Alates 1.jaanuarist hakkas puuduva või vähese tarbimisega kohtades kehtima elektrivõrgu teenuse püsitasu. Muudatus on paljude jaoks tekitanud küsimusi ja kohati ka ekslikke arusaamu. Analüüsime täpsemalt viit levinumat küsimust Elektrilevi klienditeeninduse juhi Ainer Tiitsoniga.

Miks kehtestada püsitasu?

Eesmärk lühidalt on võimalikult optimaalne võrk ja mõistlik hind kõikidele klientidele. Eesti suurimas Elektrilevi jaotusvõrkudes on üle 1100 km liine ja üle 300 alajaama, millest aastas pole ühtegi kilovatt-tundi elektrit läbi liikunud ja mille uuendamiseks tuleks investeerida lähitulevikus märkimisväärseid summasid. Võrguteenus oma olemuselt on valmisoleku tagamine ja selle kulud ei sõltu enamjaolt sellest, kas klient tegelikkuses elektrit tarbib või ei. Seega nii-öelda valmisolekutasu kaasab iga kliendi läbi mõtlema, kas ja kui võimsat võrguühendust tal on vaja. Kaasates võrgu ülalpidamiskulude katmisse kõik kliendid, kes võrgu valmisolekut soovivad, saame tagada ka võimalikult madala võrguteenuse hinna.

Kellele hakkas 1.jaanuarist kehtima püsitasu?

Võrgu püsitasu puudutab neid tarbimiskohti Elektrilevi jaotusvõrgus, kus tarbimine puudub või on olnud väiksem kui 250 kWh aastas. Püsitasu suurus on korterites valdavalt 1,5 eurot kuus ja eramutes sõltuvalt peakaitsme suurusest vahemikus 2-5 eurot kuus.

Elektritarbimist arvestatakse tarbimiskoha põhiselt ja arvestuse aluseks on 2017. aasta tarbimine. Neile klientidele, kelle tarbimiskohas on elektritarbimine olnud möödunud aastal vähesem kui 250 kWh, jõuavad esimesed püsitasuga arved veebruaris. Oleme eelteavitused klientidele saatnud möödunud aastal ja teavitame ka nüüd muudatusest mõjutatud kliente kirjaga jaanuari teises pooles.

Miks on piirmäär 250 kWh aastas?

Kuni 250 kWh puhul on tegemist elektritarbimise mahuga, mille juures ei kasutata tarbimiskohta pideva elukohana. Neis kohtades on kliendi panus täna võrguühenduse hoidmiseks kas puudunud või olnud väga väike ning see mõjutab teiste klientide makstavat võrgutasu. Võrdluseks: korterite puhul on tarbimine keskmiselt 2000 kWh ja eramute puhul 4000 kWh aastas.

Mujal Euroopas on levinud püsitasu komponent läbivalt kõikides pakettides, mis on teenuse iseloomu arvestades loogiline ja ei tekitaks sellist mõnevõrra tinglikku üleminekupiiri. Selles suunas ongi mõistlik liikuda, aga alustasime muudatusega, mis selgitaks eelkõige puuduva ja vähese tarbimisega kohtades välja, kas elektrivõrk on endiselt klientidele vajalik.

Kuidas läheb püsitasu kokku energiasäästu suunaga, kas selle vältimiseks peaks rohkem tarbima hakkama?

Säästlik energiapoliitika tähendab nii säästlikku tarbimist kui ka elektrivõrgu otstarbekat kasutamist. Ka elektrivõrgul on keskkonnajälg ning kasutut võrku ülal hoida ei ole otstarbekas keskkonnale ega ühiskonnale laiemalt.

Elektri kasutamisel tuleb arvestada tegelike vajadustega, tuleb ka arvestada, et tarbimise suurenemisel suurenevad kulud elektrile, aktsiisile ja taastuvenergia tasule. Tasumuudatuste eesmärk ei ole suurendada tarbimist, vaid kaasata võrgu ülalpidamiskulude katmisse kõik, kes võrguühendust soovivad, saada klientide tegelikele vajadustele vastav võrk ja tervikuna võimalikult madal võrguteenuse hind.

Mida peaks tegema klient, kellele rakendus püsitasu?

Neid, keda püsitasu võib tulenevalt varasemast tarbimisajaloost puudutada, oleme 2017. aastal kirja teel teavitanud ja ka vastavad soovitused jaganud. Laias laastus on kliendil valikuid kolm:

– eramute puhul kontrollida peakaitsme suurust ja võimalusel seda vähendada, sest püsitasu suurus sõltub peakaitsmest (korterite puhul korteriomanik reeglina peakaitsme suurust mõjutada ei saa),

– lõpetada väikese või olematu tarbimisega kohas võrguteenuse leping, juhul kui lähiaastatel ei ole näha vajadust tarbimiskohas elektriühenduseks,

– jätkata senise lepinguga ja panustada võrgu valmishoiukulude katmisse.

On kohti, kus aastakümnete tagusest ajast on jäänud praeguseks ebavajalikult suured peakaitsmed ja nende vähendamine aitab langetada ka püsitasu. Seega tasub üle vaadata ka oma peakaitsme suurus. Kui klient vähendab peakaitset, algab püsitasu vähendatud arvestus kohe pärast lepingu muudatuse jõustumist. Peakaitset saab vähendada märtsikuu lõpuni tasuta.

Otsus peakaitsme suuruse ja võrgulepingu vajaduse üle tuleks teha pikemaajalisest perspektiivist lähtuvalt. Kui näiteks praegu tühjaltseisva hoone puhul leitakse, et mõne aasta pärast on soov elektrit tarbida, siis on mõistlik lepingut siiski säilitada. Samas kui klient hakkab tarbimiskohas varasemast rohkem elektrit kasutama, tasub üle vaadata oma võrgupakett.