{"id":452,"date":"2014-01-06T00:00:00","date_gmt":"2014-01-06T00:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/rahvusvahelise-energiaagentuuri-juht-fossiilkutused-taanduvad-aeglaselt\/"},"modified":"2014-01-06T00:00:00","modified_gmt":"2014-01-06T00:00:00","slug":"rahvusvahelise-energiaagentuuri-juht-fossiilkutused-taanduvad-aeglaselt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/rahvusvahelise-energiaagentuuri-juht-fossiilkutused-taanduvad-aeglaselt\/","title":{"rendered":"Rahvusvahelise Energiaagentuuri juht: fossiilk\u00fctused taanduvad aeglaselt"},"content":{"rendered":"<p><strong>Rahvusvahelise Energiaagentuuri juht: fossiilk\u00fctused taanduvad aeglaselt<\/strong><br \/>21.11.2013 Eesti P\u00e4evaleht<\/p>\n<p>Eesti v\u00f5eti eile Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) liikmeks. Selle direktor Maria van der Hoeven \u00fctleb, et maailm j\u00e4\u00e4b p\u00f5hiliselt fossiilk\u00fctustele tuginema veel aastak\u00fcmneteks, mis j\u00e4tab \u0161ansi ka p\u00f5levkivile. Toome Eesti energeetikahuvilisele lugemiseks Eesti P\u00e4evalehes ilmunud intervjuu energiaagentuuri direktori Maria van der Hoeveniga.<\/p>\n<p><strong>Mis muutub Eesti jaoks sellega, et Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) kiitis heaks Eesti liikmeks saamise taotluse?<\/strong> IEA on organisatsioon, mille hooleks on energiajulgeoleku tagamine ja energiamajanduse arendamine j\u00e4tkusuutlikul viisil. Eesti, mis suutis IEA liikmeks saamise n\u00f5uded t\u00e4ita h\u00e4mmastavalt ruttu \u2013 ainult kahe aastaga \u2013 on nii seadusandluse kui ka energiavarude vallas n\u00e4ide sellest, kuidas asjad saavad liikuda kiiresti.<\/p>\n<p><strong>Eesti erip\u00e4ra on p\u00f5levkivi suur osakaal energeetikas, maailmas tervikuna aga on p\u00f5levkivi marginaalse t\u00e4htsusega energiaallikas. Milline on IEA prognoos p\u00f5levkivi tuleviku kohta? <\/strong>Maailmast leiab mitmeid n\u00e4iteid, kus energia ammutamise tehnoloogia nn tavap\u00e4ratutest allikatest on teinud l\u00e4bimurde v\u00e4ga kiiresti, n\u00e4iteks kildagaas USA-s. Eestis on p\u00f5levkivi uuritud mitte paar\u2013kolm aastat, vaid aastak\u00fcmneid ja praegu n\u00e4eme p\u00f5levkivi\u00f5lide kasutamise tehnoloogiates p\u00e4ris kiiret arengut. P\u00f5levkivi leidub suurtes kogustes mitmel pool maailmas ja IEA vaatepunktist on oluline see, et Eesti on nende tehnoloogiate arendamisel esirinnas. Kuid p\u00f5levkivi on v\u00e4ga suure s\u00fcsinikuintensiivsusega energiaallikas ja suurt s\u00fcsinikuj\u00e4lge Euroopa kliimapoliitika ei soosi. Jah, p\u00f5levkivi on suure s\u00fcsinikuj\u00e4ljega, kuid selle kasutamise tehnoloogiaid arendatakse selles suunas, et s\u00fcsinikku vallanduks tema kasutamisel v\u00e4hem. See on tuleviku v\u00e4ljakutse. P\u00f5levkivi\u00f5li tehnoloogiate arendamine on teie panus maailma energiaprobleemide lahendamisse.<\/p>\n<p><strong>Kui r\u00e4\u00e4kida kildagaasist, siis selle esile kerkimine tuli paljudele inimestele \u00fcllatusena. Kuidas IEA-ga lugu on, kas n\u00e4gite seda ette?<\/strong> Meie juhtisime kildagaasile t\u00e4helepanu juba mitu aastat tagasi. Kildagaasi kasutamise tehnoloogia pole p\u00f5him\u00f5tteliselt uus, see on t\u00fckk aega olemas olnud. Mis juhtus, oli see, et gaasihinna t\u00f5us USA-s ja tehnoloogia t\u00e4iustumine tegi kildagaasi kasutamise ka majanduslikult m\u00f5ttekaks.<\/p>\n<p><strong>Millist m\u00f5ju fossiilk\u00fctuste kasutamisele v\u00f5ib paarik\u00fcmne aasta perspektiivis oodata kliima- ja s\u00fcsinikupoliitikalt?<\/strong> S\u00fcsinikuemissiooni v\u00e4hendamine on \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis. Maailm ei ole praegu oma s\u00fcsinikupoliitikas vajalikul suunal. Me r\u00f5hutame seda IEA aastaraportites pidevalt. Praegune suund t\u00e4hendab 3,6-kraadise v\u00f5i suuremagi kliimasoojenemise stsenaariumit. Me peame hakkama kasutama fossiilseid energiaallikaid efektiivsemalt ja peame suurendama taastuvate energiaallikate osakaalu. On vaja kaotada fossiilk\u00fctuste subsiidiumid, mis on praegu kogu maailma peale kokku u 545 miljardit dollarit aastas. Teine p\u00f5letav teema on see, et praegu puudub s\u00fcsinikuemissiooni v\u00e4hendamise ja kliimak\u00fcsimuste vallas globaalne kokkulepe.<br \/>Euroopa Liit on oma s\u00fcsinikupoliitikas rangem ja aktiivsem kui muu maailm, aga tema poliitika \u00fcks alustalasid \u2013 heitmekvootidega kauplemise s\u00fcsteem \u2013 ei t\u00f6\u00f6ta h\u00e4sti.<\/p>\n<p><strong>Mis sellest saab, kas seda peaks muutma?<\/strong> Algusaastail t\u00f6\u00f6tas heitmekvootidega kauplemise s\u00fcsteem k\u00fcll. Probleem tekkis siis, kui heitmekvoodi hind kukkus. Selle kohta, kuidas edasi v\u00f5iks minna, avaldab IEA raporti j\u00e4rgmise aasta l\u00f5pus. Praegu ma saan \u00f6elda, et vajadus mehhanismi j\u00e4rele, mis seaks s\u00fcsinikuemissioonile lae, on igal juhul olemas. Millisel kujul see seatakse, on k\u00fcsimus, millega Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil tuleb tegeleda. Tuleval aastal p\u00e4rast uue Euroopa Parlamendi valimisi on hea aeg teema t\u00f5statamiseks.<\/p>\n<p><strong>Milline on seda arvestades ikkagi p\u00f5levkivi kui energiaallika v\u00f5imalik tulevik? <\/strong>Vajadus fossiilk\u00fctuste j\u00e4rele p\u00fcsib veel aastak\u00fcmneid. 25 aastat tagasi katsid fossiilk\u00fctused maailma energiavajadusest 82%. Praegu on fossiilk\u00fctuste osakaal endiselt 82%. See n\u00e4itab, et maailma energiaallikaid on v\u00e4ga keeruline muuta. Kui rakendada energias\u00e4\u00e4stu meetmeid, v\u00f5tta kasutusele uusi taastuvaid energiaallikaid jne, siis 2035. aastal katavad maailma energiavajadusest 75% endiselt fossiilk\u00fctused, n\u00e4itab IEA prognoos. Seep\u00e4rast on \u00e4\u00e4retult oluline, et me kasutaks fossiilk\u00fctuseid nii efektiivselt kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik ja nii roheliselt kui v\u00f5imalik. Osa vastusest on siin tehnoloogia, sealhulgas s\u00fcsiniku p\u00fc\u00fcdmise ja ladustamise s\u00fcsteemid.<br \/>\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rahvusvahelise Energiaagentuuri juht: fossiilk\u00fctused taanduvad aeglaselt21.11.2013 Eesti P\u00e4evaleht Eesti v\u00f5eti eile Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) liikmeks. Selle direktor Maria van der Hoeven \u00fctleb, et maailm j\u00e4\u00e4b p\u00f5hiliselt fossiilk\u00fctustele tuginema veel aastak\u00fcmneteks, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-452","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/452","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=452"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/452\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=452"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=452"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=452"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}