Nutikamad toetused säästaksid raha

Nutikamad toetused säästaksid raha

Eesti elektritootmine on viimastel aastatel teinud peadpööritava arengu. Olime tunnistajaks keskkonnasõbralike koostootmisjaamade rajamisele Eesti suurimate linnade juurde, põlevkivienergeetika keskkonnamõju vähenemisele tänu puiduhakke kasutuselevõtule ning kümnete tuulegeneraatorite püstitamisele. Katalüsaatorina on siin kahtlemata mõjunud Riigikogus 2007. aastal vastuvõetud taastuvenergia toetused ja tänaseks oleme vaid kukesammu kaugusel Eesti 2020. aasta taastuvenergia osakaalu eesmärkide saavutamisest.
 
Iga Eesti elektritarbija toetab taastuvelektri tootjaid elektriarvel kajastuva taastuvenergia tasu kaudu. Süsteemi tuum on väga lihtne. Julgustamaks arendajaid tegema kapitalimahukaid investeeringuid maksab riik läbi Eleringi taastuvenergia tootjatele 12 aasta jooksul toetust 5,3 senti kWh kohta. Kui tootja toodab elektrit mittetaastuvatest energiaallikatest (näiteks maagaas ja turvas), kuid tõhusas elektri- ja soojuse koostootmise režiimis, saab ta toetust 3,2 senti  kWh kohta.
 
Ehk me kõik oleme andnud olulise panuse Eesti elektritootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks ning aidanud Eestil täita Euroopa Liidus ees võetud eesmärke. Nüüd on elektritarbijal õige aeg küsida, kas senine toetuste süsteem vajab ülevaatamist ja ajakohastamist.
 
Ka turuolukord on muutunud. 2006. aastal oli väiketootjate ainuke tõsiseltvõetav võimalus müüa toodetud elekter Eesti Energiale. Täna võib iga tuuliku või koostootmisjaama omanik müüa oma toodangut avatud elektriturule, kus hind ületab märgatavalt 2007. aastal prognoositud ootusi.
 
Toetused vajavad Eestis ülevaatamist. Aus on seda tunnistada.
 

Nutikamad toetused tooks madalama soojuse hinna 

Tänase süsteemi suurimaks nõrkuseks on selle lihtsus. Ühetaolist toetust makstakse  kõikidele tuuleparkidele ja koostootmisjaamadele olenemata võimsusest ja alginvesteeringu suurusest. Kuid tegelikkuses vajavad nad erinevaid toetusi. Makstes toetust vajaduse järgi, kulutaksime kokkuvõttes vähem.
 
Väikelinnadesse sobivate koostootmisjaamade võimsuse kilovatt on kordades kallim kui suurte koostootmisjaamade puhul. Kuni 10 000 elanikuga Eesti väikelinnadesse koostootmisjaamade rajamine on täna tasuv vaid juhul kui lisaks taastuvenergia toetustele õnnestub saada ka täiendavat investeerimistoetust (nt KIK). Investeeringutoetus on aga seni olnud juhuslik.  Seetõttu on tihtilugu just väikelinnade elanikel kõrgemad soojaarved ja seda keskmisest madalama ostujõu juures.
 
Seades taastuvenergia toetuse piirmäära sõltuvusse koostootmisjaama võimsusest on võimalik tagada madalamad soojakulud ka väiksemate linnade elanikele. Piisaks paarile tuulegeneraatorile aastas makstava toetusega samaväärsest summast ja taastuvenergia toetustega kaasnev positiivne efekt jõuab sadadesse Eesti kodudesse läbi väiksemate küttekulude.
 
Fossiilkütuseid biokütusega asendades saame toota odavaimat taastuvelektrit
Suurtes elektrijaamades koos põhikütusega taastuvate kütuste kasutamine ei ole Euroopas enam ammu midagi uut - sellest on saanud standardlahendus. Aina enam leidub näiteid, kus Narva elektrijaamadest võimsamadki elektrijaamad lähevad täielikult üle biokütuste kasutamisele. Biokütuste kasutamine suurtes, efektiivsetes elektrijaamades on odavaim taastuvelektri tootmise võimalus. Saab kasutada juba olemasolevaid kõrge elektrilise efektiivsusega elektrijaamasid, mis suudavad katlasse juhitud kütusest kõige rohkem elektrit toota.
 
Eestis on seevastu „heaks tavaks“ kujunenud alustada kõiki taastuvenergia toetusi puudutavaid mõtteavaldusi viitega Eesti Energia Narva Elektrijaamadele kus väidetavasti on käimas vandenõu Eesti metsanduse ja ahjukütet kasutavate koduomanike vastu. Vähetähtsa faktina jäetakse mainimata, et sama suured puidu tarbijad on viimastel aastatel alustanud tööd Tartus, Tallinnas ja Pärnus ning aina kasvavad kogused puitu eksporditakse läbi Eesti sadamate Lääne-Euroopa ja Skandinaavia elektrijaamadesse.
 
Elektrijaama omanik saab fossiilse kütuse asemel kasutada biokütust niipea kui biomassist toodetud elektri hind on odavam kui fossiilset kütust kasutades. Vaatamata lisanduvale CO2 kvoodi kulule on, ilma täiendavate toetusteta, täna elektrijaamadel veel kasulikum põletada fossiilseid kütuseid – CO2 kvoodi hind on biokütustele üleminekuks veel liiga madal. Seetõttu on põhjanaabrid soomlased sisse viinud CO2 hinnast sõltuva biomassi koospõletamise toetuse: CO2 hinna tõustes koospõletamisele makstav toetus väheneb ja teatud hinnatasemelt kaob see sootuks.
 
Sellise põhimõtte järgi toimiv biokütuste koospõletamise toetus võiks toimida ka Eestis.  Isegi tänase suhteliselt tagasihoidliku CO2 hinna juures oleks biokütuste koospõletamiseks vajalik toetus ühe kWh kohta kõige väiksem.   Ja lisaväärtuseks oleks negatiivsete keskkonnamõjude kiire vähenemine Eestis.
 
Meil on võimalik ühitada taastuvenergia toodangu kasv ja toetustele kuluva summa vähenemine. Mis on võimaliku muutuse peamine edutegur? Eelkõige tuleb loobuda liiga lihtsatest lahendustest.
 
Nutikamalt ja paindlikumalt ümber korraldatud taastuvenergia toetuse süsteem võimaldaks kokkuvõttes säästa taastuvenergia toetuste maksmiseks kulutatavaid vahendeid ja tuua inimestele lähemale toetuse maksmisega kaasnevaid positiivseid efekte.