Arvi Hamburg, akadeemik<\/p>\n\n\n\n
Balti riikide suhteliselt v\u00e4ikese ja defitsiitse, ilmastikust s\u00f5ltuva elektritootmisega k\u00fcllastuva elektris\u00fcsteemi tasakaalustamiseks vajame v\u00f5rreldes suure elektris\u00fcsteemiga proportsionaalselt rohkem reserve, paindlikke s\u00fcsteemiteenuseid ja treenitud juhtimisoskust.<\/p>\n\n\n\n
Tasub meeles pidada ja alati arvesse v\u00f5tta, et tootmise ja tarbimise graafikud ei hakka kunagi kattuma. Nii nagu t\u00f5ukerattaga s\u00f5ites iga v\u00e4ikseim teekonarus, nii ka elektris\u00fcsteemis tootmise ja tarbimise iga juhuslik \u201eauk\u201c tekitab raputust, suurem ebatasasus aga juba tasakaaluprobleemi. Mugavama s\u00f5idu saab raskema ja amortisaatoritega rattal, sama kehtib ka elektris\u00fcsteemi puhul \u2013 suurem ja paindlikum tootmisportfell, piisavad varud ning reguleerimisv\u00f5imalus-amortisaatorid tagavad turvalisuse. Kui aga oma s\u00f5iduriista suuremaks ja paindlikumaks teha ei saa, siis tuleb parandada sidet teekattega \u2013 panna alla suuremad rattad v\u00f5i lisaratas sujuvama s\u00f5idu tagamiseks.<\/p>\n\n\n\n
S\u00fcsteemi seisund<\/strong><\/p>\n\n\n\n Nii ka elektris\u00fcsteemis, ennast suuremaks teha ei saa, aga tugevad \u00fchendusliinid suure s\u00fcsteemiga v\u00f5imaldavad ka v\u00e4ikesel kasutada suure s\u00fcsteemi eeliseid. Balti riikide taasiseseisvumise j\u00e4rgselt j\u00e4i Eesti, L\u00e4ti ja Leedu elektris\u00fcsteem vastavalt paralleelt\u00f6\u00f6 lepingule BALTRELL seitsme v\u00f5imsa liiniga \u00fchendatuks Vene ja Valgevene \u00fchends\u00fcsteemi IPS\/UPS s\u00fcnkroon-alaga. Oleme t\u00f5rgeteta toiminud, sageduse reguleerimise vajadust pole meil olnud, seda teeb suur s\u00fcsteem enda tarbeks, meie oleme tarbinud h\u00f5lpteenust. Automaatse sageduse reguleerimise tagas Venemaa s\u00fcsteemihaldur. Eesti, L\u00e4ti ja Leedu s\u00fcsteemihaldurid hoidsid tunnip\u00f5hiselt vahelduvvoolu piiri\u00fclest energiap\u00f5hist saldot kokkulepitud miinimumi l\u00e4hedal meie kasutuses olevate k\u00e4sitsi k\u00e4ivituvate sageduse taastamise reservidega. Lisaks omamaistele v\u00f5imsustele on Balti s\u00fcsteemihalduritel kokkulepped Soome ja Rootsi s\u00fcsteemihalduritega vastastikuste reguleerimisreservide kasutamiseks.<\/p>\n\n\n\n \u201eVeebruaris\u00fcndmused\u201c<\/strong><\/p>\n\n\n\n Euroopa Liidus on omad v\u00e4\u00e4rtused, taotluslikult \u00fchine infrastruktuur ja selle k\u00e4itamise regulatsioon ning oleme EL-i liikmesriigina pikalt valmistunud ja otsustanud ka elektris\u00fcsteemiga liituda Mandri-Euroopa sagedusalaga Euroopa v\u00e4\u00e4rtusruumis. Tarbija vaates midagi ei muutu, kui j\u00e4tta k\u00f5rvale idanaabri v\u00f5imalik pahatahtlik sekkumine. Elektri kvaliteedile on n\u00f5uded \u201evanas ja uues\u201c sagedusalas samad, elektrimasina p\u00f6\u00f6rlemiskiirused v\u00f5rdsed, erinevus seisneb vaid p\u00f6\u00f6rlevate generaatorite faasinurgas.<\/p>\n\n\n\n Analoogi v\u00f5iks tuua kahe t\u00f5ukeratturiga, kes s\u00f5idavad samas suunas v\u00f5rdse kiirusega. Kui nende stardiaeg oli erinev, siis nad ei kohtu. Seega katsetasime omaette olemist ja seej\u00e4rel andsime meie elektris\u00fcsteemi ja Mandri-Euroopa generaatoritele \u00fchise stardiaja. 8. veebruari hommikul l\u00fclitasid Balti riigid Venemaaga \u00fchendatud liinid v\u00e4lja. Esimesena Leedu-Kaliningradi \u00fchendus ja viimasena Eesti-Venemaa. J\u00e4rgnes \u00f6\u00f6p\u00e4evane Balti riikide elektris\u00fcsteemide iseseisev, omavaheline paralleelt\u00f6\u00f6, nn saartalitus. Selleks valmistumisel v\u00e4hendati v\u00f5imsate tarneallikate, Soome-Eesti ja Leedu-Rootsi alalisvoolu\u00fchenduste ning s\u00fcsteemisiseste tootmisallikate v\u00f5imsust 400 MW, pehmendamaks nende v\u00f5imalike avariiliste v\u00e4ljal\u00fclitumiste tagaj\u00e4rgedel tekkivaid s\u00fcsteemi v\u00f5nkumisi ja tagamaks vajalike reservv\u00f5imsuste kiire k\u00e4ivitamise. Saartalituse ajal viidi Leedu-Poola \u00fchendus vahelduvvoolule valmidusele. \u00dcks toiteallikas Estlink2 on avariiliselt v\u00e4ljas, aga vaatamata nn N-1 re\u017eiimile suudavad teised \u00fchendused ja Balti riikide elektrijaamad tagada tootmise ja tarbimise tasakaalu. Saartalitluses t\u00f6\u00f6tamine oli Baltimaadele kui hakkamasaamise eksam.<\/p>\n\n\n\n Kui eksamil ilmnenuks v\u00e4het\u00f5en\u00e4one l\u00e4bikukkumise oht, oleks see katkestatud ja l\u00fclitumine Mandri-Euroopa elektris\u00fcsteemi oleks toimunud kohe. Eksami eduka sooritamise j\u00e4rel l\u00fclitusime Leedu-Poola vahelduvvoolu\u00fchenduse kaudu paralleelt\u00f6\u00f6le Mandri-Euroopa IPS\/UPS sagedusalaga ning taastasime tavav\u00f5imsuse vood riikidevahelistes alalisvoolu\u00fchendustes.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5imalikud ohud<\/strong><\/p>\n\n\n\n Selliste s\u00fcnkroonala vahetamise v\u00f5imalike ohtude esinemise t\u00f5en\u00e4osus on \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4ike. K\u00f5ige hullem, mis \u00fcldse oleks v\u00f5inud juhtuda, oli lisaks EstLink2 veel oluliste toiteallikate avariiline v\u00e4ljal\u00fclitumine, mida me ei suuda omade reservide ja riikidevaheliste alalisvoolu\u00fchenduste (EstLink1, Leedu-Rootsi NordBalt ning Leedu-Poola LitPol) kompenseerida. Kui selline asi oleks juhtunud, alustataks elektris\u00fcsteemi tasakaalu viimise viimase abin\u00f5una tarbijate j\u00e4rkj\u00e4rgulist l\u00fchiaegset roteerivat v\u00e4ljal\u00fclitamist, tagades kriitiliste tarbijate elektrivarustuse. Selliste s\u00fcndmuste kokkulangemise ahela esinemise t\u00f5en\u00e4osus n\u00fc\u00fcd v\u00f5i edaspidi on \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4ike.<\/p>\n\n\n\n Uuel sagedusalal toimimine<\/strong><\/p>\n\n\n\n Lisaks tavap\u00e4rasele v\u00e4ikese elektris\u00fcsteemi tasakaalustamise keerukusele lisab \u201ev\u00e4rvi\u201c tuule- ja p\u00e4ikeseelektri toodangu volatiilsusest p\u00f5hjustatud kiired v\u00f5imsusvoogude mahu- ja suuna ning pingemuutused, mis ohustavad lisaks sagedusstabiilsusele (tootmise ja tarbimise tasakaaluh\u00e4iringud) veel pingestabiilsust (pingenivoo k\u00f5ikumine) ja nurgastabiilsust (generaatorite s\u00fcnkroonne t\u00f6\u00f6, nende p\u00f6\u00f6rlemiskiiruste erisused). K\u00f5ikumiste amplituud normaalses ja h\u00e4iringute re\u017eiimis etteantud suuruste piires iseloomustab elektris\u00fcsteemi stabiilsuse taset.<\/p>\n\n\n\n Euroopa Liidus peab iga riik p\u00f5him\u00f5tteliselt suutma oma elektris\u00fcsteemi tasakaalu hoida. Selleks peavad olema igal riigil eraldi ja Balti riikidel koos \u00fchised sagedusreservid.<\/p>\n\n\n\n Hange toob juhitavad jaamad<\/strong><\/p>\n\n\n\n S\u00fcsteemihaldurite hinnangul on Balti riikide t\u00e4nased sagedusreservid koos Kiisa avariijaamaga piisavad t\u00f6\u00f6tamiseks Mandri-Euroopa sagedusalas. Kuid elektris\u00fcsteemi elementide t\u00f6\u00f6kindlusest tulenevalt on meil siiski eelseisev periood \u00fcsna pingeline. Tulenevalt taastuvenergia tootmise kasvust TE100 eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks prognoosivad Balti s\u00fcsteemihaldurid kiirete sagedusreservide n\u00f5udluse kasvu, sest paratamatult suureneb taastuvenergia toodangu prognoosiviga. Regioonis plaanitakse sulgeda vanu juhitavaid elektrijaamu ja Kiisa avariireservelektrijaama (AREJ) v\u00f5ib kasutada sagedusreservide katmiseks aastani 2027.<\/p>\n\n\n\n Leevendus on Eleringi kuni 500 MW sagedusreservide hange, mis peaks alates 2028. aastast turule tooma t\u00e4iendavad reservv\u00f5imsused. Siin on ka Euroopa Komisjon erandina lubanud meil soetada sagedusreserve pikaajalise, kaheksa-aastase lepinguga. Hanketingimuste kohaselt peab tootmis\u00fcksus 12,5 minuti jooksul hakkama tootma elektrienergiat ja olema v\u00f5imeline reaalselt elektrit v\u00f5rku andma 24 tundi j\u00e4rjest, samas peab reservide pakkuja n\u00e4itama, kuidas on v\u00f5imalik reserve pakkuv seade tulevikus \u00fcle viia taastuvale k\u00fctusele.<\/p>\n\n\n\n S\u00fcnkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga on p\u00f5him\u00f5tteline muutus Eesti elektris\u00fcsteemi juhtimises. Olles liitunud Mandri-Euroopa s\u00fcnkroon-alaga peavad Balti riikide s\u00fcsteemihaldurid hakkama juhtima Baltimaade vahelduvvoolu saldot reaalajas v\u00f5imsusp\u00f5hiselt ning toetama sagedusala piirkondlikku sagedust sageduse hoidmise ja sageduse taastamise reservidega.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige esimesest sekundist aitavad sagedust hoida s\u00fcnkroonkompensaatorid, mis aeglustavad oma p\u00f6\u00f6rleva massiga inertsj\u00f5ul sageduse langemise kiirust, v\u00f5imaldamaks sagedusautomaatika reageerimise.<\/p>\n\n\n\n Praegu suudavad sagedusreservi pakkuda ka Eesti Energia p\u00f5levkivielektrijaamad. Leedu-Poola vahelduvvoolu\u00fchendusel broneeritakse osa v\u00f5imsust reservide \u00fclekandmiseks, elektrikaubanduseks j\u00e4\u00e4b p\u00e4ev-ette elektriturule vaid 150 MW.<\/p>\n\n\n\n Iseseisvuse hind<\/strong><\/p>\n\n\n\n Elektri koguhind l\u00f5pptarbijale sisaldab elektri turuhinda, elektris\u00fcsteemi tasakaalustamiseks vajalikke s\u00fcsteemiteenuste maksumust, v\u00f5rguteenuse hinda, taastuvenergia tasu ja riiklikke makse. S\u00fcnkroonala vahetusest tulenev esialgne m\u00f5ju elektri b\u00f6rsihinnale Eesti hinnapiirkonnas s\u00f5ltub v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral eelk\u00f5ige Poola hinnapiirkonna elektrihinnast, sest Leedu-Poola LitPol \u00fchenduse kaubanduslikku l\u00e4bilaskev\u00f5imet v\u00e4hendatakse 150 MW kuni uue Harmony Link \u00fchenduse valmimiseni.<\/p>\n\n\n\n B\u00f6rsihinda m\u00f5jutab ka Mandri-Euroopa s\u00fcnkroonalas t\u00f6\u00f6tamisel kiirete reservide varu hoidmine, seet\u00f5ttu osa tootmisest lahkub b\u00f6rsilt, v\u00e4hendades pakkumist v\u00f5i vastupidi, tuua muidu seisvad tootmisv\u00f5imsused b\u00f6rsile. Tulenevalt reservide vahetamise vajadusest Balti riikide vahel v\u00e4heneb samuti Eesti-L\u00e4ti vaheline kaubanduslik \u00fclekandev\u00f5imsus, millel v\u00f5ib olla Eesti hinnapiirkonna hinda langetav m\u00f5ju, kuna v\u00e4hem<\/p>\n\n\n\n P\u00f5hjamaade soodsat elektrit liigub edasi l\u00f5una poole. Seega meie hinnapiirkonna b\u00f6rsihinnale v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd kaasneda kahesuunaline m\u00f5ju, kuid see on v\u00e4ike, v\u00f5rreldes s\u00fcsteemi reservide hoidmiseks vajaminevate kulutustega.<\/p>\n\n\n\n Energia varustuskindlus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Energiajulgeoleku ja varustuskindluse saab tagada oma sisemaise ja kindlate toomisv\u00f5imsustega, kindlust lisab kontroll k\u00fctuse tarneahela \u00fcle. 2026. aastaga l\u00f5peb omaniku kohustus tagada Narva p\u00f5levkiviplokkidega 1000 MW kasutatav v\u00f5imsus ja 2027. aastaga l\u00f5ppeb Kiisa avariielektrijaamaga v\u00f5imalus sagedust manuaalselt \u00fcles reguleerides reserve pakkuda, mis v\u00e4hendab saadaval olevaid ressursse 250 MW v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n Juhitavad tootmisv\u00f5imsused kahanevad tasemelt 1808 MW edaspidi 1250 MW tasemele. Kriitilisel ajal, aastatel 2027\u20132030, v\u00f5ib tekkida Balti riikides ja Soomes koormustippudel tootmisv\u00f5imsuste puuduj\u00e4\u00e4k kuni 465 MW.<\/p>\n\n\n\n Varustuskindluse tagamisse on arvestatud 7% tuuleparkide installeeritud v\u00f5imsusest (2028. aastast 8%), p\u00f5levkiviplokkide 1000 MW 2026. aasta l\u00f5puni, h\u00fcdroelektrijaamade maksimaalv\u00f5imsusest 50% Leedus, 24% L\u00e4tis ja 77% Soomes, ning 25% akude mahutavusest.<\/p>\n\n\n\n Tarbimise tulevikuprognooside kohaselt kasvab talvine tiputarbimine Eestis k\u00fcmne aasta p\u00e4rast 2231 MW-ni, mis on ligi 35% k\u00f5rgem kui 2024. aasta tiputarbimine 1656 MW. Koos t\u00e4iendava 10%-lise tootmisv\u00f5ime varuga oleks tipun\u00f5udluse katmise vajadus 2454 MW.<\/p>\n\n\n\n Balti riigid peavad olema valmis mis iganes p\u00f5hjusel Leedu-Poola vahelduvvoolu\u00fchenduse katkemisel t\u00f6\u00f6tama saartalitlusena.<\/p>\n\n\n\n Teadaolevate juhitavate tootmisv\u00f5imsustega ja \u00fclekandev\u00f5imsustega oleks Baltimaade s\u00fcsteemiv\u00f5imekuse tase saartalitluse re\u017eiimis kaetud vaid 2026. aasta l\u00f5puni.<\/p>\n\n\n\n Puhas elekter vajab salvestust<\/strong><\/p>\n\n\n\n Balti riigid s\u00f5ltuvad antud olukorras kiirete sagedusreservide osas alalisvoolu\u00fchendustest naabers\u00fcsteemidega. Seega vajame investeeringud juhitavate tootmisv\u00f5imsuste ja salvestuse arendamiseks.<\/p>\n\n\n\n Varustuskindluse normist kaheksast piirangutunnist aastas l\u00e4htuvalt on vaja 2030+ tagada ca 1200 MW juhitavat tootmisv\u00f5imsust, seda saaks katta neli-viis p\u00f5levkiviplokki ja kindlasti ca 20 GWh salvestusv\u00f5imekust.<\/p>\n\n\n\n Elektris\u00fcsteemi v\u00f5imekuse tagamine ning reservide omamine on kulu, mida tarbijatel tuleb paratamatult katta. Sagedusala muutmine oli vajalik. Balti riikide elektris\u00fcsteemi \u00fcmberl\u00fclitamisel Vene-Valgevene s\u00fcnkroonalast Mandri-Euroopa s\u00fcnkroonalasse on riskid maandatud.<\/p>\n\n\n\n Uues s\u00fcnkroonalas t\u00f6\u00f6tamiseks on s\u00fcsteemioperaatorid pika aja jooksul v\u00e4lja treenitud, suutmaks t\u00e4ita v\u00e4ljakutseid, mis kaasnevad sageduse hoidmise ja taastamisega.<\/p>\n\n\n\n Mis kergitab elektri koguhinda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Arvi Hamburg, akadeemik Balti riikide suhteliselt v\u00e4ikese ja defitsiitse, ilmastikust s\u00f5ltuva elektritootmisega k\u00fcllastuva elektris\u00fcsteemi tasakaalustamiseks vajame v\u00f5rreldes suure elektris\u00fcsteemiga proportsionaalselt rohkem reserve, paindlikke s\u00fcsteemiteenuseid ja treenitud juhtimisoskust. Tasub meeles pidada …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-1155","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1155","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1155"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1155\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1156,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1155\/revisions\/1156"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1155"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1155"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1155"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n