Kuivõrd päikesepaneelide paigaldamine on Eestis hoogu kogumas, käib sellega paraku kaasas palju müüte. Kummutame enimlevinud eksiarvamusi.

Müüt nr 1. Päikeseenergia on kallis. Päikeseenergia võib olla kallis, kuid samas ka ei pruugi. Päikesepargi ehitus on investeering, mille tasuvust tuleb eelnevalt hinnata. Kui päikeseelektri tootmine on vastavuses elektrienergia tarbega ning investeeringu tasuvusaeg on sobiv, pole põhjust päikeseenergiat kalliks pidada. Kalliks osutub päikeseenergia sellisel juhul, kui päikseseelektrijaam on planeeritud oskamatult ning tuginedes emotsioonidele.

Müüt nr 2. Päikeseelektrisüsteem ei tasu end ära. Päikeseelektrijaama tasuvuse arvestamisel valitseb lihtne printsiip – võrgust ostetava elektrienergia hinda tuleb võrrelda väärtusega, mida annab päikeseelektrijaama toodang. Kui päikesejaama investeeringu- ja ülalpidamiskulu on kasutusperioodi vältel sama suur, kui on tavapärase elektrijaama poolt toodetud energia koguse maksumus võrgust ostetuna, tasub päikeseelektrijaam ennast ära. Päikeseelekter on loodussäästlik ning kuna pikemas plaanis ennustatakse võrguelektri hinna kasvu, pole tänase, pisut kallima päikeseelektri hinna juures mõtet investeeringu võimalust automaatselt kõrvale heita.

Müüt nr 3. Päikesepaneelid tuleb suunata lõunasse. Muidugi oleks ideaalne, kui paneelid oleksid suunatud lõunasse, kuid paraku pole selline lahendus alati võimalik. Vastupidiselt levinud arvamusele võivad paneelid olla suunatud igasse ilmakaarde, sealhulgas põhja. Küll aga peab siis arvestama väiksema tootlikkusega: 35-kraadise kaldenurga korral annavad ida- ja läänesuund toodangut 20% vähem, põhjasuund 50% vähem.

Müüt nr 4. Päikesepargi olulisim näitaja on võimsus. Võimsus on oluline, kuid veelgi olulisem on prognoosida toodangut. Tootmisprognoosi puhul arvestatakse päikesepargi ehitamiseks planeeritavat tehnoloogiat, täpset asukohta, paiknemist ilmakaarte suhtes, füüsilisi takistusi (teised hooned, puud, korstnad jms) ja muid detaile, mille omavaheline mudeldamine annab üsna täpse pildi, kui palju energiat päikesepark tegelikult tootma hakkab. Tootmisgraafikut tarbimisgraafikuga võrreldes saab prognoosida, kui suure osa võrgust ostetavast energiast katab tulevikus päikeseenergia, ning nii saab pildi päikeseelektrijaama tasuvusajast.

Müüt nr 5. Päikeseelektrijaam aitab elektrikatkestuste vastu. Valdav osa päikeseelektrijaamu, mida me hoonete katustel, fassaadidel või maapinnal näeme, vajab toimimiseks võrgutoidet. Kui võrgust tulev toide katkeb, lülitub ka päikeseenergia tootmine välja. See tähendab, et kui tegu pole just akusid sisaldava hübriidlahendusega, ei püsi päikesejaam elektrikatkestuse korral paraku töös. Turul on olemas ka võrgust eraldatud süsteemid, kuid need on mõeldud kasutamiseks pigem seal, kus võrgutoidet üldse pole.

Müüt nr 6. Päikeseelektrijaam on 100% hooldusvaba. Levinud arusaam on, et päikeseelektrijaama võib peale paigaldamist unustada. Kui aga soovitakse vähegi investeeringu majanduslikku kasu maksimeerida ning riske maandada, siis oleks mõistlik päikesepargi toodangul silma peal hoida ning süsteemi regulaarselt kontrollida.

Müüt nr 7. Pole vahet, millist päikesepaneeli osta. Paneelid erinevad üksteisest peamiselt võimsusklassi poolest. Üldjuhul on paneeli standardmõõdud ca 1 m x 1,7 m. Kuigi paneeli füüsiline suurus on sama, siis selle nominaalvõimsus võib olla vahemikus 260-330 W. Paneeli kvaliteedi määrab aga peamiselt erinevate komponentide kokkupanemise kvaliteet, mis sõltub tootjast ning enne ostmist tasub kindlasti vastava tootja tausta kontrollida. Suurema tootmismahu ja pikema kogemusega ettevõtted, kes ise neid paneele ka arendavad, pakuvad suure tõenäosusega kvaliteetsemaid tooteid.

Müüt nr 8. Hiinas toodetud paneelid on ebakvaliteetsed. Hiina ettevõtted arenevad väga kiiresti. Praeguseks on nad päikesepaneelide tootmises esirinnas nii tootmismahtude kui ka tehnoloogilise innovatsiooni poolest. Pea pooled täna maailmas toodetavatest päikesepaneelidest on valmistatud Hiina päritoluga ettevõtete poolt.