Rahvusvahelise Energiaagentuuri juht: fossiilkütused taanduvad aeglaselt
21.11.2013 Eesti Päevaleht

Eesti võeti eile Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) liikmeks. Selle direktor Maria van der Hoeven ütleb, et maailm jääb põhiliselt fossiilkütustele tuginema veel aastakümneteks, mis jätab šansi ka põlevkivile. Toome Eesti energeetikahuvilisele lugemiseks Eesti Päevalehes ilmunud intervjuu energiaagentuuri direktori Maria van der Hoeveniga.

Mis muutub Eesti jaoks sellega, et Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) kiitis heaks Eesti liikmeks saamise taotluse? IEA on organisatsioon, mille hooleks on energiajulgeoleku tagamine ja energiamajanduse arendamine jätkusuutlikul viisil. Eesti, mis suutis IEA liikmeks saamise nõuded täita hämmastavalt ruttu – ainult kahe aastaga – on nii seadusandluse kui ka energiavarude vallas näide sellest, kuidas asjad saavad liikuda kiiresti.

Eesti eripära on põlevkivi suur osakaal energeetikas, maailmas tervikuna aga on põlevkivi marginaalse tähtsusega energiaallikas. Milline on IEA prognoos põlevkivi tuleviku kohta? Maailmast leiab mitmeid näiteid, kus energia ammutamise tehnoloogia nn tavapäratutest allikatest on teinud läbimurde väga kiiresti, näiteks kildagaas USA-s. Eestis on põlevkivi uuritud mitte paar–kolm aastat, vaid aastakümneid ja praegu näeme põlevkiviõlide kasutamise tehnoloogiates päris kiiret arengut. Põlevkivi leidub suurtes kogustes mitmel pool maailmas ja IEA vaatepunktist on oluline see, et Eesti on nende tehnoloogiate arendamisel esirinnas. Kuid põlevkivi on väga suure süsinikuintensiivsusega energiaallikas ja suurt süsinikujälge Euroopa kliimapoliitika ei soosi. Jah, põlevkivi on suure süsinikujäljega, kuid selle kasutamise tehnoloogiaid arendatakse selles suunas, et süsinikku vallanduks tema kasutamisel vähem. See on tuleviku väljakutse. Põlevkiviõli tehnoloogiate arendamine on teie panus maailma energiaprobleemide lahendamisse.

Kui rääkida kildagaasist, siis selle esile kerkimine tuli paljudele inimestele üllatusena. Kuidas IEA-ga lugu on, kas nägite seda ette? Meie juhtisime kildagaasile tähelepanu juba mitu aastat tagasi. Kildagaasi kasutamise tehnoloogia pole põhimõtteliselt uus, see on tükk aega olemas olnud. Mis juhtus, oli see, et gaasihinna tõus USA-s ja tehnoloogia täiustumine tegi kildagaasi kasutamise ka majanduslikult mõttekaks.

Millist mõju fossiilkütuste kasutamisele võib paarikümne aasta perspektiivis oodata kliima- ja süsinikupoliitikalt? Süsinikuemissiooni vähendamine on äärmiselt tähtis. Maailm ei ole praegu oma süsinikupoliitikas vajalikul suunal. Me rõhutame seda IEA aastaraportites pidevalt. Praegune suund tähendab 3,6-kraadise või suuremagi kliimasoojenemise stsenaariumit. Me peame hakkama kasutama fossiilseid energiaallikaid efektiivsemalt ja peame suurendama taastuvate energiaallikate osakaalu. On vaja kaotada fossiilkütuste subsiidiumid, mis on praegu kogu maailma peale kokku u 545 miljardit dollarit aastas. Teine põletav teema on see, et praegu puudub süsinikuemissiooni vähendamise ja kliimaküsimuste vallas globaalne kokkulepe.
Euroopa Liit on oma süsinikupoliitikas rangem ja aktiivsem kui muu maailm, aga tema poliitika üks alustalasid – heitmekvootidega kauplemise süsteem – ei tööta hästi.

Mis sellest saab, kas seda peaks muutma? Algusaastail töötas heitmekvootidega kauplemise süsteem küll. Probleem tekkis siis, kui heitmekvoodi hind kukkus. Selle kohta, kuidas edasi võiks minna, avaldab IEA raporti järgmise aasta lõpus. Praegu ma saan öelda, et vajadus mehhanismi järele, mis seaks süsinikuemissioonile lae, on igal juhul olemas. Millisel kujul see seatakse, on küsimus, millega Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil tuleb tegeleda. Tuleval aastal pärast uue Euroopa Parlamendi valimisi on hea aeg teema tõstatamiseks.

Milline on seda arvestades ikkagi põlevkivi kui energiaallika võimalik tulevik? Vajadus fossiilkütuste järele püsib veel aastakümneid. 25 aastat tagasi katsid fossiilkütused maailma energiavajadusest 82%. Praegu on fossiilkütuste osakaal endiselt 82%. See näitab, et maailma energiaallikaid on väga keeruline muuta. Kui rakendada energiasäästu meetmeid, võtta kasutusele uusi taastuvaid energiaallikaid jne, siis 2035. aastal katavad maailma energiavajadusest 75% endiselt fossiilkütused, näitab IEA prognoos. Seepärast on ääretult oluline, et me kasutaks fossiilkütuseid nii efektiivselt kui vähegi võimalik ja nii roheliselt kui võimalik. Osa vastusest on siin tehnoloogia, sealhulgas süsiniku püüdmise ja ladustamise süsteemid.