Võrguteenuse kvaliteet

Avalikkus esitab meile põhjendatud küsimusi – kas tänase võrgutasu suurus peab selline olema. Sellele vastamiseks tuleb kaalukausile seada see, millist teenust me tahame, kui ohutut elektrivõrku me tahame, millises mahus tahame elektriliitumisi ühisest rahakotist toetada, kui kiiret reageerimist riketele ootame ja kas soovime ka võrguettevõtjalt näiteks kaasaegset teenindust ja operatiivset teavitust.

Võrgutasude kujunemine on balansseerimine kõikide nende ootuste ja vajaduste vahel, kus eristuvad omakorda küsimused erinevatelt tarbijarühmadelt. Kas linnainimene, kellele elektri kohaletoomine on tegelikkuses odavam, peaks maksma sama ühikuhinda hajaasustuspiirkonna elanikuga, kellele voolutarne on kulukam? Teisalt, kui maal on kehvem elektrivarustuse kvaliteet, kas on põhjendatud sama hind, või kui on, siis millised on õiglased kompensatsioonid rikete korral? Kas maal suudamegi eesmärgiks seada ja kinni maksta täpselt sama tugeva ja ringtoitega varustatud võrgu, nagu tihedalt asustatud kohtades? Kas tahame, et meil sarnaselt põhjanaabritega sisalduks võrgutasus ka kate ulatuslikumateks hüvitisteks klientidele tormikahjude korral? Kas ehitame uue alajaama ja mitu kilomeetrit liini 60 000 euro eest pingekvaliteedi parandamiseks liinil, kus on kaks vähese elektritarbimisega maja? Kõikidest neist valikukohtadest sõltubki võrguteenuse hind. Parima lahenduse leidmisel tuleb arvestada ka sellega, et elektrivõrguga seotud otsustel on pikaajaline mõju.

Mis aga kindlasti aitaks kaasa võrgutasude põhjendatuse osas mõistmisele on avalik diskussioon ja kokkulepe selles, millisel tasemel võrgu kvaliteeti me soovime.