Tõnis Vare
13.03.2013
Avaldatud Eesti Päevalehes kärbitud kujul: http://www.epl.ee/news/arvamus/lugejate-kirjad.d?id=65811398

Vähemalt kord aastas ilmub mõnes Eesti meediaväljaandes lugu, kus väidetakse, et põlevkivielektri tootmist doteeritakse. Viimati eksitas lugejaid sellise väitega Eesti Päevalehe veergudel (27.02.2013) Eesti Rohelise Liikumise juht Ilmar Part, kes vastandab taastuvelektri toetusi põlevkivielektri väidetavale subsideerimisele. Kuid elektriarve võimalikult väiksena hoidmiseks ja elektri varustuskindluse tagamiseks on täna hoopis otstarbekas kombineerida põlevkivi- ja taastuvenergeetikat.

Ilmar Pardi artikli eesmärk on juhtida tähelepanu kõrvale taastuvenergiale makstavatest suurtest toetustest. Selleks ongi vajadus, sest olemasolevad põlevkivielektrijaamad toodavad täna elektrit odavama hinnaga kui uued tuulepargid ja päikesepaneelid. Seetõttu on taastuvenergiasse investeerida soovijatel huvi levitada jutte fossiilkütuste kasutamise subsideerimisest.

Part kirjutab, nagu toetaks maksumaksja põlevkivielektri tootmist igal aastal enam kui miljardi euroga, mis teeks väidetavalt iga Eesti elaniku kohta 800 eurot aastas. Kuidas maksumaksjad sellise toetuse lahkumist oma rahakotist märganud ei ole, on küsimus, millele pole subsideerimist väitvad isikud vastust osanud anda. Nimelt pole sellist põlevkivienergeetika toetamist Eestis lihtsalt toimunud.

Eesti on võtnud eesmärgi suurendada taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist. Maksumaksjale ja elektritarbijale on kõige taskukohasem kohandada kõigepealt olemasolevaid elektrijaamu nii, et põlevkivi asemel saaks seal kasutada ka taastuvaid energiaallikaid. Niimoodi saab täna toota taastuvelektrit 35% odavamalt kui uutes elektrijaamades. Näiteks Balti elektrijaama koostootmisplokis võeti eelmisel aastal põlevkivi kõrval 50% ulatuses kasutusele biokütus. 2012. aastal põletati seal ligi 520 000 tonni biokütust ja seeläbi jäi põletamata 560 000 tonni põlevkivi. Seeläbi tekkis ligi 250 000 tonni vähem põlevkivi tuhka ja õhku jäi paiskamata ligi 457 000 tonni fossiilset süsihappegaasi.

Uute taastuvelektrit tootvate elektrijaamade ehitamine ei ole halb. See on vaid kallis. Kuni avalikkust valdab mure elektri kõrge hinna pärast, peaksime kõigepealt kasutama kõige odavamaid taastuvelektri tootmise võimalusi. Küll hiljem jõuab ka kallimatega tegeleda.

On veel üks põhjus, miks me ei tohiks praegu põlevkivi- ja taastuvenergeetikat vastandada – Eesti loodus ei paku täna võimalust toota taastuvenergiast elektrit siis kui tarbijad elektrit vajavad. Elektrisüsteemi varustuskindluse tagavad eelkõige fossiilkütuseid kasutavad elektrijaamad. Seetõttu on paratamatu veel mõnda aega taastuvenergeetikat ja põlevkivienergeetikat kombineerida.

Põlevkivist toodetud elekter on täna odav. See võib muutuda kallimaks kui Euroopa Liit hakkab tõstma CO2 hinda. Kunstlikult tekitatava hinnatõusu eesmärk on luua eeldused uute taastuvelektrijaamade ehitamiseks. Ma saan aru, et taastuvenergia toetajad tahavad väita, et fossiilkütust kasutavate elektrijaamade toodang muutub konkurentsivõimetuks. See on aga peegelpilt. Tegelikult tõstetakse elektri hinda, et taastuvaid energiaallikaid kasutavad uued elektrijaamad muutuksid konkurentsivõimelisteks.

Vanasõna ütleb, et vana kaevu ei aeta enne kinni kui uus on valmis. See reegel kehtib ka energeetikas. Eesti Elektritööstuse Liit toetab taastuvenergia kasutamise laiendamist, kuid mõistlikult – asendades põlevkivi kasutamise ilma varustuskindlust ohustamata ning ulatuses, mida ühiskond suudab kinni maksta. Kui odava taastuvenergia potentsiaal on ammendatud, siis tuleb kasutada kallimaid lahendusi – mitte aga vastupidi.