T\u00f5nis Vare, Eesti Elektrit\u00f6\u00f6stuse Liidu tegevjuht<\/p>\n\n\n\n
Elektrit\u00f6\u00f6stuses on juba praeguseks saavutatud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne s\u00fcsinikdioksiidiheite v\u00e4hendamine, v\u00f5rreldes 1990. aastaga on Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) koguheide v\u00e4henenud 59% v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n
Edasiliikumine CO2<\/sub> v\u00e4henemises eeldab aga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid investeeringuid paindlikesse lahendustesse ja salvestusse, et suudaksime hoida elektrivarustuse tagamisel hoogsat tempot. Seet\u00f5ttu toob negatiivsete elektrihindade mahu t\u00f5us elektriturul esile uue v\u00e4ljakutse nii poliitika kujundajaile kui energia tootjatele. Sellise olukorra on p\u00f5hjustanud maad v\u00f5ttev elektrifitseerimisprotsessi stagnatsioon, v\u00e4henev n\u00f5udlus ja elektris\u00fcsteemi piiratud paindlikkus. Anal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itavad negatiivsete hindade sageduse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset t\u00f5usu kogu Euroopas. 2023. aastal neljakordistus negatiivsete hindadega tundide arv, 2024. aasta septembriks oli see mahuna \u00fcletanud juba eelnevat aastat ja trend on j\u00e4tkuv.<\/p>\n\n\n\n Mullu lisandus h\u00fcppeliselt negatiivse hinnaga tunde<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ka Nord Pooli s\u00fcsteemis t\u00e4heldati negatiivsete hindade sagenemist, v\u00e4hem k\u00fcll kui Mandri-Euroopas, aga ainult seet\u00f5ttu, et P\u00f5hjamaades on mitmekesisem puhta elektritootmise portfell ja suurem paindlikkus s\u00fcsteemis. K\u00f5ik anal\u00fc\u00fcsid kinnitavad suundumust, et oodata on negatiivsete hindade sagenemist elektriturul, eriti madala n\u00f5udluse ja soodsate taastuvenergia tootmistingimuste perioodil.<\/p>\n\n\n\n Miks tekivad negatiivsed ja \u00fclimadalad elektrihinnad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kuiv\u00f5rd elektrit on raske mastaapselt salvestada, peab elektris\u00fcsteem pidevalt pakkumist ja n\u00f5udlust reaalajas tasakaalustama, seega madala n\u00f5udluse ja suure pakkumise ajal tekkivad negatiivsed elektrihinnad. \u00dclimadalad ja negatiivsed hinnad esinevad tavaliselt kevad- ja suvekuudel keset p\u00e4eva, kui p\u00e4ikeseenergia tootmine on tipus ning ka \u00f6\u00f6sel, kui tuuleenergia tootmisv\u00f5imsus on suur. Samuti kipuvad need olema sagedamini n\u00e4dalavahetustel ja p\u00fchadel, kui \u00fcldine n\u00f5udlus elektri j\u00e4rele on madalam. Viimastel aastatel on sagenenud \u00fclimadalate ja negatiivsete hindade esinemine, kusjuures need perioodid on ajaliselt ka pikenenud.<\/p>\n\n\n\n Elektriturgudel avaldavad hinnasurvele m\u00f5ju mitmed tegurid, aga oluline on see, et \u00fclimadalad elektrihinnad tekivad siis, kui koosm\u00f5jus avalduvad teatud tingimused \u2013 k\u00f5rge taastuvelektri tootmine koos madala ja paindumatu elektrin\u00f5udlusega. Neid olukordi soodustavad sageli kehtivad regulatsioonid ja taristu piirangud, sealhulgas piiri\u00fclesed \u00fclekoormused. Anal\u00fc\u00fcsid toovad v\u00e4lja asjaolu, et piirkondades, kus on mahukas ilmastikust s\u00f5ltuva taastuvenergia osakaal, eriti p\u00e4ikeseenergia tootmisel, on \u00fclimadalad ja negatiivsed hinnad t\u00f5en\u00e4olisemad. Ka piiratud v\u00f5i paindumatu n\u00f5udlus teatud ajahetkedel soodustab negatiivsete hindade tekkimist.<\/p>\n\n\n\n Kuigi paindlikkus v\u00f5ib suure pakkumise perioodidel n\u00f5udlust suurendada, ei paku elektriturg ega regulatiivne keskkond sageli vajalikke stiimuleid. Teatud tegurid, nagu elektrilepingute struktuur, d\u00fcnaamiliste v\u00f5rgutariifide puudumine ja ebapiisavad n\u00f5udlusepoolset reageerimisv\u00f5imet soodustavad mehhanismid, v\u00f5ivad takistada paindlikkuse t\u00f5husat kasutamist s\u00fcsteemis. Kindlasti ka taastuvenergia toetusskeemid ergutavad tootjaid tootma isegi siis, kui hinnad on negatiivsed.<\/p>\n\n\n\n Negatiivsete hindade osas oleks m\u00f5istlik tagada regulatsioonidega olukord, et taastuvenergia tootjad piiravad oma toodangut siis, kui turutingimused viitavad \u00fclepakkumisele, aidates sellega \u00e4ra hoida negatiivsete hindade s\u00fcvenemist ning soodustades turu paremat l\u00f5imumist ja v\u00e4hendades t\u00e4iendava subsiidiumi suurust. Ka Euroopa Liidu tasandil on tekkinud negatiivsete hindade teemas \u00fchtne arusaam, kuiv\u00f5rd liikmesriigid on n\u00e4idanud \u00fcles valmisolekut negatiivsetest hindadest tekkinud turumoonutusi leevendada v\u00f5i v\u00e4ltida.<\/p>\n\n\n\n Tootmise tippaegadel tuleks stimuleerida selle v\u00e4hendamist<\/strong><\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks ka tavalised p\u00e4ikesepaneelid suudavad tekitada turule suures mahus oma tootmist mittereageerivaid osalisi. P\u00e4ikesepaneelidega kodumajapidamised v\u00f5ivad elektrit v\u00f5rku anda s\u00f5ltumata turuhindadest. Selline olukord on v\u00f5imalik n\u00e4iteks riigi praeguse energiapoliitika t\u00f5ttu, aga p\u00f5hjus v\u00f5ib olla ka selles, et puudub s\u00fcsteemihalduri poolne kontroll v\u00f5i lihtsalt on p\u00e4ikeseenergia v\u00e4iketootja teadlikkus hindadest kehvapoolne. Olukorras, kus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa tootmisvaradest ei reageeri turuhinna signaalidele, v\u00f5ib see kaasa tuua negatiivseid hindasid.<\/p>\n\n\n\n Piisavate stiimuliteta elektri tootmise v\u00e4hendamiseks v\u00f5i kohaliku tarbimise suurendamiseks kasvab \u00fcletootmine ja see toob kaasa negatiivsed hinnad. Olukorda v\u00f5imendab asjaolu, et sageli ei v\u00f5eta taastuvenergiatootjatelt tasu nende \u00fcleliigse elektritootmise poolt tekitatud v\u00f5rguh\u00e4iringute eest ja see v\u00e4hendab otseselt nende motivatsiooni kohandada oma toodangut v\u00f5i n\u00f5udlust vastavalt turutingimustele. Ka elektrienergia ostulepingud (PPA) v\u00f5ivad n\u00f5uda minimaalset tootmistaset, mis sunnib pakkujaid esitama veidi negatiivseid pakkumisi, et tagada vajalik tootmismaht. Kui ostuleping on n\u00e4iteks \u00fcles ehitatud tootmisp\u00f5hise meetme p\u00f5him\u00f5ttel, v\u00f5ib laiemas plaanis ka see tekitada moonutavaid m\u00f5jusid.<\/p>\n\n\n\n Nagu eelpool kirjeldatud, tulenevad negatiivsed hinnad peamiselt v\u00e4listest teguritest ja elektrituru \u00fclesehitusest, mis oma olemuselt on aga disainitud nii, et h\u00f5lbustada taastuvenergia integreerimist, edendada konkurentsi ja soodustada investeeringuid. Negatiivsete hindadega seotud probleemide t\u00f5husaks lahendamiseks on vaja rakendada erinevaid paindlikke lahendusi, et viia turumehhanismid paremini vastavusse taastuvenergia suurendamise eesm\u00e4rkidega.<\/p>\n\n\n\n \u00dclimadal hind takistab energiasektori KHG heite v\u00e4hendamist<\/strong><\/p>\n\n\n\n Esiteks on oluline m\u00e4rkida, et negatiivsed hinnad ei ole iseenesest probleem, sest see lihtsalt peegeldab elektris\u00fcsteemi v\u00e4hest paindlikkust. \u00dclimadalate ja negatiivsete hindade sagenenud esinemine seab aga olulise v\u00e4ljakutse energiasektori s\u00fcsinikdioksiidiheite v\u00e4hendamisele, sest need takistavad investeeringuid uutesse taastuvatesse energiaallikatesse.<\/p>\n\n\n\n Kevadel ja suvel tekivad negatiivsed hinnad sageli keset p\u00e4eva v\u00f5i talvel \u00f6\u00f6sel, mis on tugevas korrelatsioonis madala paindliku n\u00f5udluse ja suure taastuvenergia tootmisega. Viimastel aastatel on nende esinemine aga sagenenud, hinnalangused on s\u00fcgavamad ja ajalised kestvused on pikemad. See toob esile elektriturgudel kasvava veelahkme taastuvenergia tootmise ning ebapiisava n\u00f5udluse ja paindlikkuse ressursside vahel.<\/p>\n\n\n\n \u00d5nneks v\u00e4hendavad t\u00f5husad riskimaandamise strateegiad hinnariske eeldusel, et pikema t\u00e4htajaga tulevikuturud on piisavalt likviidsed, aidates kaitsta varasid isegi siis, kui hetke turuhinnad on \u00fclimadalad v\u00f5i negatiivsed.<\/p>\n\n\n\n Vaatamata erinevatele tuluvoo v\u00f5imalustele muutub taastuvenergia tootmisvarade \u00e4ritegevus tulevikus palju ettearvamatumaks, sest kapitalikulude taastamine ja elektrienergia ostulepingute kindlustamine muutub madalamate keskmiste aastaste hindade ja suurenenud riski t\u00f5ttu keerulisemaks. See aga toob kaasa v\u00f5imaliku tulude v\u00e4henemise.<\/p>\n\n\n\n T\u00f5husam elektrifitseerimine ja paindlikkuse suurendamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n Energeetikas on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kasvanud taastuvenergia kasutuselev\u00f5tt, kuid salvestusv\u00f5imekus on v\u00e4ike. Paindliku tootmise madal tase ja n\u00f5udlusele adekvaatne reageerimine piiravad elektris\u00fcsteemi v\u00f5imet \u00fcleliigset elektrienergiat absorbeerida v\u00f5i \u00fcmber suunata. Taastuvenergia v\u00f5imsuste tasakaalustatud kasvu tagamine eeldab vajalike v\u00f5rguinvesteeringute k\u00f5rval ka investeeringute suurendamist elektrifitseerimisse, salvestamisse ja paindlikkusse. Et edendada elektrifitseerimist ja n\u00f5udlust, peab t\u00f5stma majanduse elektrifitseerimise m\u00e4\u00e4ra ja kiirust. Selle ambitsioonika eesm\u00e4rgi saavutamiseks on vaja koordineeritud koostegevusi, et edendada paindlikku elektrifitseerimist l\u00f5ppkasutussektorites.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks elektriv\u00f5rkude moderniseerimine vajab mahukaid investeeringuid, kuiv\u00f5rd v\u00f5rgu infrastruktuur vajab neid vastupidavuse, t\u00f6\u00f6kindluse ja v\u00f5imsuse suurendamiseks, et teenindada juhitamatute taastuvenergia tootmisv\u00f5imsuste kasvavat osakaalu elektriv\u00f5rgus. Kuna taastuvad energiaallikad muutuvad tuleviku elektritootmises domineerivaks, siis muutub elektrituru kujunduses \u00fcha tungivamaks uue investeerimiskeskkonna loomine.<\/p>\n\n\n\n Selle \u00fclesehituse eesm\u00e4rk peaks olema olemasolevate tootmisvarade paindlikkuse suurendamine, samal ajal h\u00f5lbustades ka uute paindlike ressursside integreerimist. Energiasalvestuslahenduste suurendamine on vajalik taastuvenergia tootmise ja n\u00f5udluse k\u00f5ikumiste tasandamiseks, et tagada elektriv\u00f5rgu t\u00f6\u00f6kindlus.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5rk vajab senisest suuremat salvestusv\u00f5imekust<\/strong><\/p>\n\n\n\n H\u00e4sti l\u00e4bim\u00f5eldud raamistik stimuleerib vajalikke investeeringuid ja tagab salvestustehnoloogiatele v\u00f5rku integreerimise, et toetada s\u00fcsteemis vajalikku paindlikkust ja vastupidavust. Samas tuleb edendada edasi ka s\u00fcsteemi enda paindlikkust ehk meetmed peavad stimuleerima mitte ainult taastuvenergia tootmist, vaid ka paindlikke ressursse, nagu n\u00f5udluspoolset reageerimist, tarbimise juhtimist ja salvestust. Paindlikkusse investeerimist soodustav tururaamistik on pakkumise ja n\u00f5udluse tasakaalustamiseks otsustava t\u00e4htsusega, eriti arvestades taastuvenergia kasvavat levikut ja piiri\u00fcleseid pudelikaelasid.<\/p>\n\n\n\n Kuigi k\u00f5rgete energiahindade soovimatud m\u00f5jud on meile enam-v\u00e4hem selged, siis negatiivsete hindade m\u00f5jude tagaj\u00e4rgedega on lugu keerulisem, sest \u00fclimadalate v\u00f5i negatiivsete hindade pidev esinemine avaldab energiasektorisse tehtavatele investeeringutele ilmselgelt negatiivset m\u00f5ju. Samas ei ole olemas universaalset lahendust probleemi lahendamiseks.<\/p>\n\n\n\n Pigem tuleb rakendada kompleksseid lahendusi, mis h\u00f5lmavad elektrifitseerimise kiirendamist, vajalike salvestusv\u00f5imaluste kasutuselev\u00f5ttu ja s\u00fcsteemi paindlikkuse suurendamist. Samuti taastuvenergia toetusskeemide proaktiivsemat ja reageerivamat \u00fclesehitust turu vastu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" T\u00f5nis Vare, Eesti Elektrit\u00f6\u00f6stuse Liidu tegevjuht Elektrit\u00f6\u00f6stuses on juba praeguseks saavutatud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne s\u00fcsinikdioksiidiheite v\u00e4hendamine, v\u00f5rreldes 1990. aastaga on Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) koguheide v\u00e4henenud 59% v\u00f5rra. Edasiliikumine CO2 v\u00e4henemises eeldab aga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-1151","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1151","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1151"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1151\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1152,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1151\/revisions\/1152"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1151"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1151"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1151"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}