Liigu sisu juurde

19.08.11. Nõudlus 6000 töötaja järele

Eesti Elektritööstuse Liit
19.08.2011
PRESSITEADE
 
Energeetikasektor vajab kümne aasta jooksul üle 6000 töötaja
 
Elektritööstuse Liidu tellitud energeetika tööjõu uuringu tulemustest selgus, et Eesti energiaettevõtetes leiab järgneva kümne aasta jooksul tööd üle 6000 töötaja. Lähiaastatel jõuavad pensioniikka pooled elektrotehnika, energeetika, kaevandamise ja rikastamise ala kõrgharidusega töötajatest. Tänane haridussüsteem ei suuda aga ilma muudatusi tegemata tekkivat tööjõuvajadust rahuldada.
 
Uuringu käigus analüüsiti 108 energiaettevõtte 11 200 töötaja andmeid ehk 55% energeetikas hõivatud töötajatest.
 
Uuringust selgus, et järgneva kümne aasta jooksul vajab energeetikasektor 6100 töötaja asendamist, mis on 30% 2010. aastal energeetikaettevõtetes hõivatuist. Kuna energeetikasektor eristub selgelt tööjõu suhteliselt kõrge vanuse poolest, tekib enamus täiendavast tööjõuvajadusest seoses olemasolevate töötajate suundumisega pensionile.
 
Tulemustest selgub samuti, et kümne aasta perspektiivis on oodata energeetikaalase kõrgharidusega spetsialistide nappust ning kutseharidusega koolilõpetajate ülejääki.
 
Juhul kui energeetikasektor suudab maksimaalselt kasutada oma potentsiaali (sh. ekspordivõimalusi), siis lisandub Eestis veel 1300 uut töökohta. Kõige negatiivsemate arengute korral väheneb pakutavate töökohtade arv põhistsenaariumi 6600-lt töökohalt 4900-le töökohale.
 
„Uuring näitab, et järelkasvu tagamiseks energeetikas järgmisel kümnel aastal on vaja uusi otsuseid.  Lahendused peame leidma koos haridussüsteemiga. Aega veel on, kuid lahenduste otsimise ja elluviimisega ei tohi enam viivitada,“ ütles Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu. „Energeetikasektori ettevõtted on huvitatud tööjõuturult lahkuvate energeetikaspetsialistide asendamisest 2020. aastaks eelkõige Eestis hariduse saanud energeetika- ja mäenduse spetsialistidega,“ lisas Arukaevu.
 
Uuringu tulemused näitasid, et igal aastal on energeetika õpingute katkestajaid vähemalt sama palju kui on lõpetajaid. Haridussüsteemi ees seisvat väljakutset aitaks energeetikaettevõtete hinnangul lahendada õpingute katkestajate arvu oluline vähendamine.
 
Õpingute katkestamine on sageli seotud eriala keerukusega, kuid ka õppijate tööleasumisega ning suutmatusega tööd ja õpinguid ühildada. Uuringus osalenud ekspertide üheks soovituseks on kaaluda magistriõppe tasandil nn tööstusmagistrantide süsteemi juurutamist, kus õppetöö toimuks õppesessioonidena ning iseseisva töö ülesanded ja uuringud oleksid lihtsamalt ühitatavad magistrandi töökohustustega.
 
Energiaettevõtete esindajate hinnangul tuleb energeetikaspetsialistide ettevalmistamisel Eestis siduda teoreetiline haridus paremini praktikaga. Praktika ei tohiks olla eraldiseisev õppekava komponent, vaid peab olema tugevalt integreeritud teiste õppekava õppeainetega.
 
Energeetika tööjõu uuringu tellijaks oli Eesti Elektritööstuse Liit. Uuringu viisid läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) ja Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuringus osalesid Eesti Elektritööde Ettevõtete Liidu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi ning EAS-i Energiatehnoloogia programmi eksperdid. 
 
Energeetika tööjõu uuring käsitleb energeetikasektori hõive struktuuri ja prognoosi aastaks 2020. Samuti analüüsitakse uuringus ettevõtete ootusi tööjõule ja hinnanguid energeetikaalase hariduse hetkeolukorrale. Lisaks uuriti muutusi sektori ettevõtluskeskkonnas ja nende mõju tööjõuvajadusele.
 
Uuringut finantseerisid Euroopa Liidu sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi kaasrahastamisel elluviidav programm Tarkade Otsuste Fond ja Eesti Elektritööstuse Liit.
 
Lisainformatsioon:
 
Kristi Mikiver
Energeetika tööjõu uuringu projektijuht
tel. 5050653
 
Jaanus Arukaevu
Eesti Elektritööstuse Liit, juhatuse esimees
tel. 5101065
 
Tõnis Vare
Eesti Elektritööstuse Liit, tegevjuht
tel. 58 60 5357