{"id":446,"date":"2014-07-18T00:00:00","date_gmt":"2014-07-18T00:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/keskkonnatasudest-soltub-peaaegu-koik\/"},"modified":"2014-07-18T00:00:00","modified_gmt":"2014-07-18T00:00:00","slug":"keskkonnatasudest-soltub-peaaegu-koik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/keskkonnatasudest-soltub-peaaegu-koik\/","title":{"rendered":"Keskkonnatasudest s\u00f5ltub peaaegu k\u00f5ik"},"content":{"rendered":"<p><em><span face=\"\">Jaanus Arukaevu<\/span><\/em><\/p>\n<p><span face=\"\">Rahvusvaheline konsultatsiooniettev\u00f5te Ernst &#038; Young (EY) anal\u00fc\u00fcsis sel kevadel Eesti p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse arengustsenaariume. Anal\u00fc\u00fcsist selgub, et Eestis t\u00e4na kasutatav iga-aastane keskkonnamaksude mehhaaniline t\u00f5stmine takistab tervikuna p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse uuendamist. Meelevaldselt m\u00e4\u00e4ratud ja l\u00fchikest aega ette teada olevad keskkonnamaksud tekitavad \u00fclem\u00e4\u00e4rase riski, mis v\u00e4hendab investeeringute mahtu, mist\u00f5ttu v\u00e4henevad t\u00f6\u00f6kohad ja seej\u00e4rel kahaneb ka p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stusest teenitav riigitulu. <\/span><span face=\"\">Peamised j\u00e4relduse on j\u00e4rgmised:<\/span><\/p>\n<ul>\n<li><span face=\"\">J\u00e4rgmise 10 aasta jooksul tuleb uuendada 75% t\u00e4nasest p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stusest.<\/span><\/li>\n<li><span face=\"\">Investeerimisotsusteks peavad keskkonnatasud olema ette teada v\u00e4hemalt 10-15 aastat.<\/span><\/li>\n<li><span face=\"\">Investeerimiskindlus tagab t\u00f6\u00f6kohad Ida-Virumaal ja t\u00f5stab t\u00f6\u00f6stuse osakaalu SKPst 4-7%ni.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p>2014. aasta l\u00f5pus uuendab riik mitmeid kriitilise t\u00e4htsusega regulatsioone. P\u00f5hjalik anal\u00fc\u00fcs tagab, et poliitikakujundajad\u00a0 saavad enne otsuste langetamist korralikku m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi kasutada.\u00a0 EY anal\u00fc\u00fcs on tark t\u00f6\u00f6vahend, mis n\u00e4itab erinevate otsuste pikaajalist m\u00f5ju.\u00a0<\/p>\n<p>EY anal\u00fc\u00fcs\u00a0tugineb\u00a0 Eesti Energialt, VKG-lt ja Kivi\u00f5li Keemiat\u00f6\u00f6stuselt kogutud j\u00e4rgmise 20 aasta investeerimisotsuste prognoosidel, s\u00f5ltuvalt nafta ja CO2 hinnast, mida Eesti sisuliselt ei m\u00f5juta, ning keskkonnamaksude alternatiivsetest poliitikatest, mis on Eesti riigi kontrolli all.\u00a0 Kokku loodi 8 stsenaariumit, kombineerides olukorrad, kus CO2 tonni hind on 20 eurot ja 100 eurot , kus nafta barreli hind maailmaturul on 90 dollarit ja 110 dollarit ning kus keskkonnamaksud j\u00e4\u00e4vad 2015. aastaks m\u00e4\u00e4ratud tasemele (edasi korrigeeritakse vaid inflatsiooni v\u00f5rra) ja alternatiivina kus keskkonnatasud t\u00f5usevad igal aastal (t\u00f5usu aluseks v\u00f5eti Keskkonnaministeeriumi poolt S\u00e4\u00e4stva Eesti Instituudilt 2013. a. tellitud p\u00f5histsenaarium, milles n\u00e4iteks p\u00f5levkivi ressursitasu t\u00f5useb keskmiselt 16% aastas ). Sisuliselt kaalusid k\u00f5ik energeetikas p\u00f5levkivi kasutavad ettev\u00f5tted, milline on kaheksa stsenaariumi m\u00f5ju meie \u00e4ritulemustele ja sealt edasi ka t\u00f6\u00f6kohtadele ning riigitulule. Seej\u00e4rel andsime andmed koos arvutustega EY-le, kes anal\u00fc\u00fcsis neid ja koostas t\u00f6\u00f6stuse tervikvaate, mis peegeldab k\u00f5igi p\u00f5levkivi energiaks t\u00f6\u00f6tlevate ettev\u00f5tete tulevikku.<\/p>\n<p>K\u00f5ik valitud stsenaariumid on elutruud, v\u00e4liskeskkonnas toimuvad muudatused p\u00f5hinevad ametlikele allikatele. Ehkki ennustamine pole veel kedagi kindla peale rikkaks teinud, on see siiski ainus viis valmistuda tulevikuks. K\u00f5ige t\u00e4htsam on, et kui teame, millised arengud viivad v\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega\u00a0 p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse v\u00e4ljasuremiseni, siis on targem v\u00e4ltida selliseid otsuseid. CO2 ja nafta maailmaturu hindu Eesti ei m\u00f5juta. Me peame enda tarkuse abil looma m\u00f5istliku keskkonnatasude poliitika, mis annab ettev\u00f5tetele t\u00e4pselt \u00f5igeid signaale. Keskkonnatasudest s\u00f5ltub, kui pikka aega saab p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stus Eestile rikkust luua.<\/p>\n<p>Ressursi- ja keskkonnatasud peavad olema pidevalt ette teada v\u00e4hemalt 10 aastat, parem kui 15 aastat. Kui ebam\u00f5istlikud riskid on k\u00f5rvaldatud, siis on v\u00f5imalik p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stust kiiresti uuendada. Riik loob parima eelduse p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse j\u00e4tkumiseks kui keskkonnatasude reaalv\u00e4\u00e4rtus j\u00e4\u00e4b 2015. aasta tasemele, st. alates 2016. aastast seotakse tasud inflatsiooniga. V\u00e4ljakutse on tohutu &#8211; 2025. a. t\u00f6\u00f6tavatest p\u00f5levkivi t\u00f6\u00f6tlemise seadmetest tuleb 75% ehitada j\u00e4rgneva 10 aasta jooksul! Sisuliselt ehitatakse \u00fclesse uus t\u00f6\u00f6stus, mis vastab uutele keskkonnan\u00f5uetele. Ma ei tea \u00fchtegi teist t\u00f6\u00f6stusharu, mis kavatseks\u00a0 investeerida 10 aasta v\u00e4ltel Eestisse kokku 3-4 miljardit eurot.\u00a0 V\u00e4\u00e4rtusahela pikendamine (n\u00e4iteks rafineerimine) on v\u00f5imalik vaid stabiilsete keskkonnatasude korral. Oluline on ka p\u00f5levkiviressursi k\u00e4ttesaadavus t\u00f6\u00f6stuse t\u00e4naste investeerimiskavade ulatuses, arvestades 20 miljoni tonni kaevemahu piirangut.<\/p>\n<p><span face=\"\">EY anal\u00fc\u00fcsi kokkuv\u00f5te on selline<\/span> (roheline v\u00e4rv = investeerimine on v\u00f5imalik kogu v\u00e4\u00e4rtusahelas ja kogu anal\u00fc\u00fcsitud perioodi v\u00e4ltel; kollane = investeerimine on v\u00f5imalik vaid esimestel aastatel; punane = investeerimine ei ole v\u00f5imalik):<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" alt=\"\" src=\"\/sites\/default\/files\/EY%20kokkuv%C3%B5te.jpg\" style=\"width: 700px; height: 195px\" \/><\/p>\n<p>Keskkonnatasud m\u00f5jutavad k\u00f5ige kiiremini t\u00f6\u00f6kohti Ida-Virumaal. P\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stusest s\u00f5ltuvad Virumaal 18 000 t\u00f6\u00f6kohta. Kui realiseeruvad k\u00f5ik negatiivsed m\u00f5jud (nafta hind on 90 $\/bbl; CO2 hind liigub trajektooril, mis viib 2030. aastaks 100 \u20ac\/t; keskkonnatasude kiire kasv j\u00e4tkub), kaovad t\u00f6\u00f6kohad j\u00e4rgmise 10 aastaga. Kui keskkonnatasude kasv peatatakse, siis on v\u00f5imalik \u00fclesse ehitada uus t\u00f6\u00f6stus, mis j\u00e4rgmise 10 aasta sees l\u00fchiajaliselt isegi kahekordistab t\u00f6\u00f6kohtade pakkumise Ida-Virumaal ning s\u00e4ilitab pikaajaliselt p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuses t\u00e4nase t\u00f6\u00f6h\u00f5ive. Samas muutub t\u00f6\u00f6kohtade struktuur \u2013 v\u00e4heneb lihtt\u00f6\u00f6liste ja suureneb inseneride arv. T\u00e4na ei ole veel liiga hilja teha muudatused, mis s\u00e4ilitab p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse olulise t\u00f6\u00f6andjana Ida-Virumaal.<\/p>\n<p><span face=\"\">EY anal\u00fc\u00fcs n\u00e4eb\u00a0 kolme peamise stsenaariumi erinevust t\u00f6\u00f6kohtade pakkumisele selliselt:<\/span><\/p>\n<p><span face=\"\"><strong><img decoding=\"async\" alt=\"\" src=\"\/sites\/default\/files\/EY%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5ud.jpg\" style=\"width: 700px; height: 238px\" \/><\/strong><\/span><\/p>\n<p>Riik\u00a0 teenib p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stusest tulu ka siis, kui ta ei ole ettev\u00f5tte omanik. Just selle t\u00f5ttu tuleks riigil p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stusest saadavaid tulusid vaadelda terviklikult ning mitte keskenduda \u00fcksnes keskkonnatasudele nagu on praegune praktika. Keskkonnamaksud v\u00f5ivad olla l\u00fchiajaliselt suurim tuluallikas, kuid pikaajaliselt pole see j\u00e4tkusuutlik. N\u00e4iteks j\u00e4tkusuutliku stsenaariumi korral on peale investeerimisperioodi riigi suurimaks tuluallikaks p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5tete kasumilt teenitav tulumaks. Teisel kohal on t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksud. Riik teenib ka tulu CO2 kvoodi m\u00fc\u00fcgist.<\/p>\n<p><span face=\"\">EY anal\u00fc\u00fcs n\u00e4eb\u00a0 kolme peamise stsenaariumi erinevust riigi tuludele selliselt:<\/span><\/p>\n<p><img decoding=\"async\" alt=\"\" src=\"\/sites\/default\/files\/EY%20riigitulu.jpg\" style=\"width: 700px; height: 261px\" \/><\/p>\n<p><span face=\"\">Kokkuv\u00f5ttes s\u00f5ltub just riigi otsustest see, kas p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse m\u00f5ju Eesti SKP-le kasvab t\u00e4naselt 4% juurest ligi 6-7% juurde. Seejuures on v\u00f5imalik riigil rahalist panust SKP-sse koguni kolmekordistada.<\/span><\/p>\n<p><span face=\"\"><span face=\"\">EY anal\u00fc\u00fcs n\u00e4eb\u00a0 kolme peamise stsenaariumi erinevust riigi tuludele selliselt:<\/span> <\/span><\/p>\n<p><span face=\"\"><img decoding=\"async\" alt=\"\" src=\"\/sites\/default\/files\/EY%20riigitulud%202.jpg\" style=\"width: 700px; height: 251px\" \/><\/span><\/p>\n<p><span face=\"\">Elektrit\u00f6\u00f6stuse Liit tutvustab anal\u00fc\u00fcsi tulemusi\u00a0nii energia- kui ka keskkonnapoliitika kujundajatele, erinevatele komisjonidele ja teistele huvilistele, kes m\u00f5jutavad \u00fchel v\u00f5i teisel moel p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stust kui ka elektrit\u00f6\u00f6stust tervikuna.<\/span><\/p>\n<p><span face=\"\">EY anal\u00fc\u00fcs k\u00f5neleb enda eest. Ka senine tagasiside on n\u00e4idanud, et faktidel p\u00f5hinev regulatsiooni m\u00f5jude anal\u00fc\u00fcs on keskkonnamaksude strateegia v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise juures v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslik.\u00a0 Arvamusi on paljudel, fakte on v\u00e4hestel. K\u00f5ige t\u00e4htsam on aru saada, mis meist s\u00f5ltub (s.o. keskkonnatasude poliitika) ja milliseid meist s\u00f5ltumatuid riske (s.o. nafta turuhinna k\u00f5ikumine ning Euroopa kliimapoliitika) ei tohi me oma energiapoliitikaga v\u00f5imendada. <\/span><\/p>\n<p><span face=\"\">\u00dcks asi on siiski kindel \u2013 2015. aastaks on k\u00f5ik makstavad keskkonntasud kindlasti suuremad kui p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse tegelik keskkonnam\u00f5ju ja\u00a0seet\u00f5ttu ei ole vaja kellelgi karta, et Eesti peab elektrit\u00f6\u00f6stusele peale maksma.<\/span><\/p>\n<p><em><span face=\"\">Jaanus Arukaevu on Eesti Elektrit\u00f6\u00f6stuse Liidu juhatuse esimees<\/span><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Jaanus Arukaevu Rahvusvaheline konsultatsiooniettev\u00f5te Ernst &#038; Young (EY) anal\u00fc\u00fcsis sel kevadel Eesti p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse arengustsenaariume. Anal\u00fc\u00fcsist selgub, et Eestis t\u00e4na kasutatav iga-aastane keskkonnamaksude mehhaaniline t\u00f5stmine takistab tervikuna p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse uuendamist. Meelevaldselt m\u00e4\u00e4ratud &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-446","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/446","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=446"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/446\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=446"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=446"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=446"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}