Taastuvenergia võimsuste kiire lisandumise valguses on Eesti, Läti ja Leedu põhivõrguettevõtted asunud Baltikumis looma süsteemiteenuste turgu, kus juhitavaid tootmisvõimsusi kasutatakse paindlikult elektrivõrgu sageduse hoidmiseks ja juhtimiseks. Esimese sammuna ühtse turu suunas sõlmiti möödunud nädalal esimene koostööleping, millega Enefit Power asub Eestis süsteemiteenuseid osutama.

Kokkuleppes kirjeldatakse, kuidas süsteemihaldurile tagatakse teenused, mida on vaja meie elektrisüsteemi töötamiseks hädaolukorras. Leping reguleerib valmisolekut häiringuteks, võimsusreserve, inertsi, sageduse juhtimist ning muid tehnilisi nüansse.

Koostöölepingu alusel ostab süsteemihaldur süsteemiteenuseid nagu sageduse hoidmine ja juhtimine ning tootmisvõimsuste hoidmine kas kuumas- või külmas reservis. Kuum reserv tähendab juba töötava elektrijaama vaba võimsuse andmist sagedusturule, külm reserv tähendab aga seda, et elektrijaam pannakse tööle hetkel kui süsteemiteenuse järele sagedusturul vajadus tekib. Vajadus süsteemiteenuste järele võib tekkida näiteks siis, kui elektrivõrgus suureneb või väheneb oluliselt taastuvelektri pakkumine. Ühtlasi siis kui Balti riigid peaksid Venemaa elektrisüsteemist erakorraliselt eralduma ning võtma energiasaarena tegutsedes täieliku vastutuse sageduse juhtimise eest oma süsteemis.

Üks võimalus, kuidas erakorralise Venemaa elektrisüsteemist eraldumise puhul võrku piisavat inertsi saada, on töös hoida Narva põlevkivijaamu, sest iga pöörlev masin süsteemis parandab inertsi. Mida rohkem Narvas elektrijaamu korraga töötab, seda lihtsam on süsteemis sagedust hoida. Seetõttu tahabki süsteemihaldur, et eraldumise järel hoitaks eraldumise korraga töös võimalikult palju turbiine.

Kuniks elektrisüsteemis intertsi tagavad sünkroonkompensaatorid valmis ei ole, näeb süsteemihalduri Elering plaan ette, et vajaminev inerts tagatakse just põlevkivijaamadega. Samas kuni sünkroonkompensaatorite valmimiseni võib ootamatu desünkroniseerimise korral juhtuda, et põlevkivijaamad tuleb käima panna aegadel, mil need nõudluse rahuldamiseks ei peaks töötama. Kuivõrd sundkäivituse kulud tuleb sel juhul katta Eleringil võrgutasu arvelt ja seetõttu ei pea Elering mõistlikuks Eesti elektrisüsteemi desünkroniseerida enne, kui kõik ettevalmistused tehtud ehk 2026 aastal.