Vabariigi Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogule arutamiseks põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030, mis määrab valdkonna arengu põhimõtted ja suunad järgmiseks 15 aastaks.

Põlevkivi arengukava eesmärgid on:
– riigile olulise maavara kasutamise efektiivsuse tõstmine,
– põlevkivialase teadus- ja arendustegevuse edendamine;
– negatiivse keskkonnamõju vähendamine.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul eeldab põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine parima võimaliku tehnika arendamist ja rakendamist, mis piirab saasteainete heidet, suurendab ressursisäästlikkust, vähendab tekkivate jäätmete hulka ja suurendab jäätmete taaskasutamist. „See kõik pikendab omakorda põlevkivi kasutamise väärtusahelat ja parandab põlevkiviressursi maksimaalset kasutamist,“ lisas Pomerants. Fossiilkütuste kasutamine energeetikas hakkab vähenema soojuse ja elektri tootmises. „Meil tuleb teha ettevalmistusi, et suudaksime põlevkivi oluliselt paremini väärindada, näiteks keskendudes põlevkiviõli tootmisele ja rafineerimisele. Kindlasti on aga meie „pruunile kullale“ võimalik lisandväärtust luua ka muudes valdkondades peale energeetika, näiteks peenkeemia. Hetkel moodustab see marginaalse osa põlevkivist toodetud toodetes. Sellele paneb rõhku arengukava teadus- ja arendustegevuse pool,“ märkis Pomerants. 

Põlevkivi arengukava kohaselt on tarvis teha põlevkiviõli paremaks väärtustamiseks teadusuuringuid uute ja efektiivsemate põlevkivi töötlemise tehnoloogiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Teadus- ja rakendusuuringute teostamisega tuleb leida kasutus kaevandamisel tekkinud aherainele ja põlevkivielektri ning -õli tootmisel tekkinud põlevkivituhale ja poolkoksile, samuti heitsoojusele.

Uue asjana soovib Keskkonnaministeerium põhjalikumalt uurida potentsiaalsete uute kaevanduste alternatiive ning suunata uute kaevanduste loomist kohtadesse, kus kaevandamise põhjustatud keskkonnamõju on kõige väiksem. Uuenduse praktilised mõjud selguvad töö käigus.