T\u00f5nis Vare, Eesti Elektrit\u00f6\u00f6stuse Liidu tegevjuht<\/p>\n\n\n\n
Euroopa Liit seisab silmitsi v\u00e4ljakutsega, mis m\u00f5jutab energias\u00fcsteeme ja energiakandjate tarneahelaid ning ka liikmesriikide \u00fchiskondade toimimist t\u00e4na ja homme \u2013 kliimaneutraalsuse saavutamisel on oluline osa majanduse ja \u00fchiskonna elektrifitseerimises, mida peab toetama konkurentsile avatud elektriturg.<\/p>\n\n\n\n
S\u00f5da Ukrainas ja sellele j\u00e4rgnenud energiakriis, mille s\u00fcgavam p\u00f5hjus oli ja on Euroopa Liidu k\u00f5rge energias\u00f5ltuvus importk\u00fctustest, on viinud olukorrani, mille ulatust ei ole n\u00e4htud alates 1970. aastatest. Need on hoopis kaasa toonud idealiseeritud ja pigem siseriiklikult v\u00e4gisi kiirendatud rohep\u00f6\u00f6rdega (ametlikult EL-i majanduskasvu plaan \u2013 Green Deal<\/em>) deindustrialiseerumise ning kaugenemise turup\u00f5histest regulatsioonidest, mida veab reaalsest elust irdunud poliitiline tasand.<\/p>\n\n\n\n Kindlasti ohustavad eelk\u00f5ige geopoliitilised pinged turvalise energia tarneahelaid t\u00e4na ja tulevikus, kuid me ei tohi unustada ka rumalate ja anal\u00fc\u00fcsimata poliitiliste otsuste suurt m\u00f5ju energeetikale ning Eesti \u00fchiskonnale laiemalt, sest nende otsuste tuntavus ja toime on kahjuks pikaajaline.<\/p>\n\n\n\n Konkurentsile avatud elektriturg on v\u00f5imalik<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kliimaneutraalsuse ehk statistilise s\u00fcsinikuneutraalsuse poole liikumisel tuleb eelk\u00f5ige muuta energia trilemma \u2013 taskukohasus, varustuskindlus ja keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkus \u2013 tasakaalupunkt eelduseks, millest ka meie poliitikakujundajad peavad sisuliselt l\u00e4htuma.<\/p>\n\n\n\n Otsest elektrifitseerimist peab toetama konkurentsile avatud ja integreeritud \u00fchtne elektriturg. Euroopas ja liikmesriikides endas toodetud puhas elekter v\u00e4hendab heitkoguseid ja toob kaasa meie energias\u00f5ltumatuse ning on \u00fchiskondade jaoks majanduslikult k\u00f5ige madalama kuluga v\u00f5imalus.<\/p>\n\n\n\n Eestis on peamine v\u00e4ljakutse motiveerivama ettev\u00f5tluskeskkonna loomine, mis tooks kaasa investeeringuid elektriv\u00f5rkudesse ja uutesse vajalikesse tootmisv\u00f5imsustesse, tagades samal ajal tarbijatele taskukohasuse, sest konkurentsiv\u00f5imeline elektri l\u00f5pphind on eelduslik tingimus Eesti majanduskasvuks ja \u00fchiskonna heaolu t\u00f5usuks.<\/p>\n\n\n\n Vajalik saavutada stabiilne ja prognoositav seadusandlus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Elektritarbimine peaks t\u00e4nasest kuni 2030. aastani kasvama ligikaudu 60% ja antud ajahorisondi vaates peavad Euroopa elektriv\u00f5rgud integreerima t\u00e4iendavalt umbes 800\u2013900 GW taastuvenergia tootmist. Seet\u00f5ttu on viimastel aastatel Euroopa Liidu institutsioonid fokusseerinud oma tegevuse uute regulatsioonide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisse, et soodustada suuremahulist taastuvenergia tootmist, h\u00f5lbustada uute tootmisv\u00f5imsuste rajamist ja edendada elektrit\u00f6\u00f6stuses tehnoloogilist arengut.<\/p>\n\n\n\n Need ametlikud Euroopa Liidu energiapoliitika suundumused seavad uued v\u00e4ljakutsed ka Eesti elektriv\u00f5rkudele, mis peavad haldama massilise hajutatud ja juhitamatu tootmise katkendlikke ning kahesuunalisi energiavooge. See t\u00e4hendab, et eelk\u00f5ige peavad meie elektris\u00fcsteemi jaotusv\u00f5rgud olema valmis tulema toime juba praegu palju keerukama elektritootmisega.<\/p>\n\n\n\n Oleme s\u00f5na otseses m\u00f5ttes murdepunktis, kus elektriv\u00f5rku investeerimine on lootusetult v\u00e4hene. Kui me vajalikke investeeringuid t\u00e4na ei tee, maksame homme tarbijatena kokkuv\u00f5ttes kordades rohkem, kui \u00f5igeaegselt investeerides. Peame suunama m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed investeeringud elektri jaotusv\u00f5rkudesse ja me peame seda kiiresti tegema.<\/p>\n\n\n\n Eestis peame eelistama meetmeid, mille eesm\u00e4rk on h\u00f5lbustada jaotusv\u00f5rkude projektide juurdep\u00e4\u00e4su avalikule rahastamisele, samuti aitab vajalikule arengule kaasa ka Euroopa Liidu rahastusele kaasamine. Antud tegevused kindlasti kiirendavad vajalikke investeeringuid ja v\u00e4hendavad eelduslikult v\u00f5rgutasude m\u00f5ju l\u00f5pptarbijatele.<\/p>\n\n\n\n Usaldusv\u00e4\u00e4rne ja prognoositav regulatiivne keskkond on vajalik tingimus Euroopa ja Eesti elektrit\u00f6\u00f6stuses, et saavutada kokkulepitud energia- ja kliimapoliitilised eesm\u00e4rgid. Seega tuleks v\u00e4ltida m\u00f5lemal tasandil hiljuti vastu v\u00f5etud energiaalaste \u00f5igusaktide tarbetuid muudatusi ja siseriiklikult erineva regulatsiooni kehtestamist, sest energeetikas on investeerimishorisont v\u00e4ga pikaajaline ning muudatuste m\u00f5ju v\u00f5ibolla fataalne.<\/p>\n\n\n\n Kui poliitiline tasand Eestis esitab uue ettepaneku regulatsiooni muutmiseks, peaks sellele eelnema p\u00f5hjalik m\u00f5jude hindamine ning seda tuleb teha koosk\u00f5las parema \u00f5igusloome p\u00f5him\u00f5tetega. EL-i tasandil tuleb \u00fcle vaadata energiajulgeoleku strateegia, mis saab 2024. aastal juba k\u00fcmne aastaseks ning kaardistada energiatarneahelate peamised riskid ja haavatavused, seda ka liikmesriikide tasandil, et tekiks t\u00e4iendav selgus energiamajanduse erinevustest, mis on tingitud geopoliitilistest arengutest.<\/p>\n\n\n\n Riik peab kaitsma oma \u00fchiskonda<\/strong><\/p>\n\n\n\n Eesti peab riigina \u00f5ppima oma \u00fchiskonna huvisid kaitsma, l\u00e4htuvalt geopoliitilistest erinevustest ning ettev\u00f5tluse majandushuvidest. Sellega kaasneb ka vajadus kehtestada soodne, prognoositav ja tehnoloogianeutraalne investeerimiskeskkond k\u00f5ikidele Eesti elektrit\u00f6\u00f6stuste varadele, mida vajame Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesm\u00e4rgi saavutamiseks aastaks 2050.<\/p>\n\n\n\n Samuti tuleb j\u00e4tkata siseriiklikke j\u00f5upingutusi elektrihinna vabastamiseks maksudest, tasudest ja l\u00f5ivudest, mis ei ole otseselt seotud elektriga, et luua tarbijatele soodsad majanduslikud tingimused saastavamatelt energiakandjatelt puhtamatele \u00fcleminekuks.<\/p>\n\n\n\n Eestis praegu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel oleva kliimaseaduse puhul tuleb j\u00e4lgida s\u00fcsinikdioksiidi hinnakujunduse jaotusm\u00f5ju ja toetada neid k\u00f5rvalmeetmeid, mis lubavad tarbijatele taskukohaste elektrilahenduste kasutuselev\u00f5ttu. Olemasolev EL-i heitmekaubanduse s\u00fcsteem (ETS) on efektiivseim dekarboniseerimise instrument ja garanteerib dekarboniseerimise eesm\u00e4rgi saavutamise vastavalt EL-is kokkulepitud ajakavale.<\/p>\n\n\n\n Poliitilise tasandi omaenese tarkuses ambitsioonikamate siseriiklike eesm\u00e4rkide kehtestamised toovad kaasa pigem Eesti ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5ime v\u00e4henemise ja avab tee nende kiirema sulgemiseni ning ei taga paremat tulemust ka Euroopa Liidu tasandil, vaid v\u00f5imaldavad v\u00e4hemefektiivsetel k\u00e4itistel m\u00f5nes teises liikmesriigis kauem funktsioneerida, sest ETS-is kaubeldavate CO2<\/sub> kvootide maht tulenevalt Eesti siseriiklikest otsustest ei muutu. Samas peaks riik t\u00f6\u00f6tama v\u00e4lja siseriiklikult siduvad eesm\u00e4rgid nendele sektoritele ja k\u00e4itistele, mis EL-i \u00fchiste poliitikameetmete alla ei kuulu.<\/p>\n\n\n\n Tasakaalu leidmine ETS-s\u00fcsteemis ja v\u00e4ljaspool olevate sektorite vahel on samuti oluline, sest panustama peavad k\u00f5ik, vastasel juhul on kliimaneutraalsuse eesm\u00e4rgi saavutamine Eestis raskendatud.<\/p>\n\n\n\n Elektrifitseerimine tuleb seada prioriteediks<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kokkuv\u00f5tlikult moodustab t\u00e4nap\u00e4eval elekter vaid 23% Euroopas tarbitavast energiast.<\/p>\n\n\n\n See t\u00e4hendab, et kuigi Euroopa pingutab k\u00f5vasti CO2<\/sub> heitme v\u00e4hendamiseks, baseerub majandus endiselt imporditavatel fossiilsetel energiakandjatel. Seega elektrifitseerimise kiirendamine peab olema p\u00f5hieesm\u00e4rk EL-i fossiilk\u00fctuste impordist s\u00f5ltuvuse l\u00f5petamiseks. Seet\u00f5ttu leiab elektrit\u00f6\u00f6stus, et vajame konkreetsemat elektrifitseerimise tegevuskava EL-i ja Eesti tasandil koos toetavate meetmetega, mis on vajalikud elektrifitseerimise kiirendamiseks, sest t\u00e4nap\u00e4eval ei ole elekter mitte ainult lahendus kliimaneutraalsuse saavutamiseks, vaid ka oluline vahend EL-i ja liikmesriikide energias\u00f5ltumatuse tagamiseks l\u00e4bi omamaise puhta elektri tootmise.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" T\u00f5nis Vare, Eesti Elektrit\u00f6\u00f6stuse Liidu tegevjuht Euroopa Liit seisab silmitsi v\u00e4ljakutsega, mis m\u00f5jutab energias\u00fcsteeme ja energiakandjate tarneahelaid ning ka liikmesriikide \u00fchiskondade toimimist t\u00e4na ja homme \u2013 kliimaneutraalsuse saavutamisel on oluline …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-1140","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1140","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1140"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1140\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1141,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1140\/revisions\/1141"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1140"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1140"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1140"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}