Põlevkivist elektri tootmisel tekib kõrge kaltsiumisisaldusega lendtuhk, mis on keskkonnale ohutu ja mida saab muu hulgas kasutada mulla kvaliteedi parandamiseks. Katsed on näidanud, et sellest tehtud lubiväetist saab kasutada ka mahepõllunduses.

Põlevkivituhka on põllumajanduses kasutatud juba üle poole sajandi. Viimatised, 2016. aasta sügisel alanud katsed on näidanud, et sellist mullaparandajat sobib kasutada ka mahepõllumajanduses. Mahetootmises on põlevkivi lendtuhk praegu registreerimise staadiumis.

Koostöös maaeluministeeriumiga on esitatud vastav taotlus, et põlevkivi lendtuhk oleks ka ametlikult lubatud mahepõllunduses kasutamiseks. Protsess on kiiresti käima saadud ja viimased katsed, mis koos mahetootjatega teostati on selleks mõeldud, et nad toetaksid seda taotlust ja annaksid taotlusele positiivse vastuse saamist.

Lendtuhast tehtud väetis sobib erinevatele muldadele. “Mida happelisem muld, seda rohkem ta sinna sobib. Aga väikeses koguses sobib ta väärtusliku mineraalide allikana igasugusele põllule,” sõnas mahetootjate nõu- ja jõukoja juhatuse liige Margus Ess, kelle sõnul on lendtuha suurim pluss tema hästi kiire toime ja teatud tuhaliikidel absoluutselt negatiivne algmõju puudumine. “Me ei tohi unustada kõige suuremat plussi, seda varandust on meil siin Eestimaa peal kogunenud poole sajandiga ikka väga palju ja tuleb kogu aeg juurde.”

Lisaks põllumajandusele kasutatakse põlevkivituhka ka näiteks teede ja majade ehituses, plastitootmises ning nafta- ja gaasipuuraukude tsementeerimisel.

Töö käib selle nimel, et kunagi saaks kasutada tuhka, mida on aastaid mägedesse ladestatud.

Vaata ERR-i hommikuprogrammi videolõiku siit.