{"id":491,"date":"2021-07-07T00:00:00","date_gmt":"2021-07-07T00:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/12-04-2021-einari-kisel-kas-eestil-jatkub-kulmade-talveilmadega-piisavalt-elektrit\/"},"modified":"2021-07-07T00:00:00","modified_gmt":"2021-07-07T00:00:00","slug":"12-04-2021-einari-kisel-kas-eestil-jatkub-kulmade-talveilmadega-piisavalt-elektrit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/12-04-2021-einari-kisel-kas-eestil-jatkub-kulmade-talveilmadega-piisavalt-elektrit\/","title":{"rendered":"12.04.2021 Einari Kisel: Kas Eestil j\u00e4tkub k\u00fclmade talveilmadega piisavalt elektrit?"},"content":{"rendered":"

Veebruaris p\u00f5hjustas USA Texase osariigis ootamatu k\u00fclm ulatuslikud elektrikatkestused, mis tekitasid raskusi miljonite inimeste varustamisel elektriga ja hiljem ehmatavad elektriarved. Kui 2023. aastal suletakse 600 MW p\u00f5levkiviplokke ja p\u00e4rast 2025. aastat puudub \u00fchendus Venemaa elektris\u00fcsteemiga, siis kas oleme ootamatusteks valmis?<\/strong><\/p>\n

Viimastel kuudel on erinevates keskkondades j\u00e4llegi arutatud Eesti elektris\u00fcsteemi varustuskindluse \u00fcle. Kas meil ikkagi j\u00e4tkub k\u00fclmade talveilmadega piisavalt elektrit? Kui palju on v\u00f5imalik eriolukordades loota naaberriikide elektritarnijatele v\u00f5i elektritarbijatele? Kas tarbijad on valmis \u00fclik\u00f5rgeteks elektrihindadeks ning v\u00e4ljal\u00fclitamisteks? Kui palju erinevad lahendused tarbijatele ja riigile maksavad? Kes ning kuidas varustuskindluse kinni maksma peaks? Selle talve s\u00fcndmused nii Euroopas kui Texases on teemat kuumana hoidnud.<\/p>\n

Eleringi poolt kokku pandud\u00a02020. aasta elektri varustuskindluse aruanne<\/a>\u00a0on metoodiliselt kindlasti \u00fcks p\u00f5hjalikumaid anal\u00fc\u00fcse, mida ses osas Eestis on kunagi tehtud. Sisuliselt on Elering koos teiste Euroopa Liidu s\u00fcsteemihalduritega teinud l\u00e4bi kogu Euroopa elektris\u00fcsteemi tervikliku modelleerimise regulaatoritega koost\u00f6\u00f6s kokku lepitud metoodika alusel. Samas on selles anal\u00fc\u00fcsis kasutatud eeldused ja sisendandmed tekitanud turuosalistes mitmeid k\u00fcsimusi, ning selle talve s\u00fcndmused on kahtlusi veelgi s\u00fcvendanud.<\/p>\n

Kuidas prognoosida elektri tarbimise maksimumi?<\/strong><\/p>\n

Esimene probleem, millele oponendid viitavad, on seotud Eleringi tiputarbimise prognoosiga. Tipukoormuse prognoos m\u00e4\u00e4rab sisuliselt \u00e4ra k\u00f5ikide modelleeritud stsenaariumite l\u00f5pptulemuse. Kui sisend on vale, siis on ka v\u00e4ljund vale. 2020. aastal hinnati aruande kohaselt Eestis tipukoormuseks 1564 MW, mis 2030. aastaks prognoositakse t\u00f5usma 1690 MWni. Seda prognoosi kasutab Elering k\u00f5ikide Eesti anal\u00fc\u00fcside alusena. Samas on viidatud, et k\u00fclmade ilmade korral v\u00f5ib tipukoormus olla kuni 10% suurem, kuid anal\u00fc\u00fcsides seda hinnangut eiratakse.<\/p>\n

Viimane k\u00fclm talv j\u00e4i aastasse 2010, siis \u00fcletas tipukoormus 1587 MW keskmise temperatuuriga aastate trendi ligi 8%. Sisuliselt eeldab Eleringi varustuskindluse tipukoormuse anal\u00fc\u00fcs, et Eestis ei lange keskmine temperatuur k\u00f5ige k\u00fclmemal t\u00f6\u00f6p\u00e4eva tunnil alla 15 miinuskraadi.<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Tipukoormuse statistika ja prognoos aastani 2035. Allikas: Elering<\/em><\/p>\n

Kahtlusi tipukoormuse prognoosi paikapidavuse osas kinnistas ka selle aasta talv \u2013 Eleringi prognoosi j\u00e4rgi oleks pidanud tipukoormus olema 1594 MW. Tegelikult kujunes tipukoormuseks 18. veebruari hommikul umbes 1660 MW (v\u00f5ttes arvesse ka v\u00e4ikeste p\u00e4ikesejaamade toodangust tingitud tarbimise v\u00e4hendamist Eleringi tarbimisandmetes) \u2013 see on umbes 4% k\u00f5rgem kui Elering oli prognoosinud selleks aastaks. Tootmise turgu toetas seekord p\u00e4ikeseline ilm.<\/p>\n

Kas saame alati loota puuduva elektri importimisele?<\/strong><\/p>\n

J\u00e4rgmine k\u00fcsimus selles kontekstis on, kui palju peaks juhitavaid elektritootjaid olema Eestis ja kui suures osas saame loota naaberriikidele. Oponendid viitavad, et ekstreemsete k\u00fclmade ilmade korral on oht, et naabritel, kes on hoidnud strateegilist reservi selliste olukordade tarbeks, l\u00e4heb seda endal vaja ning neil ei ole v\u00f5imekust eksportida elektrit Eestisse. Elering loodab, et suhted ja \u00fchendused on piisavalt tugevad, et seda ei juhtu ning turuhind paneb asjad paika. Siin tasub m\u00f5elda Eleringi kui s\u00fcsteemihalduri enda loogikale \u2013 kui s\u00fcsteemis tekib sageduse hoidmisega probleem, siis osa tarbijaid l\u00fclitatakse v\u00e4lja. Ning esmaj\u00e4rjekorras l\u00fclitatakse sel juhul v\u00e4lja eksport teistesse riikidesse.<\/p>\n

Eleringi juhtidega saab n\u00f5ustuda, et\u00a0praegu on meie elektri varustuskindlus h\u00e4sti tagatud\u00a0<\/a>\u00a0\u2013 ka selle aasta tipuhetkel oli tootjate pakkumisi Balti ja Soome turul veel t\u00e4iendavalt 1300 MW ulatuses. Samas tekib s\u00fcgav mure p\u00e4rast 2023. aastat, mil suletakse ligi 600 MW p\u00f5levkiviplokke ning 2025. aasta j\u00e4rel ei ole meil enam \u00fchendust Venemaa elektris\u00fcsteemiga. Kui siis peaks tulema Soomes ja Eestis samal ajal veidi rohkem pakast, ongi probleem \u00f5hus. Eleringi hinnangul peaks muret v\u00e4hendama Soome uus tuumajaam. Kui v\u00f5tta arvesse, et juba praegu on tiputundidel 1000 MW merekaablitest \u00fcsna tihedalt t\u00e4is, siis suurt v\u00f5imsust sealt Eestisse lisandumas ei ole.<\/p>\n

Mida v\u00f5iks k\u00f5rva taha panna Texasest?<\/strong><\/p>\n

Mis sellistel k\u00fclmadel p\u00e4evadel Eestis juhtuma hakkaks, v\u00f5ib n\u00e4ha\u00a0Texase kogemuse n\u00e4itel selle aasta veebruarist, kui temperatuur langes seal haruldase 10 k\u00fclmakraadini<\/a>. Kui selgus, et elektrijaamad ei suuda erinevatel p\u00f5hjustel elektritarvet katta, hakkas s\u00fcsteemihaldur ERCOT tarbijaid v\u00e4lja l\u00fclitama, et v\u00e4ltida s\u00fcsteemi pimedaks j\u00e4\u00e4mist. Sellisele lahendusele on viidanud ka Elering oma aruandes \u2013 Eesti k\u00fclmaga pimedaks ei j\u00e4\u00e4, seda aga osade tarbijate pimedasse j\u00e4tmise abil. Samas polnud Texase turureeglites paika pandud reegleid, kuidas sellist v\u00e4ljal\u00fclitamist tarbijatele kompenseeritakse \u2013 need puuduvad ka Eestis. Muuseas, Eleringi varustuskindluse aruandes on toodud teoreetiline alus selliseks kompenseerimiseks suurusj\u00e4rgus 7,29 EUR\/kWh andmata j\u00e4\u00e4nud elektri eest.<\/p>\n

Teise olulise \u00f5ppetunnina Texasest tasub t\u00e4hele panna, et elektri hinnad nendel tundidel t\u00f5usid kuni 9000 dollarini\/MWh. Kodutarbijad, kelle elektrihind oli seotud b\u00f6rsihinnaga (ning keda nendel tundidel v\u00e4lja ei l\u00fclitatud), said kuu l\u00f5pus \u0161okeerivad elektriarved,\u00a0mis ulatusid kuni 17000 dollarini.<\/a><\/p>\n

Kolmas oluline \u00f5ppetund on seotud turu toimimisega. Mitmed elektri m\u00fc\u00fcgiga tegelevad ettev\u00f5tted, kes ostsid elektrit b\u00f6rsihinnaga ning m\u00fc\u00fcsid fikseeritud hinnaga, l\u00e4ksid kuu l\u00f5pus pankrotti v\u00f5i m\u00fc\u00fcsid oma firmad maha tootmisega tegelevatele ettev\u00f5tetele. Suurimaks v\u00f5itjaks selles olukorras on hinnatud Eestiski tuntud firmat NRG Energy, kes on nii m\u00f5nedki konkurendid n\u00fc\u00fcd \u00e4ra ostnud.<\/p>\n

Ka Texases on juba aastaid kritiseeritud ERCOT-i strateegilise reservi vajaduse eiramises. Olukorda tegi halvemaks ka see, et Texas on \u00fcsna halvasti \u00fchendatud teiste osariikide elektriv\u00f5rkudega ning oma tootmine tugineb tipu ajal peamiselt maagaasile. Kuna k\u00fclmaga tekkisid probleemid ka Texase gaasivarustuses ja n\u00f5udluse katmiseks vajalik elekter j\u00e4igi tootmata.<\/p>\n

Elektrin\u00f5udlus paindlikuks<\/strong><\/p>\n

Elering on anal\u00fc\u00fcsinud ka erinevate riigiabi skeemide rakendatavust Eestis ja leidnud, et k\u00f5ige sobivam lahendus oleks rakendada strateegilise elektrireservi loomist, kuid praegu pole seda m\u00f5tet teha. Ega ka turuosalised sellisest lahendusest v\u00e4ga vaimustunud ole \u2013 \u00a0sisuliselt t\u00e4hendaks see m\u00f5ne ettev\u00f5tte poolt elektrijaama rajamist, mis t\u00f6\u00f6taks vaid m\u00f5ned p\u00e4evad 10 aasta jooksul \u2013 ei ole just eriti atraktiivne \u00e4riidee. Samas ei taha keegi ka k\u00fclma ilmaga pimedasse j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

Lahendust otsides v\u00f5iks vaadata veidi raamidest v\u00e4lja. Eesti elektritarbimise suurimaks struktuurseks probleemiks v\u00f5ib pidada temperatuuris\u00f5ltuvust \u2013 mida k\u00fclmem ilm, seda suurem on elektrin\u00f5udlus. See tuleneb suuresti vajadusest k\u00fctta hooneid.<\/p>\n

Kasvanud soojuspumpade rakendamine toob sellise probleemi j\u00e4rjest teravamalt esile \u2013 k\u00fclmade ilmadega ei suuda n\u00e4iteks \u00f5hk-vesi t\u00fc\u00fcpi soojuspumbad piisavalt sooja enam \u00f5hust saada ning siis k\u00fctavad nad juurde vaid elektriga ja suurendavad just k\u00fclmade ilmadega elektrin\u00f5udlust. Ka renoveerimata elektrik\u00fcttega hooned tarbivad k\u00fclmade ilmadega k\u00f5ige rohkem elektrit.<\/p>\n

Sisuliselt on k\u00fclmade ilmade elektrin\u00f5udluse v\u00e4hendamiseks kaks peamist lahendust:\u00a0hoonete renoveerimise kiirendamine<\/strong>\u00a0ning\u00a0salvestustehnoloogiate rakendamine<\/strong>. Renoveeritud hooned tarbivad niikuinii v\u00e4hem energiat, kuid elektri tipukoormuse seisukohalt on oluline ka see, et nad ei jahtuks kiirelt maha, kui energiat juurde ei anta. See loob paindlikkuse v\u00e4hendada elektri- ja soojan\u00f5udlust talviste k\u00fclmadega, l\u00fclitades k\u00fclma ilma ja k\u00f5rge elektri hinna korral tarbimise m\u00f5neks tunniks v\u00e4lja v\u00f5i tarbides sel ajal elektrit akudest.<\/p>\n

Teine Eestis v\u00e4he r\u00e4\u00e4gitud lahendus on seotud soojuse salvestamisega soojussalvestites. Kui energiat\u00f5husates hoonetes v\u00f5i kaugk\u00fcttev\u00f5rkudes oleks koos soojuspumpadega t\u00e4iendavalt paigaldatud ka suurema mahuga sooja vee mahutid, siis v\u00f5imaldaks need salvestada soojust madala elektri hinnaga tundidel ning k\u00fctta hoonet sealt k\u00f5rge elektri hinnaga tundidel. Tallinna Tehnika\u00fclikooli energiatehnoloogia instituudi teadlaste arvutuste alusel on selline lahendus t\u00e4na ka majanduslikult v\u00e4ga tasuv. See eeldab aga ka hoonete korralikku renoveerimist, sest liiga kuuma vett (\u00fcle 70 kraadi) pole m\u00f5tet mahutites hoida.<\/p>\n

Lisaks sellele on Eestis arendamisel ka suured energiasalvestuse projektid eesotsas pumph\u00fcdrojaamadega. Ka selle tehnoloogia toimimise \u00e4riloogika seisneb elektri salvestamises siis, kui seda on palju (tuulise ja\/v\u00f5i p\u00e4ikselise ilmaga) ning v\u00f5imaluses kasutada aegadel kui tootmises on defitsiit ning hinnad on k\u00f5rgemad. Peamiselt aitaks need jaamad kaasa tuule ja p\u00e4ikeseelektri k\u00f5ikumiste tasakaalustamisele, kuid toetavad ka tipun\u00f5udluse rahuldamist. Ka elektriautode lisandumine loob t\u00e4iendavaid v\u00f5imalusi salvestustehnoloogiate kasutamiseks elektris\u00fcsteemis.<\/p>\n

Selliste paindlike tarbimise ja tootmise lahenduste rakendamisel tuleks maksimaalselt rakendada ka Eesti diginutikust. On selge, et inimesed ise ei viitsi pidevalt j\u00e4lgida elektrihindasid ning sellest tulenevalt oma tarbimist muuta v\u00f5i energiat salvestada. Kuid kui selline paindlikkus on uutes ja renoveeritud hoonetes ja energias\u00fcsteemides juba loodud, siis on seda \u00fcsna lihtne nutikaks muuta \u2013 s\u00f5ltuvalt elektri hinnast ja ilmaprognoosist paneks nutiseadmed ise kokku energia tootmise\/salvestamise\/tarbimise strateegia ning viiks selle ellu. Eestis on juba t\u00e4na olemas ettev\u00f5tted, kes selliseid nutikaid lahendusi suudavad pakkuda.<\/p>\n

Loomulikult tekib k\u00fcsimus selliste lahenduste majanduslikust m\u00f5ttekusest. Ses osas on appi t\u00f5tanud ka Rohetiiger, kelle abil anal\u00fc\u00fcsitakse muuhulgas selliste paindlike lahenduste m\u00f5jusid Eesti energeetika tulevikule. S\u00fcgisel saab ses osas anda ka konkreetseid hinnanguid. Samas on juba t\u00e4na selged m\u00f5ned sammud mida tehes ei pea kahetsema.<\/p>\n

Kuidas riik saaks aidata?<\/strong><\/p>\n