{"id":534,"date":"2017-11-03T00:00:00","date_gmt":"2017-11-03T00:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/14-10-2017-paikeseenergia-muudid-vs-tegelikkus\/"},"modified":"2017-11-03T00:00:00","modified_gmt":"2017-11-03T00:00:00","slug":"14-10-2017-paikeseenergia-muudid-vs-tegelikkus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/14-10-2017-paikeseenergia-muudid-vs-tegelikkus\/","title":{"rendered":"14.10.2017 P\u00e4ikeseenergia: m\u00fc\u00fcdid vs tegelikkus"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kuiv\u00f5rd p\u00e4ikesepaneelide paigaldamine on Eestis hoogu kogumas, k\u00e4ib sellega paraku kaasas palju m\u00fc\u00fcte. Kummutame enimlevinud eksiarvamusi.<\/strong><\/p>\n<p><strong>M\u00fc\u00fct nr 1. P\u00e4ikeseenergia on kallis.<\/strong> P\u00e4ikeseenergia v\u00f5ib olla kallis, kuid samas ka ei pruugi. P\u00e4ikesepargi ehitus on investeering, mille tasuvust tuleb eelnevalt hinnata. Kui p\u00e4ikeseelektri tootmine on vastavuses elektrienergia tarbega ning investeeringu tasuvusaeg on sobiv, pole p\u00f5hjust p\u00e4ikeseenergiat kalliks pidada. Kalliks osutub p\u00e4ikeseenergia sellisel juhul, kui p\u00e4ikseseelektrijaam on planeeritud oskamatult ning tuginedes emotsioonidele.<\/p>\n<p><strong>M\u00fc\u00fct nr 2. P\u00e4ikeseelektris\u00fcsteem ei tasu end \u00e4ra.<\/strong> P\u00e4ikeseelektrijaama tasuvuse arvestamisel valitseb lihtne printsiip \u2013 v\u00f5rgust ostetava elektrienergia hinda tuleb v\u00f5rrelda v\u00e4\u00e4rtusega, mida annab p\u00e4ikeseelektrijaama toodang. Kui p\u00e4ikesejaama investeeringu- ja \u00fclalpidamiskulu on kasutusperioodi v\u00e4ltel sama suur, kui on tavap\u00e4rase elektrijaama poolt toodetud energia koguse maksumus v\u00f5rgust ostetuna, tasub p\u00e4ikeseelektrijaam ennast \u00e4ra. P\u00e4ikeseelekter on looduss\u00e4\u00e4stlik ning kuna pikemas plaanis ennustatakse v\u00f5rguelektri hinna kasvu, pole t\u00e4nase, pisut kallima p\u00e4ikeseelektri hinna juures m\u00f5tet investeeringu v\u00f5imalust automaatselt k\u00f5rvale heita.<\/p>\n<p><strong>M\u00fc\u00fct nr 3. P\u00e4ikesepaneelid tuleb suunata l\u00f5unasse.<\/strong> Muidugi oleks ideaalne, kui paneelid oleksid suunatud l\u00f5unasse, kuid paraku pole selline lahendus alati v\u00f5imalik. Vastupidiselt levinud arvamusele v\u00f5ivad paneelid olla suunatud igasse ilmakaarde, sealhulgas p\u00f5hja. K\u00fcll aga peab siis arvestama v\u00e4iksema tootlikkusega: 35-kraadise kaldenurga korral annavad ida- ja l\u00e4\u00e4nesuund toodangut 20% v\u00e4hem, p\u00f5hjasuund 50% v\u00e4hem.<\/p>\n<p><strong>M\u00fc\u00fct nr 4. P\u00e4ikesepargi olulisim n\u00e4itaja on v\u00f5imsus.<\/strong> V\u00f5imsus on oluline, kuid veelgi olulisem on prognoosida toodangut. Tootmisprognoosi puhul arvestatakse p\u00e4ikesepargi ehitamiseks planeeritavat tehnoloogiat, t\u00e4pset asukohta, paiknemist ilmakaarte suhtes, f\u00fc\u00fcsilisi takistusi (teised hooned, puud, korstnad jms) ja muid detaile, mille omavaheline mudeldamine annab \u00fcsna t\u00e4pse pildi, kui palju energiat p\u00e4ikesepark tegelikult tootma hakkab. Tootmisgraafikut tarbimisgraafikuga v\u00f5rreldes saab prognoosida, kui suure osa v\u00f5rgust ostetavast energiast katab tulevikus p\u00e4ikeseenergia, ning nii saab pildi p\u00e4ikeseelektrijaama tasuvusajast.<\/p>\n<p><strong>M\u00fc\u00fct nr 5. P\u00e4ikeseelektrijaam aitab elektrikatkestuste vastu.<\/strong> Valdav osa p\u00e4ikeseelektrijaamu, mida me hoonete katustel, fassaadidel v\u00f5i maapinnal n\u00e4eme, vajab toimimiseks v\u00f5rgutoidet. Kui v\u00f5rgust tulev toide katkeb, l\u00fclitub ka p\u00e4ikeseenergia tootmine v\u00e4lja. See t\u00e4hendab, et kui tegu pole just akusid sisaldava h\u00fcbriidlahendusega, ei p\u00fcsi p\u00e4ikesejaam elektrikatkestuse korral paraku t\u00f6\u00f6s. Turul on olemas ka v\u00f5rgust eraldatud s\u00fcsteemid, kuid need on m\u00f5eldud kasutamiseks pigem seal, kus v\u00f5rgutoidet \u00fcldse pole.<\/p>\n<p><strong>M\u00fc\u00fct nr 6. P\u00e4ikeseelektrijaam on 100% hooldusvaba.<\/strong> Levinud arusaam on, et p\u00e4ikeseelektrijaama v\u00f5ib peale paigaldamist unustada. Kui aga soovitakse v\u00e4hegi investeeringu majanduslikku kasu maksimeerida ning riske maandada, siis oleks m\u00f5istlik p\u00e4ikesepargi toodangul silma peal hoida ning s\u00fcsteemi regulaarselt kontrollida.<\/p>\n<p><strong>M\u00fc\u00fct nr 7. Pole vahet, millist p\u00e4ikesepaneeli osta.<\/strong>\u00a0Paneelid erinevad \u00fcksteisest peamiselt v\u00f5imsusklassi poolest. \u00dcldjuhul on paneeli standardm\u00f5\u00f5dud ca 1 m x 1,7 m. Kuigi paneeli f\u00fc\u00fcsiline suurus on sama, siis selle nominaalv\u00f5imsus v\u00f5ib olla vahemikus 260-330 W. Paneeli kvaliteedi m\u00e4\u00e4rab aga peamiselt erinevate komponentide kokkupanemise kvaliteet, mis s\u00f5ltub tootjast ning enne ostmist tasub kindlasti vastava tootja tausta kontrollida. Suurema tootmismahu ja pikema kogemusega ettev\u00f5tted, kes ise neid paneele ka arendavad, pakuvad suure t\u00f5en\u00e4osusega kvaliteetsemaid tooteid.<\/p>\n<p><strong>M\u00fc\u00fct nr 8. Hiinas toodetud paneelid on ebakvaliteetsed.<\/strong> Hiina ettev\u00f5tted arenevad v\u00e4ga kiiresti. Praeguseks on nad p\u00e4ikesepaneelide tootmises esirinnas nii tootmismahtude kui ka tehnoloogilise innovatsiooni poolest. Pea pooled t\u00e4na maailmas toodetavatest p\u00e4ikesepaneelidest on valmistatud Hiina p\u00e4ritoluga ettev\u00f5tete poolt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kuiv\u00f5rd p\u00e4ikesepaneelide paigaldamine on Eestis hoogu kogumas, k\u00e4ib sellega paraku kaasas palju m\u00fc\u00fcte. Kummutame enimlevinud eksiarvamusi. M\u00fc\u00fct nr 1. P\u00e4ikeseenergia on kallis. P\u00e4ikeseenergia v\u00f5ib olla kallis, kuid samas ka ei &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-534","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-pressiteated"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/534","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=534"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/534\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=534"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=534"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=534"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}