08.08.2012

 

 

Uuringu tulemused oleks oluliselt teistsugused, kui vastajad oleksid arvesse võtnud ka eri energialiikidele makstavat hinda. Näiteks tuulest toodetud elektri eest makstakse tootjale umbes 9 senti kilovatt-tunnist samas kui põlevkivielektrijaamale makstakse umbes 4,5 senti kilovatt-tunnist.  

 

Võrreldes eelmise aastaga on enim kasvanud poolehoid olmejäätmetest energia tootmisele, mida toetab 80% Eesti elanikest. Veel aasta tagasi oli sama näitaja 73%. Ka hakkepuidu ja teiste biokütuse kasutamist toetab 80% Eesti elanikest. Seda valdkonda on viimastel aastatel jõudsalt arendatud ja peaaegu kõikidesse Eesti linnadesse, kus on piisavalt nõudlust soojuse järele on rajatud või rajatakse elektri ja soojuse koostootmisjaamad.

 

Märkimisväärne on asjaolu, et eestlaste toetus põlevkivienergeetikale on seda suurem, mida paremini on nad informeeritud valdkonda tehtavatest investeeringutest. Inimesed, kes on värskete arengutega paremini kursis, toetavad põlevkivi kasutamist elektri ja soojuse tootmiseks 78%.

 

Mis puudutab Narvas Balti elektrijaamas biokütuse kasutamist, siis seda praktikat toetab 70% Eesti elanikest. Sellel näitajal on ruumi oluliseks paranemiseks, sest avalikkuses on puiduhakke ja põlevkivi koospõletamise kohta palju väärinfot liikunud. Põlevkivi ja puiduhakke koospõletus elektri ja soojuse tootmiseks on odavaim viis taastuvelektri tootmiseks ning see aitab oluliselt vähendada põlevkivi kasutamisel tekkivat keskkonnamõju.

 

Kõige vähem aktsepteerivad Eesti elanikud energiatootmist gaasist ja tuumakütusest, vastavalt 56% ja 27%.

 

Juunis valminud TNS Emori uuringus osales juhuvalikuga 1000 inimest vanuses 15-74 aastat.