstis ei tooks ma Eesti hindu kuidagi eraldi v\u00e4lja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kristjan Ruby, Eurelectric peasekret\u00e4r Euroopa energiat\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5tteid koondava katusorganisatsiooni Eurelectric peasekret\u00e4ri Kristian Ruby s\u00f5nul on Eesti 2030. aasta ajaraamiga energiaalased plaanid v\u00e4ga ambitsioonikad, kuid siiski tehtavad. \u201eNarva jaama asendus peab …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-1138","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1138","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1138"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1138\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1139,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1138\/revisions\/1139"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1138"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1138"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1138"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}