Eelmisel n\u00e4dalal levis ka Eestis uudis, et Lapimaal asuv Kevitsa niklikaevandus sai kohalikult omavalitsuselt laienemisloa. \u00d5igus kaevandada aastas k\u00fcmme miljonit tonni maaki teeb sellest Kanada ettev\u00f5ttele kuuluvast kaevandusest p\u00f5hjanaabrite suurima. Kontrastina sellele s\u00f5numile k\u00f5las m\u00f5ned p\u00e4evad varem, et Eestis v\u00f5ivad\u00a0ettev\u00f5tted v\u00e4hem kui k\u00fcmne aasta p\u00e4rast oma \u00f5litehased sulgeda, juhul kui p\u00f5levkivi kaevandamisega kaasnevad keskkonnatasud t\u00f5usevad nii j\u00e4rsu sammuga, nagu praegu plaanitakse.<\/p>\n
Praegu \u00f5itsvat t\u00f6\u00f6stusharu v\u00f5ib oodata ees kiire v\u00e4ljasuremine, kuna \u00f5li t\u00f5en\u00e4oliselt oluliselt ei kalline, k\u00fcll aga kasvavad olulised kulud (keskkonnatasude k\u00f5rval ilmselt ka saastekvoodid ja kapitalikulud). Vaevalt et ka t\u00f6\u00f6tajad lepivad k\u00fcmne aasta p\u00e4rast praeguse palgaga.<\/p>\n
\u00d5lit\u00f6\u00f6stuse sulgemise tagaj\u00e4rjel sisemajanduse kogutoodang langeb, riik j\u00e4\u00e4b maksudena ilma sadadest miljonitest eurodest, tuhanded t\u00f6\u00f6kohad kaovad, \u00fchiskond satub silmitsi t\u00f5sise sotsiaalse kriisiga. Eriti Ida-Virumaal, kus olukord on niigi keeruline. Riigi julgeolek muutub haavatavamaks.<\/p>\n
Iga ettev\u00f5te \u00fcritab lobi tehes enda jaoks k\u00f5ige soodsamaid tingimusi v\u00e4lja pigistada. Tuleb arvestada, et selle nimel esitatakse vahel s\u00fcsimustadena ka neid stsenaariume, mis tegelikult on ehk vaid hallikarva. Ent samamoodi k\u00e4ituvad ka need m\u00fcrkrohelised, kes leiavad, et igasugune loodusvarade t\u00f6\u00f6stuslik kasutamine on keskkonnale kahjulik ja tuleks sootuks \u00e4ra keelata.<\/p>\n
Riigiv\u00f5imu asi on otsida kuldset keskteed. Mitte keegi peale nende poliitikute, keda inimesed on v\u00f5imu juurde usaldanud, seda teha ei saa. Mingit m\u00fcstilist tarkade klubi pole olemas, kuigi valdkonda tundvate tarkade inimeste arvamust tasub seejuures kindlasti k\u00fcsida ja arvestada.<\/p>\n
Diskussioonis selle \u00fcle, kas ja kui palju maavara kaevandada v\u00f5i mitte, toovad vastased enamasti esile Nauru v\u00e4ikeriigi \u00f5nnetu n\u00e4ite, mis l\u00fchikese ajaga fosforiidist lagedaks tehti ja kuumaastikuks muudeti. Eestis on maavarade kaevandamine hell teema ka sellep\u00e4rast, et l\u00f5viosa pisut enam kui miljardist tonnist p\u00f5levkivist on meie maap\u00f5uest v\u00e4lja toodud n\u00f5ukogude v\u00f5imu aastatel. See oli aeg, mil \u00fcha kasvavate toodanguplaanide t\u00e4itmise k\u00f5rval hooliti reaalses elus keskkonnast ja kohalikest inimestest sama v\u00e4he kui Bre\u017enev v\u00f5i Andropov hoolisid \u00dcRO inim\u00f5iguste deklaratsioonist.<\/p>\n
Nauru ja N\u00f5ukogude Liidu kogemuse k\u00f5rval tasuks aga rohkem m\u00f5elda sellele, et oma maavarasid on suures mahus kaevandanud ja seel\u00e4bi oma j\u00f5ukust kasvatanud ka enamik arenenud, rangete looduskaitsen\u00f5uetega t\u00f6\u00f6stusriike, millele Eesti tahab j\u00e4rele j\u00f5uda.<\/p>\n
Nii v\u00f5iks ka Eesti j\u00e4rgida n\u00e4iteks nii Soome kui Rootsi kogemusi maavarade kasutamisreeglite kehtestamisel. Sealt v\u00f5iks otsida lahendusi, mille abil \u00fchiskond saaks oma maavaradest maksimaalset kasu n\u00f5nda, et sellega paratamatult kaasnevad keskkonnam\u00f5jud oleksid v\u00f5imalikult v\u00e4ikesed, ent samas ei t\u00f5rjuks maksus\u00fcsteem ettev\u00f5tjate huvi riske v\u00f5tta ja investeeringuid teha.<\/p>\n
Need valemid ei ole lihtsad, kuid p\u00f5him\u00f5tteliselt on kaevandamistasusid ja muid makse v\u00f5imalik siduda nii m\u00f5juga t\u00f6\u00f6h\u00f5ivele ja riigi majandusele tervikuna kui ka sellega, kuidas maavara kasutatakse. S\u00fcsteem peaks motiveerima ettev\u00f5tteid t\u00f6\u00f6tlema p\u00f5levkivi efektiivsemalt ja v\u00e4iksema j\u00e4\u00e4tmekogusega.<\/p>\n
Samas peaks riik m\u00e4rksa enam panustama p\u00f5levkiviteadusse, sest just nii on v\u00f5imalik tulevikus meie peamist maavara veelgi enam v\u00e4\u00e4rtustada ja temast rohkem \u201ev\u00e4lja v\u00f5tta\u201c. Teadlaste hinnangul on meil kaevandamisv\u00e4\u00e4rseid p\u00f5levkivivarusid veel suurusj\u00e4rgus kaks miljardit tonni.<\/p>\n
Maavarade kasutamisega seotud otsustes peaks olema v\u00e4hem emotsionaalsust ja erakondade huvist l\u00e4htuvaid poliitilisi kaalutlusi, kuid rohkem pragmaatilist ratsionalismi. Praegu on pigem vastupidi.<\/p>\n
Nii uuringulubade, kaevandamislubade kui ka keskkonnam\u00f5jude arutelud takerduvad sageli, sest eri osalised ei usalda \u00fcksteist. Seda soosib ka praegune kord. Kui kaevandaja peab tellima uuringu, siis \u00fcksk\u00f5ik kui objektiivne ja p\u00f5hjalik see ka poleks, ei m\u00f5ju see usaldusv\u00e4\u00e4rsena, sest ikka tuleb meelde vanas\u00f5na \u201ekes maksab, see tellib ka muusika\u201c. V\u00f5ib-olla oleks lahendus selleski, et uuringu l\u00e4biviija valib v\u00e4lja riik, aga huvitatud osaline peab tasuma kulud.<\/p>\n
Maavaradega seotud k\u00fcsimustes (n\u00e4iteks kas ja kui palju v\u00f5ib p\u00f5levkivi kaevandada, kas fosforiiti v\u00f5iks uurida v\u00f5i mitte), kammitseb poliitikuid oluliste otsuste langetamisel oht j\u00e4\u00e4da kahe tule vahele. \u00dchelt poolt oleks riigi majanduskasvu huvides ahvatlev hoiduda selle t\u00f6\u00f6stusharu hinge kinni pigistava, mitu numbrit v\u00e4iksema pintsaku kinnin\u00f6\u00f6pimisest. Samas tiksub alateadvuses, et avalik arvamus on sageli igasuguse kaevandamise vastu \u2013 poliitikud peavad aga m\u00f5tlema, kuidas v\u00e4ltida valimistel h\u00e4\u00e4lte kaotamist.<\/p>\n
Oma osa on kindlasti ka puhtal kadedusel, sest peljatakse, et see, kes p\u00e4\u00e4seb maavaradele ligi, saab ka p\u00f5hjendamatult liiga rikkaks. Vahel v\u00f5iks m\u00f5elda aga ka n\u00f5nda, et kui maavarad j\u00e4\u00e4vad m\u00f5istlikul moel kasutamata, siis v\u00f5ivad v\u00e4ga paljud j\u00e4\u00e4da sootuks vaeseks.<\/p>\n
Erik Gamzejev Vikerraadio p\u00e4evakommentaar<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eelmisel n\u00e4dalal levis ka Eestis uudis, et Lapimaal asuv Kevitsa niklikaevandus sai kohalikult omavalitsuselt laienemisloa. \u00d5igus kaevandada aastas k\u00fcmme miljonit tonni maaki teeb sellest Kanada ettev\u00f5ttele kuuluvast kaevandusest p\u00f5hjanaabrite suurima. …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-447","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/447","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=447"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/447\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=447"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=447"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=447"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Ajalehe P\u00f5hjarannik peatoimetaja<\/em><\/p>\n