Odavat Läti elektrit pole tarbija jaoks olemas

Odavat Läti elektrit pole tarbija jaoks olemas
Andres Tropp 

Käesoleva aasta oktoobrikuus avaldati meedias info, et odav Läti elekter solgib Balti elektriturgu. See ekslik väide on kahetsusväärne ja vajab seetõttu selgitust.

Probleem ei ole odavas Läti elektris, mis muuseas ei ole üldse odav. Selle jaoks ju elektriturud avatigi, et hoogustada konkurentsi ja tagada tarbijale võimalikult soodne elektri hind. Probleem on selles, kuidas Läti elekter lõpptarbijatele müüakse.

Balti riikide valitsused leppisid juba aastaid tagasi kokku viisis, kuidas elektriturgude avamine peaks käima. Selles kokkuleppes lepiti kokku, et Balti tootjatel peab olema võimalus elektrit börsile müüa. Kui kõik tootjad müüksid enda elektri börsile, tekkiks vastastikuses konkurentsis läbipaistev börsihind. Need, kes pakuvad soodsamat hinda saavad elektrit müüa, need kes ei paku peavad ootama paremat aega. Tänane tegelik olukord on selline, et Balti elektribörsidel kaubeldakse üksnes Eestis toodetud ja Venemaalt imporditud elektrit. Läti ja Leedu tootjad müügipakkumisi börsile ei tee. Praktiliselt kogu Lätis ja Leedus toodetud elekter müüakse tarbijatele börsiväliselt.

See, et Läti ja Leedu tootjad müüvad elektrit börsiväliselt teeb küsitavaks elektri börsihinna usaldusväärsuse Lätis ja Leedus, mis peaks murelikuks tegema eelkõige Läti ja Leedu tarbijad.

Eesti tootjatele, kes müüvad elektrit Läti turul, valmistab muret aga see, kuidas Läti suurim elektritootja Latvenergo on korraldanud enda piiriülest kauplemist Eestisse. Probleemi selgitamist tuleb alustada elektrienergia müügitegevuse selgitamisest. Eesti tootja müüb kogu Eestis toodetud elektri Eesti elektribörsil. Et Eesti tootja saaks Lätis oma Läti klientidele elektrit müüa, peab ta elektrit Läti elektribörsilt ostma. Need, kes on elektri hindu Balti riikides jälginud, on pannud tähele, et Eesti ja Läti hinnad erinevad üksteisest tublisti (Läti hinnad on kõrgemad). Selle põhjuseks on Eesti ja Läti vaheliste ülekandevõimsuste puudus, mis tekitabki Eesti ja Läti vahelise hinnaerinevuse.

Nüüd aga lätlaste müügivõtete juurde. Erinevalt Eesti tootjatest Lätis, ei osta Latvenergo tütarfirma Eestis (Elektrum) elektrit börsilt. Latvenergo eelistab tarnida enda tütarfirmale elektrit börsiväliselt. Elektrihinda Eestis tarbija jaoks see ei mõjuta, see annab lihtsalt Läti elektrimonopolile võimaluse rohkem teenida.
Küll aga on seeläbi tekkinud selgelt ebavõrdne konkurentsiolukord Eesti müüjate jaoks, kes tegutsevad Lätis ja Leedus. Nimelt kui Eesti müüjad-tootjad ostavad elektrit Lätis ja Leedu tegutsemiseks sealse börsi kalli hinnakirja järgi, siis lätlased tegutsevad börsiväliselt nii oma koduturul kui ka Eestis. Seega ei käitu kõik elektrimüüjad samade reeglite alusel ning neil, kes on otsustanud kokkulepitud reeglitele vilistada, on selge konkurentsieelis.

Kasutamaks ülekandevõimsusi võimalikult efektiivselt leppisid Balti süsteemihaldurid (Eestis Elering) kokku selles, et kogu Eesti ja Läti vaheline ülekandevõimsus antakse elektribörsi kasutusse. 3. juunil 2013 rakendati see otsus ka ellu. Sellega võeti Eesti Energialt ja teistelt Eesti tootjatelt ära võimalus teha turuväliseid tarneid Lätti, aga ka Leetu. Hoolimata ülekandevõimsuste jaotamise meetodi muudatusest on Latvenergo jätkanud turuväliseid tarneid Eestisse. Selletõttu on ebaõnnestunud ka esialgne eesmärk kasutada Eesti ja Läti ülekandevõimsuseid varasemast efektiivsemalt. Tehtud muudatuse tulemus on oodatuga võrreldes tegelikult vastupidine. Elektri hinnaerinevused Eesti ja Läti vahel on võrreldes möödunud aasta suvega kahekordistunud, mis on sisuliselt hävitamas Eesti tootjate ja müüjate konkurentsivõimet Lätis ja Leedus, sest viimased on sunnitud ostma enda klientidele elektrit jätkuvalt Läti börsilt.

Seetõttu on Eleringi juhi poolt püstitatud küsimus, kas Balti ühise elektrituru projektiga on mõtet edaspidi üldse jätkata, aja ja asjakohane. See küsimus vajab kiiret vastust.