Eesti Elektrit\u00f6\u00f6stuse Liidu juhatuse esimees Hando Sutter r\u00e4\u00e4gib Euroopa Liidu rohep\u00f6\u00f6rdest ja tehnoloogia kiire arenguga kaasas k\u00e4ivast elektrit\u00f6\u00f6stuse murrangulistest aegadest. Viimase kolme aastaga toimunud muutus on olnud uskumatu: j\u00e4rgmise aasta suvel, kui on parajalt tuult ja p\u00e4ikest, katame tuule- ja p\u00e4ikeseenergia abil Eesti tarbimisvajaduse.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus tutvustas Euroopa Komisjon Euroopa rohelist kokkulepet. Mil moel m\u00f5jutab rohelepe Eesti elektrit\u00f6\u00f6stust?<\/strong> Peame arvestama, et Euroopa on v\u00e4ike osa maailmast. Kui ainult meie v\u00f5tame v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hiselt uue suuna, siis j\u00e4\u00e4me raha- ja majandusmaailmas teistele alla. Kliimaprobleem on kogu maailma probleem ja Euroopa Liit ei saa seda \u00fcksinda lahendada \u2013 kui liigutame t\u00f6\u00f6stuse, sh energiat\u00f6\u00f6stuse Euroopast v\u00e4lja, siis pole see lahendus, sest Euroopa CO2 emissioon moodustab u 8% kogu maailma emissioonist.<\/p>\n Mis meie elektrit\u00f6\u00f6stust ees ootab, arvestades, et me ei saa m\u00f5jutada seda, mis toimub nt Venemaal v\u00f5i Hiinas?<\/strong> Mil moel saame CO2 emissioone v\u00e4hendada?<\/strong> CO2 v\u00e4hendamine peab olema kombinatsioon erinevatest meetmetest. Esiteks peame v\u00e4hem tarbima \u2013 ilma selleta pole v\u00f5imalik CO2 v\u00e4hendada. Teiseks peavad k\u00f5ik tarbijad muutuma osaks elektriturust. Tarbijad tuleb tuleviku energias\u00fcsteemi praegusest tunduvalt rohkem kaasata \u2013 meid aitab selles tehnoloogia, targad lahendused, mis lubavad kodumasinad ja muud seadmed elektrit tarbima panna selleks ajaks, kui me magame.<\/p>\n Praegu k\u00e4ib elektritarbimine nii, et hommikul \u00e4rkab kogu Euroopa \u00fchel ajal, tarbimine algab, k\u00e4ib tipus \u00e4ra ja \u00f6\u00f6sel on tarbimine peaaegu kaks korda v\u00e4iksem. Aga elektri tootmine s\u00f5ltub j\u00e4rjest enam ilmast \u2013 \u00f5nneks paistab p\u00e4ike siis, kui inimesed on \u00e4rkvel, kuid p\u00e4ikeseelektrit toodetakse Euroopas siiski suhteliselt v\u00e4he, prevaleerib tuuleenergia. Tuul aga puhub siis, kui tahab, seega peame elektrit salvestama selleks ajaks, kui seda rohkem tarbitakse. Samuti peab elektritarbimine liikuma ajale, mil seda toodetakse. Kui on palju tootmist, on ka palju pakkumist ja hinnad on odavamad \u2013 tarbijale annab see signaali, et n\u00fc\u00fcd on hea aeg tarbida.<\/p>\n Teine oluline energiakulu komponent on energia\u00fclekanne ja sellega seonduvad v\u00f5rgutasud.<\/p>\n Taastuvenergia tootmine peab suurenema, aga samas pole tuule- ja p\u00e4ikeseenergia juhitavad. Kuidas me varustuskindluse saame tagada?<\/strong> Elektris\u00fcsteemile t\u00e4hendab suurenev taastuvenergia tootmine see seda, et ilmast s\u00f5ltuvat tootmist tuleb juurde ja tarbimisest s\u00f5ltuvat ehk juhitavat tootmist j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks. \u00dcks variant on \u00fcleval hoida juhitavaid elektritootmise v\u00f5imsusi, mis suudavad igal ajahetkel \u00e4ra katta suure tarbimisvajaduse, n\u00e4iteks k\u00fclmal ja tuulevaiksel jaanuari\u00f6\u00f6l. Siin ongi omamoodi kurioosum, et p\u00f5levkivist v\u00f5i gaasist ei taheta k\u00fcll elektrit toota, kuid varustuskindluse jaoks on seda siiski vaja.<\/p>\n Teiseks peame j\u00e4rjest rohkem hakkama energiat salvestama. Euroopas saame salvestina kasutada Norra fjorde, kus on palju potentsiaalset h\u00fcdroenergiat. Praegu on seal varutud 100 TWh h\u00fcdroenergiat \u2013 v\u00f5rdluseks: Eesti aastane tarbimine on 8 TWh. Kuid ilmselgelt loodavad Norra peale paljud Euroopa riigid, aga k\u00f5igile sealsetest varudest ei j\u00e4tku ja hoolimata sellest, et \u00fclekandev\u00f5imsused j\u00e4rjest arenevad, pole seda praegu siiski piisavalt.<\/p>\n Ka Eestis tegeleme j\u00e4rjest enam salvestamisv\u00f5imaluste loomisega \u2013 Eesti Energia arendab pumph\u00fcdrojaama Estonia kaevanduse baasil, samuti r\u00e4\u00e4gime j\u00e4rjest rohkem vesinikust, millel on nii Euroopa Liidu kui ka Eesti Energia plaanides v\u00e4ga selge roll.<\/p>\n Eesti Elektrit\u00f6\u00f6stuse Liidu kodulehel on \u00f6eldud, et liit toetab taastuvenergia osakaalu suurendamiseks tehtavaid investeeringuid, kuid neid tuleb teha kulut\u00f5husal, j\u00e4tkusuutlikul ja konkurentsiv\u00f5imelisel viisil. Millised need kulut\u00f5husad ja konkurentsiv\u00f5imelised lahendused on?<\/strong> Eesti elektrit\u00f6\u00f6stuse idast lahtisidumine ja l\u00e4\u00e4nega \u00fchendamine peab tehtud olema viie aasta p\u00e4rast. Milline on Venemaa elektriturust lahti\u00fctlemise m\u00f5ju Eesti elektritootmisele ja siinsetele tarbijatele?<\/strong><\/p>\n V\u00f5ib vaadata mitmest aspektist. Esiteks on see poliitiline otsus, ja meie ajalugu teades m\u00f5istan seda. Varustuskindluse seisukohast vaadates oleme v\u00e4ga suure Venemaa elektris\u00fcsteemi imev\u00e4ike osa, kus meile on tagatud varustuskindlus suhteliselt m\u00f5istlike kuludega. Kui tulevikus j\u00e4\u00e4me kontinentaaleuroopa s\u00fcsteemiga seotuks \u00fche liini abil l\u00e4bi Leedu ja Poola, siis meie varustuskindlus ei parane. See t\u00e4hendab, et peame omama rohkem reserve. Mulle tundub ilmv\u00f5imatu, et me ei paranda oma varustuskindlust, kuid see n\u00f5uab kulusid.<\/p>\n Kuidas tagada varustustuskindlus eesootava viie aasta jooksul, arvestades, et p\u00e4rast Valgevene Astrovetsi tuumajaam t\u00f6\u00f6le hakkamist lakkab elektrikaubandus Valgevenega leedukate survel?<\/strong>\u00a0 Eesti ja L\u00e4ti on v\u00f5tnud teistsuguse l\u00e4henemise ja \u00fctlevad, et kuni 2025. aastani me Venemaata hakkama ei saa. Mina pooldan seda, et Baltikum v\u00f5iks koos v\u00f5imalikud h\u00e4daolukorrad l\u00e4bi m\u00f5elda ja leida v\u00f5imalused vajadusel ise hakkama saada. Meie turud on tehniliselt v\u00e4ga tihedalt \u00fchendatud ja mahult mitte eriti suured, 25 TWh aastas (s.o 25% Soome mahust). Seet\u00f5ttu on meil m\u00f5istlik \u00fchiselt kokku leppida, et end ise vajadusel elektriga varustada.<\/p>\n Kuidas seda tehniliselt\u00a0 teostada?<\/strong> Arvan, et Balti riikide s\u00fcsteemioperaatorid peaksid tegema paremat koost\u00f6\u00f6d ja pakkuma lahendusi.<\/p>\n Kas des\u00fcnkroniseerimine toob kaasa v\u00f5rgutasude suurenemise?<\/strong><\/p>\n Des\u00fcnkroniseerimiseks on vaja v\u00e4ga suuri investeeringuid,\u00a0 olen kuulnud suurusj\u00e4rgust kaks miljardit eurot kogu Baltikumi peale. S\u00fcsteemioperaatorid \u00fctlevad, et me saame kasutada Euroopa Liidu raha. Jah, saame, aga omaosalus j\u00e4\u00e4b siiski. Kui saamegi kahest miljardist 70% Euroopast, siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud 30% on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne summa.<\/p>\n Teine pool on see, et tarbijal on vabadus end v\u00f5rgust v\u00e4lja l\u00fclitada ja ise elektrit toota. See on tehniliselt v\u00f5imalik ja juba n\u00e4eme seda meie l\u00e4hiriikides juhtumas. N\u00e4iteks vesinikul p\u00f5hinev koostootmisjaam v\u00f5ib vabalt varustada m\u00f5nda v\u00e4iksemat elurajooni \u2013 see pole enam utoopia, vaid reaalsus. Seet\u00f5ttu ei tohi me elektris\u00fcsteemis \u00fcle investeerida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eesti Elektrit\u00f6\u00f6stuse Liidu juhatuse esimees Hando Sutter r\u00e4\u00e4gib Euroopa Liidu rohep\u00f6\u00f6rdest ja tehnoloogia kiire arenguga kaasas k\u00e4ivast elektrit\u00f6\u00f6stuse murrangulistest aegadest. Viimase kolme aastaga toimunud muutus on olnud uskumatu: j\u00e4rgmise aasta …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-443","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/443","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=443"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/443\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=443"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=443"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=443"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Asjaolu, et Euroopas on saavutatud tipptasemel kokkulepe muutuda aastaks 2050 CO2-neutraalseks, on iseenesest hea, sest Euroopas on suurtes asjades kokku leppida v\u00e4ga raske.\u00a0 Kuidas aga eesm\u00e4rki saavutada? Kindlasti oleks see v\u00f5imalik ka t\u00e4naste tehnoloogiate ja teadmistega \u2013 kuid see oleks v\u00e4ga kallis ja ma pole kindel, et Euroopa Liidu kodanikud on valmis selle kinni maksma.<\/p>\n
Elektrit\u00f6\u00f6stuses on k\u00e4imas kolm revolutsiooni: esiteks ootus, et elektrit\u00f6\u00f6stus peab vedama rohep\u00f6\u00f6ret, sest suur osa emissioone on seni tulnud elektrit\u00f6\u00f6stusest. Teiseks l\u00e4heb elektrit\u00f6\u00f6stuse tegevus j\u00e4rjest rohkem turup\u00f5hiseks, kuid turud on j\u00e4rjest volatiilsemad ja raskemini etteaimatavad. Kolmandaks k\u00e4ib meeletu tehnoloogiline revolutsioon. Seejuures toimuvad k\u00f5ik need kolm revolutsiooni paralleelselt. See t\u00e4hendab, et \u00fchelt poolt pead olema nagu hiromant, et ette teada, mis sind ees ootab, aga teisalt on meeletult huvitav selles protsessis olla ja seda juhtida.<\/p>\n
Praegu tuleb \u00fcle 80% maailma energiast fossiilsetest allikatest. Globaalne energiatarbimine on kasvanud u 2% aastas ja sellest kasvust umbes poole katab taastuvenergia. Kui tahame, et fossiilsete energiaallikate osakaal hakkaks v\u00e4henema, siis peaksime kaks korda rohkem investeerima taastuvatesse energiaallikatesse.<\/p>\n
Ainu\u00fcksi Eestis viimase kolme aastaga toimunud muutus on olnud uskumatu: meil on selle aasta l\u00f5puks \u00fcle 6000 p\u00e4ikeseelektrijaama ja \u00fcle 300 MW installeeritud p\u00e4ikeseenergiav\u00f5imsust. Kui lisame sellele natuke alla 300 MW tuuleenergia v\u00f5imsust, siis j\u00e4rgmise aasta juunis, kui on parajalt tuult ja p\u00e4ikest, katame me tuule- ja p\u00e4ikeseenergia abil Eesti tarbimisvajaduse. Kolm aastat tagasi tundus see uskumatu.<\/p>\n
Lahendus on tehnoloogianeutraalsed v\u00e4hempakkumised. Praegu toetatakse Euroopa Liidus taastuvenergia investeeringuid erinevate toetusskeemidega, aga need pole tehnoloogianeutraalsed. Toetatakse nii maismaatuuleenergia tootmist, avameretuuleparkide rajamist, p\u00e4ikeseparke, biomassi, aga erineval moel toodetav elekter j\u00f5uab ikka samale turule. Ideaalis v\u00f5iks toetusi \u00fcldse mitte olla, aga sinna me niipea ei j\u00f5ua. Seega kui toetusi maksta, peaks seda k\u00f5ikides riikides tegema tehnoloogianeutraalselt \u2013 kui Hispaanias on odavaim toota elektrit p\u00e4ikesest ja Soomes biomassist koostootmise abil, siis turg paneb asja paika ja k\u00f5ige efektiivsem lahendus j\u00f5uab turule.<\/p>\n
M\u00f5istan leedukaid \u2013 kui Eestist 60 km kaugusel k\u00e4ivitataks peagi tuumajaam, siis me oleks ka v\u00e4ga murelikud. Asja teine pool on see, et Balti riigid on des\u00fcnkroniseerimisele erinevalt l\u00e4henenud. Leedu on arvamusel, et neil peab olema v\u00f5imekus kohe oma elektris\u00fcsteemi ise \u00fcleval hoida. Nad on teinud kahed eraldumiskatsed ja need on olnud edukad: j\u00e4relikult on nad valmis.<\/p>\n
K\u00f5igepealt tuleks \u00fcle vaadata k\u00f5ik praegused juhitavad elektritootmise ja -salvestamise v\u00f5imekused, neid on Balti riikides \u00fcksjagu. L\u00e4ti on p\u00e4ris suur h\u00fcdroenergia tootja, Leedus t\u00f6\u00f6tab mitme tsooniga pumph\u00fcdroelektrijaam, samuti toimivad ka omavahelised \u00fchendused, mille abil saame \u00fcksteist aidata. Teiseks on oluline tarbimise juhtimine. N\u00e4iteks Soomes ja Rootsis on nii kokku lepitud, et h\u00e4daolukordade lahendamine on nii tootjate kui ka tarbijate \u00fclesanne.<\/p>\n