{"id":555,"date":"2016-01-20T00:00:00","date_gmt":"2016-01-20T00:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/20-01-2016-euroopa-keskkonnaagentuur-eesti-ohukvaliteet-on-jatkuvalt-euroopa-paremiku-seas\/"},"modified":"2016-01-20T00:00:00","modified_gmt":"2016-01-20T00:00:00","slug":"20-01-2016-euroopa-keskkonnaagentuur-eesti-ohukvaliteet-on-jatkuvalt-euroopa-paremiku-seas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/20-01-2016-euroopa-keskkonnaagentuur-eesti-ohukvaliteet-on-jatkuvalt-euroopa-paremiku-seas\/","title":{"rendered":"20.01.2016 Euroopa Keskkonnaagentuur: Eesti \u00f5hukvaliteet on j\u00e4tkuvalt Euroopa paremiku seas"},"content":{"rendered":"<p><strong>Jaanuaris 2016 avaldas Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) aruande \u201e\u00d5hukvaliteet Euroopas 2015\u201c, mis vaatleb eurooplaste kokkupuuteid \u00f5husaasteainetega ja annab l\u00fchikese \u00fclevaate \u00f5hukvaliteedist, tuginedes Euroopa riiklikes seirejaamades kogutud andmetele. Eesti \u00f5hukvaliteet on uuringu alusel Euroopa parimate seas. <\/strong><\/p>\n<p>\u201eAruande j\u00e4rgi on Eesti v\u00e4lis\u00f5hu kvaliteet teiste Euroopa riikidega v\u00f5rreldes hea, seda ennek\u00f5ike Euroopa Liidu prioriteetsete saasteainete osas. Samas on kogu Euroopas j\u00e4tkuvalt teravdatud t\u00e4helepanu all \u00f5husaaste m\u00f5ju inimtervisele, mist\u00f5ttu on oluline teema fookuses hoida,\u201c \u00fctles Eesti Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala pressiteate vahendusel.<\/p>\n<p>Prioriteetseteks aineteks loetakse v\u00e4\u00e4veldioksiidi, l\u00e4mmastikdioksiidi ja l\u00e4mmastiku oksiide, peeneid ja eriti peeneid osakesi (PM10, PM2,5), raskmetalle, osooni, benseeni, s\u00fcsinikoksiidi ehk vingugaasi ning pol\u00fcaromaatseid s\u00fcsivesinikke (BaP). Et Eestis on nende n\u00e4itajate l\u00f5ikes v\u00e4lis\u00f5hu seisund hea, seda kinnitab ka Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Keskuse \u00f5hukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa s\u00f5nul on Euroopa Liidu prioriteetsete saasteainete tasemed meie seirejaamades v\u00f5rreldavad Soome ja Rootsi vastavate n\u00e4itajatega. \u00d5hukvaliteedi paranemisele Eestis on kaasa aidanud saastenormide karmistumine ettev\u00f5tluses, eelk\u00f5ige energeetikas.<\/p>\n<p>Euroopa Liidu direktiivide raames m\u00f5\u00f5detavatest saasteainetest \u00fcletavad Eestis piirv\u00e4\u00e4rtusi eelk\u00f5ige peened osakesed (PM10). Peamisteks peente osakeste allikateks on <strong>transport\/liiklus<\/strong> (nii heitgaasid, kui ka teekatte ja rehvide kulumisel tekkivad peened osakesed), <strong>olmek\u00fctmine<\/strong> (eesk\u00e4tt ahik\u00fcte, millest p\u00f5hjustatud saaste on oluline terviserisk) ja <strong>suured keskk\u00fctte katlamajad<\/strong>. Maapiirkondade \u00f5hukvaliteeti m\u00f5jutab teistest piirkondadest ja riikidest tuulega edasi kanduv \u00f5husaaste.<br \/>\u00a0<br \/>Aruanne osutab, et enamik linnaelanikke puutub kokku sellise koguse \u00f5husaasteainetega, mida Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) peab inimtervisele ohtlikuks. Saasteainetest k\u00f5ige enam p\u00f5hjustavad terviseriski tahked peenosakesed, maapinnal\u00e4hedane osoon ja l\u00e4mmastikdioksiid. Tervisem\u00f5ju hinnangud, mis on seotud pikaajalise kokkupuutega peente osakestega (PM2,5) n\u00e4itavad, et see saasteaine p\u00f5hjustas Euroopas 2012. aastal 432 000 enneaegset surma. Osooni p\u00f5hjustatud enneaegsete surmade arv on hinnanguliselt umbes 75 000 ja l\u00e4mmastikdioksiidi puhul on see umbes 17 000 \u00fche aasta jooksul.<\/p>\n<p>Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonna 2011. aastal l\u00e4biviidud uuringu j\u00e4rgi p\u00f5hjustavad \u00fclipeened osakesed v\u00e4lis\u00f5hus Eestis hinnanguliselt keskmiselt 600 varajast surma aastas. Lisaks sellele, et \u00f5husaaste kahjustab inimtervist, on sel ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed majanduslikud m\u00f5jud, suurendades kulutusi meditsiinis ja v\u00e4hendades t\u00f6\u00f6tulemuslikkust kogu majanduses. Eelmainitud rahvatervise uuringu kohaselt ulatuvad Eestis sotsiaalmajanduslikud v\u00e4liskulud varajase suremuse ja haiglap\u00e4evade t\u00f5ttu m\u00f5nesaja miljoni euroni aastas.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Jaanuaris 2016 avaldas Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) aruande \u201e\u00d5hukvaliteet Euroopas 2015\u201c, mis vaatleb eurooplaste kokkupuuteid \u00f5husaasteainetega ja annab l\u00fchikese \u00fclevaate \u00f5hukvaliteedist, tuginedes Euroopa riiklikes seirejaamades kogutud andmetele. Eesti \u00f5hukvaliteet on uuringu &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-555","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-pressiteated"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/555","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=555"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/555\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=555"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=555"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elektriliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=555"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}