Tarbijale taskukohaseim taastuvenergia tuleb Narvast. See on fakt, mida ei saa eitada. Pr\u00fcgipuidust elektri tootmine ei tasu k\u00fcll t\u00e4nase elektri hinna juures ennast ise \u00e4ra, aga on sellele palju l\u00e4hemal, kui teised taastuvenergialiigid. See t\u00e4hendab, et teistele tootjatele peab tarbija hoopis rohkem peale maksma.<\/p>\n
Sellest hoolimata oleme t\u00e4na paradoksaalses seisus, kus tarbijate huvisid esile t\u00f5stes tahetakse seadusega sundida Narva jaamasid kasutama biok\u00fctuse asemel p\u00f5levkivi, mis hoolimata olulistest l\u00e4bimurretest keskkonnakaitse alal, j\u00e4\u00e4b siiski endiselt fossiilseks k\u00fctuseks. Millisesse konteksti asetub selline praktika kui me vaatame Eestist v\u00e4ljapoole?<\/p>\n
Euroopas\u00a0 kasutatakse hakkpuitu praktiliselt k\u00f5igis s\u00fctt p\u00f5letavates elektrijaamades, asendades selliselt osa fossiilsest k\u00fctusest. Ehitatakse ka uusi, ainult biok\u00fctusel t\u00f6\u00f6tavaid elektrijaamu v\u00f5imsusega kuni 200 MW ja enamgi. K\u00f5ik see aitab suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselev\u00f5ttu. Sarnaselt teiste liikmesriikidega on Eesti v\u00f5tnud kohustuse toota aastaks 2020 taastuvatest energiaallikatest 25% energiatarbimisest. Samas tuleb tagada elektritootmise v\u00f5imalikult k\u00f5rge varustuskindlus ja madala CO2 emissioon.<\/p>\n
Need on m\u00e4ngureeglid, millest l\u00e4htudes tuleb k\u00fcsida \u2013 kuidas need poliitilised eesm\u00e4rgid tarbijatele k\u00f5ige v\u00e4iksema kuluga t\u00e4ita? Narva elektrijaamad suudavad pakkuda taastuvenergia eesm\u00e4rkide t\u00e4itmist k\u00f5ige soodsamalt. Kuna me toodame elektrit fossiilk\u00fctusest ehk p\u00f5levkivist, on k\u00fctuse mitmekesistamine ning taastuvate energiaallikate kasutuselev\u00f5tt loogiline ja moraalselt \u00f5ige samm.<\/p>\n
Kuigi paljudele k\u00f5lab see siiani harjumatult, saab varem fossiilseid k\u00fctuseid kasutanud p\u00f5levkivielektrijaamades toota taastuvenergiat. Taastuvate energiaressursside kasutamine ei pea t\u00e4hendama uute elektrijaamade ehitamist. Narva elektrijaamal on selleks olemas tehnoloogiline v\u00f5imalus ja nii tarbija rahakoti kui ka keskkonna ees oleks vastutustundetu seda kasutamata j\u00e4tta.<\/p>\n
P\u00f5levkivi asendamine biok\u00fctusega vajab v\u00e4ikseimat toetust \u00fche toodetud taastuvelektri \u00fchiku kohta ning seet\u00f5ttu on ta elektritarbija jaoks odavam kui uute tootmisv\u00f5imsuste, nt tuulikute rajamine.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
Tuul on k\u00fcll tasuta energiaressurss, kuid sellegipoolest vajavad tuulikud toetusi, sest investeeringud on kallid.\u00a0 Hiljuti peeti toetuste nimel meedias t\u00f5eline lahing ning vaatamata t\u00f5sistele pingutustele, ei \u00f5nnestunud tuule\u00e4rimeeste toetusi k\u00e4rpida. Vastupidi, t\u00e4nu kavandatud muudatustele edaspidi t\u00f5useb tuuleparkide tootlus.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
Siiani maksti tuulest toodetud elektri eest toetust kuni 600 GWh kogusele aastas, kuigi tuulikud nii palju ei oleks isegi suutnud toota. N\u00fc\u00fcd, kus tuuleparke lisandub ja see limiit muutuks neile takistuseks, kavandatakse piirang sootuks t\u00fchistada. T\u00e4na kehtiv fikseeritud suurusega toetus, mis kerkivate turuhindade juures suurendab tootjate tulu, asendatakse aga garanteeritud m\u00fc\u00fcgihinnaga. Eeln\u00f5u kohaselt garanteerivad elektritarbijad j\u00e4rgmisest aastast tuuleenergia tootjatele tulu (elektri hind + toetus) 9,3 senti kilovatt-tunni eest, mida on 30% rohkem kui Narva elektrijaamadele. Narvas toodetud taastuvelekter on tarbija jaoks 2,1 s\/kWh v\u00f5rra odavam, kuid ikkagi piiratakse taastuvelektri tootmist Narva elektrijaamas. 375 GWh piir pannakse ette k\u00f5ige odavamale tootmisviisile ning edasine areng planeeritakse vaid k\u00f5ige kallima taastuvelektri tootmisviisi abil.<\/p>\n
Kas t\u00f5esti on Eesti elektritarbija juba nii rikas, et hakkab emotsionaalselt eelistama kallimaid alternatiive? Lisaks ostetakse tuulikud v\u00e4lismaalastelt, samas kui hakkepuidu m\u00fc\u00fcjateks oleks eestlased.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
Vaatame ka elektritootmise keskkonnam\u00f5ju v\u00e4hendamist. Kui Eestis t\u00f6\u00f6tab rohkem tuulikuid, ei v\u00e4hene sellest p\u00f5levkivist elektrit tootva elektrijaama keskkonnam\u00f5ju ega ka elektritoodang. Kuid p\u00f5levkivi asendamisel biomassiga saab Eesti kiiresti v\u00e4hendada p\u00f5levkivienergeetika keskkonnam\u00f5ju.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
P\u00f5levkivist elektri tootmisel tekib \u00fchest tonnist p\u00f5levkivist tuhka 45%. Biok\u00fctuse kasutamisel\u00a0 tekib tuhka vaid 1% ringis. T\u00e4nu biok\u00fctuse kasutamisele Balti elektrijaamas tekkis Eestis m\u00f6\u00f6dunud aastal ca 180 000 tonni v\u00e4hem p\u00f5levkivituhka ning elektri tootmiseks\u00a0 kasutati ligi 400 000 tonni v\u00e4hem p\u00f5levkivi.\u00a0 \u00d5hku j\u00e4i paiskamata kuni 380 000 tonni v\u00e4hem s\u00fcsihappegaasi. Alates biok\u00fctuste kasutuselev\u00f5tust 2008. aastal on Narva elektrijaamad j\u00e4tnud kasutamata\u00a0 ca 1,35 mln tonni p\u00f5levkivi, tekitanud 0,6 mln tonni v\u00e4hem tuhka ning 1,1 mln tonni v\u00e4hem s\u00fcsihappegaasi.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
L\u00f5petuseks ka varustuskindlusest.\u00a0 Biok\u00fctuse kasutamine p\u00f5levkivi asemel v\u00f5imaldab taastuvelektrit toota ka tuulevaiksel ajal, s\u00fcdatalvel\u00a0 – seega alati, kui elektrit on vaja, mitte ainult siis kui on tuult. Kasutades biomassi Narva elektrijaamades saame kasvata taastuvenergia osakaalu ilma, et seaksime ohtu elektrienergia varustuskindluse.\u00a0 Ja teha seda tarbija jaoks k\u00f5ige odavamalt.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
T\u00f5nu Aas, Narva elektrijaamade juht<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Tarbijale taskukohaseim taastuvenergia tuleb Narvast. See on fakt, mida ei saa eitada. Pr\u00fcgipuidust elektri tootmine ei tasu k\u00fcll t\u00e4nase elektri hinna juures ennast ise \u00e4ra, aga on sellele palju l\u00e4hemal, …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-463","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/463","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=463"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/463\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=463"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=463"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=463"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}