Eesti Elektritööstuse Liit

Pressiteade

13.03.2013

 

 

 

ETL tegevjuht Tõnis Vare sõnul peab Eesti jõulisemalt kaasa rääkima Euroopa Liidu uue energiapoliitika kujundamisel. Euroopa Liidu piiril paistavad senise poliitika vead kõige selgemalt välja.

 

Taastada usaldus kliimapoliitikasse või teha suur reform. „Euroopa Liidu kliimapoliitika on energiapoliitika alus. Kliimapoliitika elluviimise viisid ei ole tänaseks tõhusat tulemust toonud. Kõikuva hinnaga CO2-kvoodid ei motiveeri investeerima suure kapitalikuluga süsinikuvabasse elektritootmisse, vaid odavasse gaasijaama. Täna tehakse investeeringuid vaid riigi garanteeritavate toetuste alusel. Teiseks halvaks näiteks on fakt, et keskkonnamõju piiramine vaid Euroopas paneb tööstuse Euroopa Liidust välja kolima. ”Lõpuks oleme lõhkise küna ees – oleme nõrgestanud majanduse ja kaotanud kontrolli keskkonnamõjude üle,“ lausus Vare.

 

Euroopa Liit vajab energiapiiri poliitikat, energiapoliitika peab tagama õiglase konkurentsi regionaalsel elektriturul. Balti elektriturul konkureerivad Euroopa Liidu elektritootjad, kes toodavad elektrit rangete keskkonnapiirangute tingimustes ning tootjad, kes asuvad väljaspool Euroopa Liitu ja kes ei pea piiranguid elektri tootmisel järgima. Euroopa reeglid garanteerivad siia elektri importimise võimaluse. Samas Euroopa Liidu elektritootjatele ei ole garanteeritud elektri eksportimise võimalust. See tekitab elektriturul moonutusi ning ebaõiglast konkurentsi. Vare sõnul ei ole piiriäärsed Euroopa riigid piisavalt pingutanud kolmandatest riikidest pärineva elektri eelispositsiooni neutraliseerimiseks ning kohalikele elektritootjatele võrdse konkurentsipositsiooni loomiseks. “Tänane turukorraldus on ebaõiglane kohalike tootjate suhtes.”

 

Energiasäästuretoorika asendada asjaliku plaaniga. Eestis energiasäästust rääkides keskendub avalik tähelepanu põhjendamatult elektri tarbimise vähendamisele, kuigi meie kliimas peituvad suurimad energiasäästu võimalused hoopis transpordis ja ehituses. „Iga perekond saab aru energiasäästu võimalustest, kui kõrvutab oma elektrikulu, küttekulu ja autokütuse kulu,”  andis Vare lihtsa nõuande. 

 

Parim praktika näitab, et maksimaalse energiasäästu korral elektri tarbimine pigem kasvab: näiteks säästlikumad hooned vajavad varasemast rohkem elektrit, elektritransport on sisepõlemismootorist efektiivsem.

 

Eesti Elektritööstuse Liit on esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile  ettepanekud Eesti positsiooni kujundamiseks Euroopa Liidu 2020-2030. a. energiapoliitika uuendamisel.