20.01.2016 Euroopa Keskkonnaagentuur: Eesti õhukvaliteet on jätkuvalt Euroopa paremiku seas

Jaanuaris 2016 avaldas Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) aruande „Õhukvaliteet Euroopas 2015“, mis vaatleb eurooplaste kokkupuuteid õhusaasteainetega ja annab lühikese ülevaate õhukvaliteedist, tuginedes Euroopa riiklikes seirejaamades kogutud andmetele. Eesti õhukvaliteet on uuringu alusel Euroopa parimate seas.

„Aruande järgi on Eesti välisõhu kvaliteet teiste Euroopa riikidega võrreldes hea, seda ennekõike Euroopa Liidu prioriteetsete saasteainete osas. Samas on kogu Euroopas jätkuvalt teravdatud tähelepanu all õhusaaste mõju inimtervisele, mistõttu on oluline teema fookuses hoida,“ ütles Eesti Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala pressiteate vahendusel.

Prioriteetseteks aineteks loetakse vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ja lämmastiku oksiide, peeneid ja eriti peeneid osakesi (PM10, PM2,5), raskmetalle, osooni, benseeni, süsinikoksiidi ehk vingugaasi ning polüaromaatseid süsivesinikke (BaP). Et Eestis on nende näitajate lõikes välisõhu seisund hea, seda kinnitab ka Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa sõnul on Euroopa Liidu prioriteetsete saasteainete tasemed meie seirejaamades võrreldavad Soome ja Rootsi vastavate näitajatega. Õhukvaliteedi paranemisele Eestis on kaasa aidanud saastenormide karmistumine ettevõtluses, eelkõige energeetikas.

Euroopa Liidu direktiivide raames mõõdetavatest saasteainetest ületavad Eestis piirväärtusi eelkõige peened osakesed (PM10). Peamisteks peente osakeste allikateks on transport/liiklus (nii heitgaasid, kui ka teekatte ja rehvide kulumisel tekkivad peened osakesed), olmekütmine (eeskätt ahiküte, millest põhjustatud saaste on oluline terviserisk) ja suured keskkütte katlamajad. Maapiirkondade õhukvaliteeti mõjutab teistest piirkondadest ja riikidest tuulega edasi kanduv õhusaaste.
 
Aruanne osutab, et enamik linnaelanikke puutub kokku sellise koguse õhusaasteainetega, mida Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) peab inimtervisele ohtlikuks. Saasteainetest kõige enam põhjustavad terviseriski tahked peenosakesed, maapinnalähedane osoon ja lämmastikdioksiid. Tervisemõju hinnangud, mis on seotud pikaajalise kokkupuutega peente osakestega (PM2,5) näitavad, et see saasteaine põhjustas Euroopas 2012. aastal 432 000 enneaegset surma. Osooni põhjustatud enneaegsete surmade arv on hinnanguliselt umbes 75 000 ja lämmastikdioksiidi puhul on see umbes 17 000 ühe aasta jooksul.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 2011. aastal läbiviidud uuringu järgi põhjustavad ülipeened osakesed välisõhus Eestis hinnanguliselt keskmiselt 600 varajast surma aastas. Lisaks sellele, et õhusaaste kahjustab inimtervist, on sel ka märkimisväärsed majanduslikud mõjud, suurendades kulutusi meditsiinis ja vähendades töötulemuslikkust kogu majanduses. Eelmainitud rahvatervise uuringu kohaselt ulatuvad Eestis sotsiaalmajanduslikud väliskulud varajase suremuse ja haiglapäevade tõttu mõnesaja miljoni euroni aastas.