Liidud seadsid ühiseks sihiks metsade tootlikkuse ja elujõulisuse tagamise läbi puidu kui taastuva loodusressursi  mitmekesise, tõhusa ja tasakaalustatud kasutamise metsa- ja puidutööstuses ning taastuvenergeetikas.

 

Tasakaalustatud puidukasutus aitab suurendadametsa- ja puidutööstuses loodavat lisandväärtust jametsasektori panustEesti riigi majandusse; see omakorda aitab kaasa Eesti energiasõltumatusele, tööhõive paranemisele ning riigi majanduskasvule.

 

Lepingu osapoolte ühiseks eesmärgiks on samuti, et kõrgema töötlemispotentsiaaliga puit leiaks kasutamist metsa- ja puidutööstuses ning madalama väärtusega puit taastuvenergeetikas. Taastuvenergia toetusregulatsioonid peavad aitama turule tuua täiendavat seni kasutamata ressurssi.

 

„Me kõik vajame oma toote, on see siis elekter, grillsüsi, saematerjal, soojus, pellet, spoon, vineer, vmt tarvis metsast varutud puitu, palki, paberipuud, küttepuud, võsa, raidmeid jne. ütles EMPL juhatuse esimees Ando Jukk. „Me ootame, et metsaomanik meile seda annaks ning metsaomanik ootab, et ta puidu eest midagi vastu saaks. Kogu see tegevus peab olema turul konkurentsivõimeline. Selleks, et tagada konkurentsivõime ning puidul baseeruva majanduse koostöö, soovime siduda end koostööleppega, et riigi tasandil oleks puidule tagatud suurim lisandväärtus.“

 

„Eesti energiatööstuses on täna valdavalt kasutuses fossiilsed kütused, millel on suur keskkonnamõju jäätmete ja emissioonide näol. Fossiilsete kütuste kasutamine peab vähenema ja  biokütuste kasutamine energeetikas suureneb, kuna see on Eesti tarbijatele kõige soodsam lahendus taastuvenergia toodangu suurendamiseks. Seega on mõlema majandussektori koostöö äärmiselt oluline,“ sõnas Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu.

Kodumaise kütuse kasutamine suurendab ka riigi energeetilist varustuskindlust.

 

Leppe sõlminud liidud leiavad, et metsamajanduse arengule, eriti erametsandusele on vaja kaasa aidata, et ka väiksemal metsaomanikul oleks lihtne ja hea oma metsi otstarbekalt majandada ja puitu turule tuua. Metsasektori arengut ja sellega seonduvalt ka taastuvenergeetika arengut pärsivad praegu mõned regulatsioonid metsamaterjali logistikas, mille muutmine aitaks sektorite konkurentsivõimet parandada.

 

Leppe eesmärk on konstruktiivne koostöö ja edaspidine tegevuskava „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ eesmärkide täitmiseks ja kestlike metsakasutusmahtudeni (12 – 15 milj m3) jõudmiseks ning Euroopa taastuvenergia direktiivi Eesti eesmärkide 25% taastuvenergia osakaalu saavutamine. Kuna energiasektor tarbib ning metsa- ja puidusektor toodab muuhulgas ka puidu biomassi ja puitkütuseid, siis on ka siin mõlema majandussektori koostööl märkimisväärne potentsiaal.