Balti riigid ühendavad hiljemalt järgmise aasta veebruaris end lahti Venemaa elektrisüsteemist ja liituvad Mandri-Euroopa süsteemi ja sagedusalaga. Seeläbi vähendatakse geopoliitilisi riske meie elektrisüsteemile ja muutume sõltumatuks Venemaast, kellel on siiani teatud võimalused meie elektrivõrgu ja -turu mõjutamiseks.

Selleks, etsünkroniseerimise projekti paremini mõista, tuleb minna tagasi füüsika põhitõdede juurde. Sagedus on tervikliku elektrisüsteemi oluline tervise näitaja, mis näitab, kas süsteem on hästi juhitud ja tootmine katab tarbimise vajaduse. Kiired sagedusmuutused toovad kaasa rikkeid ja lühiseid. Kui sagedus langeb Euroopa elektrivõrgu nimisagedusest, 50 hertsist juba 0,2 hertsi võrra allapoole, võib see kaasa tuua mistahes elektrijaamade rivist väljalangemise.

Sageduse hoidmiseks energiasüsteemis on vajalik tootmise ja tarbimise tasakaal mistahes ajamomendil. Viimased pool sajandit, mil Eesti elektrisüsteem on ühendatud Venemaa omaga, tagavad 50 Hz sageduse Venemaal asuvad sagedusregulaatorid. Ent 2025. aastal, mil Eesti elektrisüsteem eraldatakse Venemaa omast, pole sageduse hoidmine Venemaa abiga enam võimalik. Balti riikide energiasüsteemid peavad suutma ise võtta täieliku kontrolli süsteemi reaalajas juhtimise üle.

Eesti iseseisva elektrisüsteemi eripära on selle väiksus. Praegu moodustab Eesti energiasüsteem Venemaa hiiglaslikust energiasüsteemist vaid ligikaudu 2%, seega tasandub iga muutus suure süsteemi abiga ära. Väikeses süsteemis avalduvad ka väiksemad muutused hetkega sagedusele suuremat mõju. Hiljemalt 2025. aasta veebruaris, kui ühendame Balti elektrisüsteemid Venemaa hoitavast sagedusalast lahti ja ühineme Mandri-Euroopa sagedusalaga, hakkavad meile kehtima ka uue sagedusala käitlemise ja tasakaalustamise reeglid. See loob vajaduse luua ka lisaks päev-ette ja päevasisesele energiaturule kaBaltikumi-ülene sagedusreservide turg. Selle kvaliteetne loomine ja korraldus on määrava tähtsusega turu toimivuse vaates, sest turu mitteoimimine võib tekitada ühiskonnale süsteemikulude kontrollimatu tõusu.

Seni on süsteemi tasakaalustamiseks olnud vaja kasutada vaid käsitsi käivitatavaid sageduse taastamise reserve (Manual Frequency Restoration Reserves – mFRR). Mandri-Euroopa sagedusala reeglite järgi on süsteemihalduril kohustus kasutada ka automaatselt käivituvat sagedusreservitoodet (Automatic Frequency Restoration Reserves  – aFRR) ja sageduse hoidmise reserve (Frequency Containment Reserve – FCR). Tegemist on kiiremate reservidega, mis rakenduvad avarii korral automaatselt loetud sekundite või minutite jooksul.

Balti süsteemihaldurid ostavad taolisi reserve selleks loodud reserviturgudelt, kus teevad pakkumisi elektrijaamade, akupankade ja tarbimise juhtimise teenuse pakkujad. Tarbijad saavad tänu hästi korraldatud süsteemiteenuste turule stabiilse ja turvaliselt toimiva elektrisüsteemi. Samal tekitab ettevõtetele uusi võimalusi elektriturul.