Andres Tropp, Eesti Elektrit\u00f6\u00f6stuse Liidu n\u00f5unik<\/p>\n\n\n\n
Eesti huvi peaks olema toimiv Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise s\u00fcsteem, mis sunnib otsima paremaid tehnoloogiaid, kuid ei sunni Euroopat oma t\u00f6\u00f6stust sulgema enne, kui need tehnoloogiad olemas on.<\/p>\n\n\n\n
Reedel arutab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Eesti seisukohti Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi (HKS) ehk ETS-i reformi kohta. See on m\u00e4rksa olulisem arutelu, kui esmapilgul v\u00f5ib tunduda. Lisaks Euroopa heitkoguste v\u00e4henemisele on t\u00e4htis seegi, kas Euroopa suudab seda teha oma t\u00f6\u00f6stust, t\u00f6\u00f6kohti ja konkurentsiv\u00f5imet s\u00e4ilitades.<\/p>\n\n\n\n
HKS-i seniseid tulemusi ei ole p\u00f5hjust eitada. S\u00fcsteemiga h\u00f5lmatud elektritootmise ja t\u00f6\u00f6stuse heide on alates 2005. aastast v\u00e4henenud ligikaudu poole v\u00f5rra. Suur osa lihtsamatest muutustest on aga juba toimunud ning j\u00e4rgmine etapp on oluliselt keerulisem.<\/p>\n\n\n\n
Elektritootmises on heidet olnud v\u00f5imalik kiiresti v\u00e4hendada eelk\u00f5ige s\u00f6e asendamisega v\u00e4iksema s\u00fcsinikumahukusega maagaasiga ning taastuvenergia kiire kasvu kaudu. T\u00f6\u00f6stuses eeldab heite edasine v\u00e4hendamine aga sageli juba uusi tehnoloogiaid, tootmisprotsesside \u00fcmberkujundamist ja uut taristut.<\/p>\n\n\n\n
J\u00f5uame Euroopa kliimapoliitika \u00fche p\u00f5hiprobleemini. Kliimaeesm\u00e4rgid ja nende saavutamise ajakava on poliitiliselt paika pandud, kuid nende elluviimiseks vajalikud tehnoloogiad, taristu ja majanduslikult tasuvad heitev\u00e4hendusv\u00f5imalused ei ole arenenud sama kiiresti. Eesm\u00e4rke saab poliitiliselt kokku leppida, kuid tehnoloogilist valmidust h\u00e4\u00e4letusega ei tekita.<\/p>\n\n\n\n
Heite v\u00e4hendamine ja majanduse elektrifitseerimine on iseenesest m\u00f5istlikud arengusuunad. Kui sama toodangut on v\u00f5imalik valmistada v\u00e4iksema heitega ja konkurentsiv\u00f5imelise kuluga, on sellest kasu nii ettev\u00f5ttele kui ka \u00fchiskonnale. Selle eelduseks on, et vajalikud lahendused on olemas, t\u00f6\u00f6stuslikus mahus kasutatavad ja majanduslikult j\u00e4tkusuutlikud.<\/p>\n\n\n\n
Eesti valitsuses heakskiidetud HKS-i reformi k\u00e4sitlevad seisukohad tunnistavad seda probleemi \u00fcsna selgelt. M\u00f5nes sektoris on majanduslikult m\u00f5istlikud heitev\u00e4hendusv\u00f5imalused juba kasutusse v\u00f5etud, teistes on lahendused aga kas v\u00e4ga kallid v\u00f5i ei ole vajalik taristu veel k\u00e4ttesaadav. N\u00e4iteks ei ole CO\u2082 kogumise tehnoloogiast ettev\u00f5ttele palju abi, kui puudub CO\u2082 transpordi- ja s\u00e4ilitamisv\u00f5imalus. Lisaks on selle tehnoloogia kasutamine praegu v\u00e4ga kallis.<\/p>\n\n\n\n
Sellises olukorras ei saa poliitika loogika olla, et k\u00f5igepealt t\u00f5stame ettev\u00f5tete s\u00fcsinikukulu veelgi k\u00f5rgemaks ja eeldame seej\u00e4rel, et k\u00fcllap tehnoloogia areng ja ettev\u00f5tete investeeringud j\u00e4rele tulevad. Heite v\u00e4hendamise tempo peab k\u00e4ima k\u00e4sik\u00e4es sellega, kui kiiresti muutuvad vajalikud tehnoloogiad ja taristu reaalselt k\u00e4ttesaadavaks ning majanduslikult kasutatavaks.<\/p>\n\n\n\n
Kui tehnoloogia areng j\u00e4\u00e4b poliitilistele eeldustele alla, peab olema v\u00f5imalik korrigeerida ka heite v\u00e4hendamise trajektoori ja vajadusel kliimapoliitika ambitsiooni. Vastasel juhul muutub HKS heite v\u00e4hendamise instrumendist tootmise ja t\u00f6\u00f6kohtade v\u00e4hendamise instrumendiks.<\/p>\n\n\n\n
HKS-i saab lugeda edukaks siis, kui heide v\u00e4heneb t\u00e4nu tehnoloogilistele muutustele tootmises, mitte seet\u00f5ttu, et tootmine Euroopas l\u00f5petatakse. Kui Euroopa ettev\u00f5te sulgeb tehase, sest s\u00fcsinikukulu muudab tootmise konkurentsiv\u00f5imetuks, aga n\u00f5udlus sama kauba j\u00e4rele Euroopas s\u00e4ilib, asendub Euroopa tootmine impordiga. Sellisel juhul v\u00f5ib Euroopa statistiline heide k\u00fcll v\u00e4heneda, kuid tootmine, t\u00f6\u00f6kohad ja investeeringud liiguvad mujale ning globaalne heide ei pruugi \u00fcldse v\u00e4heneda.<\/p>\n\n\n\n
Just sellep\u00e4rast on HKS-is olemas tasuta \u00fchikute s\u00fcsteem, mis v\u00e4ldib, et CO\u2082 hind viib tootmise Euroopast v\u00e4lja. Euroopa t\u00f6\u00f6stuse konkurentsiv\u00f5ime peab olema HKS-i \u00fclesehituse \u00fcks p\u00f5hitingimusi.<\/p>\n\n\n\n
HKS1 vajab p\u00e4riselt toimivat hinnakaitset<\/strong><\/p>\n\n\n\n Teine oluline probleem on s\u00fcsiniku hind. HKS-i m\u00f5te on anda investeeringutele hinnasignaal, et k\u00f5rgema heitega tootmine peab muutuma kallimaks ja v\u00e4iksema heitega tootmine atraktiivsemaks. Hinnasignaal t\u00f6\u00f6tab ainult siis, kui ettev\u00f5ttel on reaalselt olemas alternatiiv, millesse investeerida.<\/p>\n\n\n\n Kui majanduslikult t\u00f5husat tehnoloogiat turul ei ole ja selle abil toodetud kaup ei ole avatud turul konkurentsiv\u00f5imeline, ei muuda k\u00f5rgem CO\u2082 hind seda tehnoloogiat iseenesest konkurentsiv\u00f5imeliseks. K\u00f5rgem s\u00fcsiniku hind muudab lihtsalt Euroopa senise tootmise kallimaks.<\/p>\n\n\n\n Eriti teravalt puudutab see eksportivaid t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tteid. Koduturul v\u00f5ib osa s\u00fcsinikukulust olla v\u00f5imalik kliendile edasi kanda. Impordi eest v\u00f5ib teatavat kaitset pakkuda Euroopa Liidu s\u00fcsinikupiiri meede. Maailmaturul konkureeriva kauba puhul m\u00e4\u00e4rab hinna rahvusvaheline konkurents ning Euroopa ettev\u00f5te ei saa oma HKS-i kulu lihtsalt Aasia v\u00f5i Ameerika ostjale juurde kirjutada.<\/p>\n\n\n\n Seet\u00f5ttu vajab suuremahulist energiatootmist ja t\u00f6\u00f6stust h\u00f5lmav HKS1 senisest palju tugevamat ja automaatsemat hinnastabiliseerimise mehhanismi. Hoonete ja maanteetranspordi jaoks loodud HKS2-s on selline pretsedent juba olemas: kui s\u00fcsinikuhind \u00fcletab ette m\u00e4\u00e4ratud taseme, siis vabastatakse turustabiilsusreservist automaatselt t\u00e4iendavaid \u00fchikuid.<\/p>\n\n\n\n Tasuta \u00fchikud ei ole kingitus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Sama p\u00f5him\u00f5te kehtib tasuta eraldatavate \u00fchikute kohta. Nende eesm\u00e4rk ei ole ettev\u00f5tteid subsideerida, vaid kaitsta sektoreid s\u00fcsinikulekke eest olukorras, kus Euroopa ettev\u00f5te maksab CO\u2082 eest, kuid tema kolmanda riigi konkurent samav\u00e4\u00e4rset kulu ei kanna.<\/p>\n\n\n\n Komisjoni reformiettepaneku j\u00e4rgi muutuks alates 2031. aastast 20 protsenti viieaastase perioodi tasuta eraldisest tingimuslikuks ning see v\u00e4ljastataks alles p\u00e4rast investeeringute elluviimise ja heite v\u00e4henemise t\u00f5endamist.<\/p>\n\n\n\n Tuleb aga olla ettevaatlik, sest heitev\u00e4henduse investeeringute toetamine ja s\u00fcsinikulekke v\u00e4ltimine on m\u00f5lemad vajalikud, kuid need ei ole samad asjad. Kui ettev\u00f5ttel puudub tehnoloogiliselt teostatav ja majanduslikult j\u00e4tkusuutlik v\u00f5imalus oma heidet v\u00e4hendada, ei kao tema s\u00fcsinikulekke risk selle t\u00f5ttu \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n Seet\u00f5ttu peaks tasuta eraldamine reaalselt s\u00fcsinikulekke ohus olevatele sektoritele j\u00e4tkuma seni, kuni EL-is p\u00fcsib n\u00f5udlus vastava kauba j\u00e4rele ning puudub t\u00f6\u00f6stuslikus mahus kasutatav heitev\u00e4henduslahendus, millega toodetud kaup suudaks avatud turul konkurentsis p\u00fcsida.<\/p>\n\n\n\n Eesti huvides oleks otsida Euroopa Liidu \u00fcleseid lahendusi, mitte taotleda \u00fcksikutele Eesti sektoritele rahvuslikke erandeid. Kui tehnoloogia puudumine ja s\u00fcsinikulekke risk on probleem Eestis, ei ole see t\u00f5en\u00e4oliselt ainult Eesti probleem. Palju tugevam ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka paremini saavutatav oleks EL-i-\u00fclene lahendus, mis p\u00f5hineb objektiivsetel kriteeriumidel ja kohtleb v\u00f5rdselt k\u00f5iki samas olukorras olevaid Euroopa t\u00f6\u00f6stussektoreid.<\/p>\n\n\n\n Eesti l\u00e4htekohad on m\u00f5istlikud<\/strong><\/p>\n\n\n\n Eesti valitsuses heaks kiidetud seisukohad on \u00fcldiselt m\u00f5istlikud. Eesti soovib laugemat ja tehnoloogia tegeliku k\u00e4ttesaadavusega seotud heite v\u00e4hendamise trajektoori, tugevamat hinnastabiliseerimise mehhanismi ning tasuta \u00fchikute eraldamise reegleid, mis arvestaksid tehnoloogilise valmiduse, majandusliku tasuvuse ja s\u00fcsinikulekke riskiga. Need on seisukohad, mida on v\u00f5imalik Euroopa tasandil ratsionaalsete majandusargumentidega kaitsta.<\/p>\n\n\n\n Komisjoni reformiettepanek ise n\u00e4itab, et probleem on Br\u00fcsselis v\u00e4hemalt osaliselt teadvustatud, et \u00fchikute v\u00e4hendamise trajektoori soovitakse muuta laugemaks, tasuta \u00fchikute eraldamist pikendatakse ning s\u00fcsinikulekke kaitset s\u00e4ilitatakse.<\/p>\n\n\n\n Eesti Elektrit\u00f6\u00f6stuse Liidu hinnangul ei l\u00e4he pakutud muudatused veel piisavalt kaugele. Eriti kummaline on komisjoni pakutav investeerimiskohustuse meede, mis j\u00e4tab mulje, nagu oleks komisjoni arvates juba praegu k\u00f5ikide k\u00e4itiste jaoks vajalikud heitev\u00e4hendamise tehnoloogiad olemas ja kasutusvalmis. See ei vasta paraku t\u00f5ele.<\/p>\n\n\n\n \u00dcksi Eesti HKS-i muuta ei suuda, seet\u00f5ttu tuleb j\u00e4rgmine t\u00f6\u00f6 teha \u00e4ra Br\u00fcsselis, tuleb otsida liikmesriike ja Euroopa Parlamendi liikmeid, kelle t\u00f6\u00f6stuse ees seisavad samad k\u00fcsimused. Euroopa t\u00f6\u00f6stuse konkurentsiv\u00f5ime probleem on m\u00e4rksa laiem kui Eesti ning see loob v\u00f5imaluse otsida piisavalt tugevat liikmesriikide koalitsiooni, et kujundada n\u00f5ukogu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimispositsiooni ja m\u00f5jutada reformi l\u00f5pptulemust.<\/p>\n\n\n\n Eesti huvi peaks olema toimiv HKS, mis sunnib otsima paremaid tehnoloogiaid, kuid ei sunni Euroopat oma t\u00f6\u00f6stust sulgema enne, kui need tehnoloogiad olemas on.<\/p>\n\n\n\n Kliimapoliitika edu tuleb m\u00f5\u00f5ta selleski, kas Euroopa suudab samal ajal s\u00e4ilitada oma t\u00f6\u00f6stuse, t\u00f6\u00f6kohad, ekspordiv\u00f5ime ja majandusliku j\u00f5u. Ilma nendeta ei ole ka Euroopa rohep\u00f6\u00f6rdel vajalikku majanduslikku alust ja vaevalt et me sel viisil ka maailma inspireeriks.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n