Ain Alvela<\/p>\n\n\n\n
Hiljemalt aastaks 2030 peab l\u00f5viosa Eestis kasutatavast energiast tulema taastuvatest allikatest \u2013 sellise sihi oleme riiklikult endale seadnud ja andnud sellega ka ettev\u00f5tjatele s\u00f5numi, et k\u00f5ik rohep\u00f6\u00f6rde vaimu kandvad energiaprojektid on siinmail teretulnud.<\/p>\n\n\n\n
Kui roheenergia tootmise projektid j\u00e4rjest k\u00e4ivituvad, muutub \u00fcha olulisemaks, kuidas seda suuresti ilmaoludest s\u00f5ltuvat elektrit juhitavaks muuta. N\u00e4iteks kui suvisel ajal k\u00fc\u00fcnib p\u00e4ikeseenergia installeeritud tootmisv\u00f5imsus Eestis juba 600 megavatini, aga see suunatakse enamasti otse v\u00f5rku, sest salvestusv\u00f5imalusi on napilt.<\/p>\n\n\n\n
Odavalt toodetud roheelekter v\u00e4\u00e4rib salvestamist<\/strong><\/p>\n\n\n\n Et aidata tuuleenergia v\u00f5i p\u00e4ikeseelektrit tootes kaasa riigi energias\u00f5ltumatuse saavutamisele, on vaja roheenergia mingil moel salvestada. Lihtsustatult lahtiseletades annab see v\u00f5imaluse madala tarbimise ja odava elektri ajal toodetud ja salvestatud energiat kasutada sageduse reguleerimiseks v\u00f5rgus v\u00f5i m\u00fc\u00fca tarbijatele ajal, kui n\u00f5udlus on k\u00f5ige suurem ja elektrit turul napib.<\/p>\n\n\n\n Suure sammu energia salvestamise suunas on astunud taastuvenergiaprojektide arendamisega tegelev O\u00dc Evecon, mis l\u00f5i koos Prantsuse energiasalvestuse ettev\u00f5ttega Corsica Sole \u00fchisfirma Baltic Storage Platform, et rajada Eestisse Mandri-Euroopa suurim akupark mahutavusega 400 MWh. Kaks akuparki, kumbki v\u00f5imsusega 100 MW, ehitatakse Aruk\u00fclla ja Kiisale ning peaksid valmima aastaks 2025. Investeeringu suurus \u00f6eldakse olevat umbes 200 miljonit eurot.<\/p>\n\n\n\n H\u00fcbriidjaamu on asunud rajama ka teised energiaettev\u00f5tted. Nii k\u00e4ivitas Enefit Green l\u00e4inud aasta maikuus Purtse h\u00fcbriidenergiapargi, mis oli siinmail esimene omataoline. Kivi\u00f5li naabruses asuvas pargis toodetakse nii tuule- kui p\u00e4ikeseenergiat ning sinna on plaanis rajada ka energia salvestamise \u00fcksus. Enefiti h\u00fcbriidpargi tootmisv\u00f5imsus on maksimaalselt 53 MW, sellest p\u00e4ike annab 21 ja tuul 32 MW. Prognoosi kohaselt hakkab park tootma aastas 78 GWh elektrienergiat. Uued sellised pargid on aga tulemas, juba t\u00e4navu peaks valmima n\u00e4iteks Sopi-Tootsi tuule- ja p\u00e4ikesepark, mis toodab aastas elektrit kuni 700 GWh.<\/p>\n\n\n\n Kindel turg lubab rahastada toetuseta<\/strong><\/p>\n\n\n\n O\u00dc Evecon tegevjuht Karl Kull m\u00e4rgib, et tulevik on h\u00fcbriidelektrijaamade p\u00e4ralt, kus toodetakse nii tuule- kui p\u00e4ikeseenergiat ning kus on olemas v\u00f5imekus mingi osa sellest energiast ka salvestada. See muudab v\u00f5imalikuks madala tarbimise ja odava hinna ajal akusid t\u00e4ita ning tarbimise k\u00f5rghetkel salvestatud energiat ka v\u00f5imalikult k\u00f5rge hinna eest v\u00f5rku m\u00fc\u00fca. Lisaks saab akupank osaleda sageduse reguleerimise turul, mis avaneb aasta p\u00e4rast, kui toimub Balti riikide elektriv\u00f5rgu des\u00fcnkroniseerimine Venemaa v\u00f5rgust. Seega vajab Eesti alates 2025. aastast umbes 400 MW juhitavat elektritootmise v\u00f5imsust tootmise ja tarbimise bilansi tasakaalus hoidmiseks. Plaanis on seda tagada esialgu k\u00e4iku j\u00e4\u00e4vate p\u00f5levkivijaamadega, peagi v\u00e4ljakuulutatava hanke korras rajatud gaasijaamadega ning elektri akumulatsioonijaamadega.<\/p>\n\n\n\n Mis k\u00f5nealusesse salvestusjaama puutub, siis erinevalt paljudest teistest taastuvenergia arendajatest pole Evecon k\u00fcsinud riigilt oma projektide elluviimiseks toetusraha ning opereerib neid elektri madalaima taseme hinnagarantiita. Karl Kull \u00fctleb, et kindluse investeerimiseks annab see, kui riigi ja poliitikute tasemel ei tehta tormakaid, senist \u00e4rikorraldust pea peale keeravaid otsuseid, kui energiaturg on stabiilne ja prognoositav.<\/p>\n\n\n\n \u201eTeeme praegu investeeringuid vaatega paarik\u00fcmne aasta taha ja selleks peab olema usk, et turg toimib ja areneb stabiilselt. Oleme praegu seda turgu uskunud ja sellest ka julgus neid rahapaigutusi teha,\u201d selgitab Kull. \u201eAlati on see kindlus tugevam, kui turg ei ole m\u00f5jutatud \u00e4kilistest poliitilistest tuulemuutustest, aga ka toetustest. Praegu on siinne turg lihtne \u2013 Elering on \u00f6elnud, kuidas s\u00fcsteemiteenuste turu avamine toimub ja meie saame olla kindlad, et selliselt asjad ka l\u00e4hevad.\u201d<\/p>\n\n\n\n Sageduse juhtimises on roll k\u00f5igil turuosalistel<\/strong><\/p>\n\n\n\n Turul toimuvad aga niikuinii muutused ja neid tuleb tema s\u00f5nul ikka j\u00e4lgida. Nii loodetakse, et nn odava taastuvelektri lisandumisega tekkib turule ka uusi suurtarbijaid, kes seda energiat vajavad. Ja vajavad nad seda edaspidi s\u00f5ltumata sellest, kas p\u00e4ike paistab v\u00f5i tuul puhub. Siin tulebki m\u00e4ngu salvestatud energia, mis lastakse turule siis, kui taastuvenergia tootmine on madalseisus.<\/p>\n\n\n\n \u201eJ\u00e4lgime, mida teevad tarbijad riikides, kus kehtib Nordpooli b\u00f6rsihind, sest Eesti \u00fcksi seda hinda ei dikteeri. Hinda juhivad suur-tarbijad,\u201d r\u00e4\u00e4gib Kull. \u201e\u00dcks asi on energiat toota, aga t\u00e4helepanu tuleb hoida just tarbimisel ning kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, soodustada tarbimise tekkimist. Kui turule lisandub suurtarbijaid, siis on ka energiatootjatel lihtsam tulevikuplaane teha.\u201d<\/p>\n\n\n\n Ta m\u00f6\u00f6nab, et investeeringukindlust annab arendajale ennek\u00f5ike pikaajaline leping m\u00f5ne suurtarbijaga. Kui selline kokkulepe on olemas ja lisaks on lauale k\u00e4ia uue energiapargi ehitusluba, siis on arendajal ka m\u00e4rksa kindlam tunne panka laenu k\u00fcsima minna. Karl Kulli s\u00f5nul saavad ja ilmselt hakkavadki reguleerimisturul osalema k\u00f5ik, kes suudavad sagedust m\u00f5jutada \u2013 sh akupangad, gaasijaamad, mingi aja jooksul ka p\u00f5levkivijaamad, aga kindlasti on oma osa ka tarbijatel.<\/p>\n\n\n\n Peamiselt suudavad tootmise-tarbimise tasakaalu k\u00f5igutada suured energiatarbijad, aga l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on oma osa selles k\u00f5igil. K\u00fcsimus on ennek\u00f5ike reageerimise kiiruses \u2013 p\u00f5levkivijaama peab kiireks reageerimiseks pidevalt n-\u00f6 auru alla hoidma, gaasi-turbiinide turuletulek s\u00f5ltub maagaasi hinnast ja k\u00e4ttesaadavusest jne. Seega on igal tehnoloogial oma plussid ja miinused.<\/p>\n\n\n\n \u201eN\u00e4eme, et akud on just see tehnoloogia, mis sobib praegusesse ehk siis l\u00e4hema 25 aasta pikkusesse ajaperioodi,\u201d \u00fctleb Karl Kull. \u201eKuna me l\u00e4heme vastu tundmatule tehnoloogilisele muutusele, mis saabub p\u00e4rast Venemaa s\u00fcsteemist lahti\u00fchendamist, siis ega me inseneridena ei v\u00e4lista midagi. Kui s\u00fcsteemi on h\u00e4davajalik lisada gaasijaam, pole v\u00f5imatu, et seda ka teeme. Oluline on r\u00f5hutada, et energiatootmiseks kasutatav tehnoloogia oleks v\u00f5imalikult kliimaneutraalne.\u201d<\/p>\n\n\n\n S\u00fcsteemiteenuste turg pakub uusi v\u00f5imalusi<\/strong><\/p>\n\n\n\n Asjade praeguses seisus peame sageduse reguleerimisel lootma ennek\u00f5ike iseendale, sest p\u00e4rast s\u00fcnkroniseerimist Kesk-Euroopa elektris\u00fcsteemiga j\u00e4\u00e4b prevaleerivaks alalisvoolu \u00fchenduskaabel, neid on aga Balti riikidel muu maailmaga praegu vaid neli.<\/p>\n\n\n\n Alalisvoolu\u00fchendus on aga sageduse reguleerimise m\u00f5ttes \u00fcsna kapriisne ja kui neid \u00fchendusi on v\u00e4he, siis ei saa me ennast kuidagi tunda kaitstuna \u00fclik\u00f5rgete elektrihindade eest ka edaspidi, tarvitseb vaid m\u00f5nel nendest v\u00e4hestest \u00fchendustest rivist v\u00e4lja langeda. Nagu n\u00e4iteks just neil p\u00e4evil juhtus Estlink 2-ga, mis praeguste eelduste p\u00f5hjal peaks elektriedastuseks suletuks j\u00e4\u00e4ma v\u00e4hemalt kuuks ajaks. Kull kinnitab, et Harjumaale rajatava akupanga ehitus j\u00e4rgib des\u00fcnkroniseerimise t\u00e4rminit ja on valmis turule liituma j\u00e4rgmise aasta alguses.<\/p>\n\n\n\n Eveconi h\u00fcbriidjaam on \u00fcles ehitatud selliselt, et akusid saab laadida nii enda toodetud taastuvelektriga kui ka v\u00f5rguelektriga \u2013 vastavalt sellele, mis antud hetkel otstarbekas ja v\u00f5imalik. Tehnoloogia on Kulli s\u00f5nul korralikult v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud, kindel ja turvaline. Akud paiknevad \u00fcksteise k\u00f5rval konteinerites, keskkonnale nad ohtu ei kujuta, sest ainus akupargis kasutusel olev vedelik on trafo-\u00f5li, mis aga akudega otseselt kokku ei puutu.<\/p>\n\n\n\n Tegu on liitiumioonakudega, mille eluea kohta \u00fctleb Karl Kull, et see on t\u00e4pselt nii pikk, kui vaja, sest erinevaid salvestusmooduleid saab jooksvalt v\u00e4lja vahetada, ilma, et pargi t\u00f6\u00f6 tervikuna kannataks. Pargi toimimist hakkavad juhtima turu hetkeseisu ning prognooside p\u00f5hjal otsuseid langetavad algoritmid. T\u00e4isv\u00f5imsusel laadides saavutavad akud maksimaalse mahtuvuse kahe tunniga, samamoodi saab salvestatud energiat kasutada kahe tunni jooksul, kui akude t\u00fchjakslaadimine toimub t\u00e4isv\u00f5imsusel.<\/p>\n\n\n\n Koos tootmisv\u00f5imsusega t\u00e4ieneb j\u00e4rjepanu ka taristu<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201eV\u00e4he seda ei ole. Tahame h\u00fcbriidjaamaga osaleda s\u00fcsteemiteenuste turul, mitte teha pelgalt arbitraa\u017eitehinguid,\u201d kirjeldab Karl Kull Eveconi eesm\u00e4rki. \u201eAnname probleemile lahenduse ja see on kindlasti odavam, kui neid lahendusi ei oleks. Sest t\u00f6\u00f6stusele, tegelikult kogu \u00fchiskonnale, oleks \u00e4\u00e4rmiselt ebamugav, kui s\u00fcsteemis hakkavad tekkima h\u00e4ired, mis omakorda toovad kaasa n-\u00f6 vana kooli m\u00f5istes energiatarbimise re\u017eiimid.\u201d<\/p>\n\n\n\n Kull usub, et suure koguse taastuvelektri turuletulekule ei saa takistuseks sellele vastava v\u00f5imekusega taristu v\u00e4ljaehitamine, \u00f6eldes, et see on tehtav juba aastaks 2027. Sellele usule annab kindlust asjaolu, et energiaparkide arendajatel on v\u00f5rguettev\u00f5ttega liitumislepingud ja uusi \u00fchendusi ehitatakse j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4lja. Osad liitumispunktid valmivad juba aastal 2025, osad aasta-paar hiljem. \u201eMa ei n\u00e4e vajadust, et taristut peaks n-\u00f6 ette, enne parkide valmimist, hakkama v\u00e4lja ehitama v\u00f5i seda kuidagi avaliku raha toel kinni maksma,\u201d leiab Karl Kull. \u201eArendajad on taristu rekonstrueerimise kuludega kindlasti arvestanud.\u201d<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Ain Alvela Hiljemalt aastaks 2030 peab l\u00f5viosa Eestis kasutatavast energiast tulema taastuvatest allikatest \u2013 sellise sihi oleme riiklikult endale seadnud ja andnud sellega ka ettev\u00f5tjatele s\u00f5numi, et k\u00f5ik rohep\u00f6\u00f6rde vaimu …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-1144","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1144","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1144"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1144\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1145,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1144\/revisions\/1145"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1144"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1144"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1144"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}