P\u00f5levkivist elektri tootmisel tekib k\u00f5rge kaltsiumisisaldusega lendtuhk, mis on keskkonnale ohutu ja mida saab muu hulgas kasutada mulla kvaliteedi parandamiseks. Katsed on n\u00e4idanud, et sellest tehtud lubiv\u00e4etist saab kasutada ka mahep\u00f5llunduses.<\/p>\n
P\u00f5levkivituhka on p\u00f5llumajanduses kasutatud juba \u00fcle poole sajandi. Viimatised, 2016. aasta s\u00fcgisel alanud katsed on n\u00e4idanud, et sellist mullaparandajat sobib kasutada ka mahep\u00f5llumajanduses. Mahetootmises on p\u00f5levkivi lendtuhk praegu registreerimise staadiumis.<\/p>\n
Koost\u00f6\u00f6s maaeluministeeriumiga on esitatud vastav taotlus, et p\u00f5levkivi lendtuhk oleks ka ametlikult lubatud mahep\u00f5llunduses kasutamiseks. Protsess on kiiresti k\u00e4ima saadud ja viimased katsed, mis koos mahetootjatega teostati on selleks m\u00f5eldud, et nad toetaksid seda taotlust ja annaksid taotlusele positiivse vastuse saamist.<\/p>\n
Lendtuhast tehtud v\u00e4etis sobib erinevatele muldadele. “Mida happelisem muld, seda rohkem ta sinna sobib. Aga v\u00e4ikeses koguses sobib ta v\u00e4\u00e4rtusliku mineraalide allikana igasugusele p\u00f5llule,” s\u00f5nas mahetootjate n\u00f5u- ja j\u00f5ukoja juhatuse liige Margus Ess, kelle s\u00f5nul on lendtuha suurim pluss tema h\u00e4sti kiire toime ja teatud tuhaliikidel absoluutselt negatiivne algm\u00f5ju puudumine. “Me ei tohi unustada k\u00f5ige suuremat plussi, seda varandust on meil siin Eestimaa peal kogunenud poole sajandiga ikka v\u00e4ga palju ja tuleb kogu aeg juurde.”<\/p>\n
Lisaks p\u00f5llumajandusele kasutatakse p\u00f5levkivituhka ka n\u00e4iteks teede ja majade ehituses, plastitootmises ning nafta- ja gaasipuuraukude tsementeerimisel.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6 k\u00e4ib selle nimel, et kunagi saaks kasutada tuhka, mida on aastaid m\u00e4gedesse ladestatud.<\/p>\n