KUMU auditooriumis toimus rahvusvaheline energeetikakonverents „Trilemma – teekaart tasakaalus energiapoliitikani“, kus arutleti Eesti ja Euroopa energiapoliitika edusammude ja kitsaskohtade üle. Trilemma all peeti konverentsil silmas olukorda, kus energia tootmisel tuleb arvestada nii keskkonnahoiu, varustuskindluse kui ka konkurentsivõime aspekti.

Konverentsi peaesineja, endine Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi juht Philip Lowe rääkis Euroopa energiapoliitika väljakutsetest – kuidas tagada varustuskindlus, vähendada CO2 emissioone ning hoida Euroopa majanduse konkurentsivõimet. Lowe tõdes, et tegemist ei ole lihtsa ülesandega, sest omavahel konfliktis olevate eesmärkide üheaegne saavutamine on vägagi keeruline. “Parim lahendus on turukonkurents, sest seeläbi saadakse kõige odavam ja efektiivsem lahendus. Selleks aga, et turud töötaksid, tuleb likvideerida turumoonutused, lõpetada taastuvenergia arendamine läbi toetuste ning muuta taastuvenergia turul konkurentsivõimeliseks. Viimane eeldab suure tõenäosusega tänasest kõrgemat CO2 hinda. Seda kõike on vaja teha, et taastada energeetikasektoris normaalne investeerimiskliima,” rääkis Lowe. Philip Lowe’i sõnul peab energeetikaettevõtete tootmisportfell olema mitmekesine ning aegunud on suhtumine, mille kohaselt taastuvenergeetika ja fossiilsetel kütustel põhinev tavapärane energiatootmine üksteisele vastanduvad.

Samuti konverentsil esinenud Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals tõi välja, et riik on seadnud ettevõttele eesmärgid, mida täites liigutaksegi trilemma edetabelis samm-sammult ettepoole. “Riik ootab, et Eesti Energia panustaks varustuskindlusesse, väärtustaks kohalikke energiaressursse ning vähendaks keskkonnamõjusid. Eesmärkide saavutamiseks on Eesti Energial ka selge plaan – varustuskindluse tagamiseks kasutame efektiivselt ära olemasolevad tootmisvarad ning vajadusel viime elektritootmise läbi taastuvenergialahenduste otse kliendi juurde,” ütles Vals ja lisas, et täna on suurim osa Nord Pool’i Eesti hinnapiirkonnas müüdud elektrist endiselt pärit Narva elektrijaamadest. Riigi konkurentsivõime tõstmine ja kohalike ressursside väärtustamine on Valsi sõnul kavas läbi põlevkivi efektiivse kasutamise ja suurenenud põlevkiviõli tootmise. Energeetika keskkonnamõju vähendamiseks on Eesti Energia tootmine vastavusse viidud kõigi kehtivate regulatsioonidega ning on planeeritud suurendada ka biomassi kasutamist. Plaani õnnestumiseks on vaja riigi poolset tuge, eelkõige stabiilset ja toimivat regulatsiooni.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman rääkis uuest energiamajanduse arengukavast, mille kinnitamine valitsuses lähiajal kavas on. Leppimani sõnul on uue arengukava näol tegemist selgelt teadusel ja uuringutel põhineva dokumendiga. “Arengukava eeldused on laiapõhjaliselt läbi diskuteeritud ning tulemused põhinevad analüüsil ja mudeldamisel. Arengukava fookuses on tagada energiaga varustatus, avatud turukorraldus ja sellega kaasnev parim võimalik tarbijahind, riigi sekkumisvajadus tõhusamaks energiakasutuseks, taastuvenergia osakaalu kasv ja energiamajanduse panustamine Eesti majandusarengusse. Arengukavas toodud tegevuste ja meetmete elluviimise korral näitavad arvutused, et aastaks 2030 saab prognoosida Eesti energiamahukuse vähendamist 66% võrreldes 2012. aastaga,” lausus Leppiman. Kusjuures selle juures säilitatakse kõrge energeetilise sõltumatuse tase, vähendatakse CO2 emissioone 70% (1990. aastaga võrreldes) ning tagatakse ka majanduse konkurentsivõime.

Konverentsi korraldas Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee. Maailma Energeetikanõukogu on 1923. aastal asutatud rahvusvaheline energeetikasektoreid ühendav organisatsioon. Eesti Elektritööstuse Liit on Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee liige.