Tallinna Tehnikaülikooli 2021. aasta parimaks valitud arendustöö keskendus põlevkivi ja teiste orgaaniliste materjalide koostöötlemisele ning saadavate produktide omaduste uurimisele, et luua ringmajanduse toel uus kõrge lisandväärtusega tööstusharu.

Rakendusuuringud põlevkivi ja plastjäätmete koostöötlemise suunal on viinud põlevkivitööstuse juba pöördeliste muutusteni. Eestis põlevkiviõli tootmiseks kasutatav tahke soojuskandja tehnoloogia lubab pürolüüsida põlevkiviga koos ka vanarehve ja plastjäätmeid. 

Nii on võimalik vähendada põlevkivi kasutust ja toota samal ajal kasulikku toorainet jäätmetest, mida seni on põletatud või ladestatud. Võiduprojekt pakub uudset lahendust seni vaid põletamisele läinud jääkplastikutest ja nende segudest õli saamiseks põlevkiviga (eelkõige kaubapõlevkiviga) koostöötlemise kaudu tahke soojuskandja protsessis.

Põlevkivi kompetentsikeskuse kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabori uurimisrühma liige, Virumaa Kolledži vanemteadur Hella Riisalu märkis, et kogu rühm on töö tulemustega väga rahul, kuna see võimaldab majandusele ja keskkonnale olulises ringmajanduse valdkonnas edasi liikuda. „Üllatas uuringute valdkonna suur baasuuringute hulk ja vähesed edulood nende rakendamisel,” lisas ta.  

Kõige olulisemaks peab Riisalu selles arendustöös, et tehtud rakendusuuringud lõid nii reaalse baasi edasisteks pilootkatseteks kui ka metoodilise skeemi edasiseks erinevate materjalide koospürolüüsi uuringuteks. „Lisaks on kogu uuring aluseks nii rohepöörde kui ka ringmajanduse põhimõtete reaalsele rakendamisele põlevkivitööstuse ja teiste sektorite koostöös, kasutades ära juba olemasoleva tehnoloogia võimalusi,“ märkis Riisalu, „Plastide ümbertöötlemine võimaldaks aidata lahendada nii Eesti kui lähinaabrite plastijäätmetega seotud probleeme, sest potentsiaalis suudab pürolüüsi tehnoloogia luua väärtusliku toote prügist, mida muul moel töödelda ei saa ja müüa seda sisendiks keemiaettevõtetele.“