{"id":1243,"date":"2026-03-25T13:57:57","date_gmt":"2026-03-25T13:57:57","guid":{"rendered":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/?p=1243"},"modified":"2026-03-26T14:10:27","modified_gmt":"2026-03-26T14:10:27","slug":"geopoliitiliste-pingete-eskalatsioon-on-tekitanud-uue-reaalsuse-sodade-ajastu-paneb-proovile-maailma-energiaturud-ja-pingestab-energiataristute-toimimist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/geopoliitiliste-pingete-eskalatsioon-on-tekitanud-uue-reaalsuse-sodade-ajastu-paneb-proovile-maailma-energiaturud-ja-pingestab-energiataristute-toimimist\/","title":{"rendered":"Geopoliitiliste pingete eskalatsioon on tekitanud uue reaalsuse, s\u00f5dade ajastu paneb proovile maailma energiaturud ja pingestab energiataristute toimimist"},"content":{"rendered":"\n

T\u00f5nis Vare, Eesti Elektrit\u00f6\u00f6stuse Liit, tegevjuht<\/p>\n\n\n\n

Geopoliitiliste pingete s\u00f5jaline eskalatsioon on paljastanud karmi t\u00f5e: need m\u00f5jutavad oluliselt energiaturgusid ning energias\u00fcsteemidest on saamas r\u00fcnnakute sihtm\u00e4rk. Isegi aktiivsetest konfliktidest v\u00e4ljaspool pannakse energiataristuid \u00fcha enam proovile h\u00fcbriid- ja k\u00fcberr\u00fcnnakutega. T\u00e4nane p\u00e4ev n\u00e4itab meile selgelt kui kiiresti ohumaastik v\u00f5ib eskaleeruda. Seisame Euroopas silmitsi h\u00fcbriidohtude sagenemisega \u2013 alates veealuste kaablite f\u00fc\u00fcsilisest l\u00f5hkumisest ja droonide sissetungidest kuni koordineeritud k\u00fcberr\u00fcnnakuteni, mis h\u00e4irivad energias\u00fcsteemide igap\u00e4evast toimimist ning mis toovad endaga kaasa ettearvamatumad riskid. T\u00e4naseks oleme j\u00f5udnud energiajulgeoleku ja varustuskindluse \u00fcmberdefineerimiseni ja kuigi Euroopa Liit ei ole otseselt s\u00f5jas, on h\u00fcbriids\u00f5jast saanud meie ajastu uus reaalsus.<\/p>\n\n\n\n


Kuna energiataristud on muutunud sihtm\u00e4rkideks, siis seet\u00f5ttu tuleb neid veelgi t\u00f5husamalt kaitsta, sest pikaajaline energia puudumine \u00f5\u00f5nestab \u00fchiskonna moraali ja kaitsev\u00f5imet. H\u00fcbriidohtudeks valmisolek ja energias\u00fcsteemi vastupidavus on v\u00e4him, mida me peame t\u00e4na tegema. Meie energiataristu ettev\u00f5tted on teadlikud muutuvast ohumaastikust ning v\u00f5tnud ette samme h\u00e4daolukordadeks valmisoleku parandamiseks, milleks on teadlikkuse suurendamine, koost\u00f6\u00f6 kohalike ja riiklike ametiasutustega ning kriisisituatsioonideks harjutamine. Nii f\u00fc\u00fcsilisteks kui ka h\u00fcbriidr\u00fcnnakuteks valmistumine, neile reageerimine ja neist taastumine peab olema taristuettev\u00f5tete edasiste strateegiate v\u00f5tmeelement. Ka iga elektritarbija panustamine meie elektritaristu varustuskindlusesse ja energiajulgeolekusse l\u00e4bi s\u00fcsteemiteenuste eest tasumise oma elektriarvel on h\u00e4davajalik, n\u00e4iteks varustuskindluse tasu maksmine. Turvalisema tuleviku loomiseks peame kindlustama oma energiajulgeoleku ja varustuskindluse, aga need ei ole kahjuks kuluneutraalsed. Vajame uusi investeeringuid energiataristusse – elektriv\u00f5rkude kaasajastamiseks, k\u00fcberturvalisuse t\u00f5stmiseks ja julgeolekuohtudeks valmistumiseks. Kuid ilma riigipoolsete sihtotstarbeliste rahastamisvoogude ja investeeringuteta ei ole see reaalsuses v\u00f5imalik, sest tarbijad ei suuda seda v\u00e4lja kanda ainult v\u00f5rgutasude t\u00f5stmise kaudu. Praegu investeeringute tegemata j\u00e4tmine seab ohtu elektrifitseerimise eesm\u00e4rgid, suurendab haavatavust h\u00fcbriidr\u00fcnnakute suhtes ja pikendab kriisidest taastumise aega.<\/p>\n\n\n\n


Geopoliitiliste pingete eskaleerumine s\u00f5jaliseks r\u00fcnnakuks Iraanis on j\u00e4rjekordselt toonud kaasa energiakandjate tavap\u00e4raste tarnekanalite katkemise ja p\u00f5hjustanud gaasihinna t\u00f5usu, mis kindlasti m\u00f5jutab oluliselt ka energiaturgusid. Kui Iraanis ja Hormuzi v\u00e4inas konflikt pikemalt j\u00e4tkub, siis on v\u00f5imalik see, et gaasihinna pikemaajalisem t\u00f5us kandub \u00fcle ka Euroopa elektrihindadesse, kuiv\u00f5rd gaasil baseeruv elektritootmine muutub kallimaks. Kusjuures selline gaasi hinnat\u00f5us m\u00f5jutab ka riike, mis ise gaasi suures mahus ei kasuta, sest gaasi kallinemine t\u00f5stab piirkondlikel elektriturgudel hindasid ning v\u00f5ib kanduda \u00fchenduste kaudu edasi ka Balti elektriturule. Samas teame Ukraina s\u00f5ja j\u00e4relmitele toetudes, et energiahindades v\u00f5ib toimuda aja jooksul rahunemine, sest energiakandjatele leitakse uued tarnekanalid. Eelmise kriisi hinnatippude kordumist ei peeta eelseisval aastal kuigiv\u00f5rd t\u00f5en\u00e4oliseks, kuigi peame m\u00f6\u00f6nma v\u00f5imalust, et energiakandjate madalamate perioodide hindades v\u00f5ib toimuda t\u00f5usmine aste k\u00f5rgemale tasemele ehk elektrihindades on pigem oodata volatiilsuse ja keskmise hinna kasvu. Kindlasti tuleb seet\u00f5ttu tegeleda energiakandjate tarneahelate mitmekesistamisega ja arendada eelisj\u00e4rjekorras konkurentsiv\u00f5imelisi Euroopa enda sisemisi tarneahelaid, eriti strateegilistes valdkondades nagu seda energeetika on.<\/p>\n\n\n\n


Tulles n\u00fc\u00fcd konkreetsemalt Eesti juurde, siis meie p\u00f5hiprobleem energeetikas on see, et investeeringud ei taha Eestisse tulla. Seda p\u00f5hjustel, et riskid on liiga suured, regulatsioon ebastabiilne ja majanduskeskkond on kapitalile mittemotiveeriv ning seet\u00f5ttu Eesti ei olegi asukohamaana atraktiivne energiavaldkonna investeeringutele. Praeguses olukorras, kus Eesti elektrienergia tootmisdefitsiit on ligikaudu 40% tarbimisest, peaks keskne k\u00fcsimus olema mida teha selleks, et uued tootmisinvesteeringud Eestisse tuleksid? Hetkel ei ole n\u00e4ha, seda ka poliitilisel tasandil, et seda k\u00fcsimust oleks k\u00fcsitud ja sellele vastust otsitud. Kindlasti Eesti vajab uut elektritootmist laiemalt, mitte ainult tuule- ja p\u00e4ikeseenergiat. Meil on umbes 3 TWh tootmisdefitsiit ning kui energiapoliitika keskendub ainult taastuvenergiale, siis s\u00fcsteem kogumina j\u00e4tkusuutlikult ei t\u00f6\u00f6ta, sest sellisel juhul turg \u00fcksi ei suuda pakkuda vajalikku investeerimissignaali juhitavatele v\u00f5imsustele, mis tagavad varustuskindluse ka siis, kui tuult ei ole ja p\u00e4ikest ei paista. Seega me vajame Eestis nii tuult, juhitavat tootmist, salvestust, tarbimise paindlikkust, kui ka elektriv\u00f5rgu tugevdusi.<\/p>\n\n\n\n


Investorite peamine p\u00f5hiprobleem on hinnariski suurus, samuti ei saa alahinnata planeerimismenetluse prognoosimatut ajalist riski. Praegune turuolukord ei taga energiaprojektidele prognoositavat rahavoogu ja see muudab projektide finantseerimise problemaatilisemaks, t\u00f5stab investoritele riskitaset, mis v\u00e4ljendub l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes puuduvates investeeringutes ja k\u00f5rgemas elektri hinnas. V\u00f5ttes arvesse elektrituru viimaseid arenguid, seal hulgas negatiivsete hindade \u00fcha sagedasemat esinemist, on p\u00f5hik\u00fcsimus finantseeringu pakkuja leidmises, sest ka pangad vajavad kindlustunnet. T\u00e4nap\u00e4eval ehitatakse Euroopas k\u00f5ik suured energeetikaprojektid peamiselt kahe mudeli abil \u2013 pikaajalised PPA-d (Power Purchase Agreement, pikaajalised energiaostulepingud) v\u00f5i kahepoolsed CfD-d (Contracts for Difference, hinnavahelepingud). Ka Poola uute tuumajaamad projektid tehakse kahepoolse CfD vastu ja seda p\u00f5hjusel, et see on kuluefektiivsem kui varasemad meetmed ja toetuse tase s\u00f5ltub otseselt turul toimuvast. Selline l\u00e4henemine on kasulik ka tarbijale, sest sellisel juhul ei maksa tarbijad \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n


Viimasel ajal on h\u00e4\u00e4lekalt s\u00f5na v\u00f5etud ka elektrituru disaini kohta. Eestis v\u00f5etakse sageli eeskujuks Soome elektriturg, aga ka nende elektriturg on samamoodi \u00fcles ehitatud nagu Eesti omagi. Peegel ei ole s\u00fc\u00fcdi selles, kui sellesse vaatajal on k\u00f5ver nina. Probleem ei ole niiv\u00f5rd elektrituru mudelis, kuiv\u00f5rd laiemas taustas\u00fcsteemis. Praeguse elektrituru mudeli \u00fcle on aru peetud aastak\u00fcmneid, aga midagi paremat ei ole suudetud v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada. Kui elektrituru mudel \u00e4ra l\u00f5hkuda ilma t\u00f6\u00f6tava alternatiivita, tekitab see pikaajalise ebakindluse investeeringutele ja v\u00f5ttes arvesse seda, kui palju vajab energiataristu uusi investeeringuid l\u00e4himate aastate jooksul, siis tasub seda igal juhul v\u00e4ltida. Rahvatarkus \u00fcheksa korda m\u00f5\u00f5da, \u00fcks kord l\u00f5ika on siinjuures asjakohane.
Samuti on k\u00f5rgete elektrihindade tingimustes t\u00f5usetunud \u00fclesse v\u00e4ljaastumine ETS-st ehk Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse \u00fchikutega kauplemise s\u00fcsteemist. Siinkohal tuleks meelde tuletada, et ETS on Euroopa Liidu \u00fclene \u00fchine mehhanism, kus Eesti riik \u00fcksinda midagi otsustada ei saa. V\u00f5ttes arvesse asjaolu, et Euroopa Liidu elektriturg on samuti \u00fchine, siis k\u00f5ige negatiivsem stsenaarium oleks see, kui iga liikmesriik hakkaks enda piirides riigip\u00f5hiseid erinevaid lahendusi rakendama. See h\u00e4vitaks Euroopa \u00fchise energiaturu, sest piiri\u00fclesed moonutused hakkaksid m\u00f5jutama piiri\u00fclest konkurentsi ja tooks endaga kaasa elektrihinna tuntavad t\u00f5usu.<\/p>\n\n\n\n


T\u00e4naseks on aru saadud, et ETS on osutunud Euroopa enda majandusele liiga koormavaks, sest on muutnud elektrienergia hinna konkurentsiv\u00f5imetuks. Kuna elektri hind on k\u00f5rge, siis ei ole t\u00f6\u00f6stus huvitatud enda tootmisprotsesside elektrifitseerimisest langeva konkurentiv\u00f5ime tingimustes. Seega ETS-i on vaja kindlasti s\u00fcsteemina muuta, selle raames kujunev CO2 hind on vaja saada madalamaks ja stabiilsemaks. Diskussioonid muutmise osas saavad olema tulised, samas ei ole p\u00f5hjust kahelda, et muudatusi ei tehta kuiv\u00f5rd surve ETS-i muutmiseks on Euroopas tugev. Selles teemas peaks Eesti riik suutma olla kordades konkreetsem oma seisukohtade defineerimisel ja seda veel enne t\u00e4navust suve, sest kui liikmesriigil puudub ametlikult esitatud seisukoht, siis seda ei olegi. Euroopa Komisjon esitab oma ettepanekud ETS-i muutmiseks suve alguseks ning siis on pilt selgem, et mis tegelikkuses saama hakkab v\u00f5i millise tempoga protsess kulgeb.
L\u00f5petuseks pakun v\u00e4lja paar m\u00f5ttearendust, et Eesti energeetikasse saaks tulla oodatud investeeringud, mis looksid omakorda eeldused konkurentsiv\u00f5imelisema elektrihinna tekkele:<\/p>\n\n\n\n