Lõuna-Koreas toimus Maailma Energeetikakongress
PRESSITEADE
15.10.2013

Daegus, Lõuna-Koreas kogunes üle 6000 eksperdi, et otsida XXII maailma energeetikakongressil lahendusi valdkonna kõige kriitilisematele probleemidele. Kongress kandis pealkirjaga „Securing Tomorrow’s Energy Today“ (homse energiavarustuse kindlustamine juba täna).

Suurem osa kongressi delegaate nõustus, et Euroopa energiapoliitika on ohtlikult kaldu kliimapoliitika poole ning hakkab liigse kulukusega hävitama ühiskonda, mida ta peaks teenima.

Euroopa kliimapoliitika, mille eesmärk on vähendada CO2 emissioone, põhimõtteliselt töötab. Poliitika eesmärk oli tagada võimalikult väikeste kuludega CO2-emissioonide alandamine ja see on ka juhtunud. Samas on kontrolli alt väljunud taastuvenergia tootmise laiendamiseks makstavad toetused ja seega energiavaesus tuleb Euroopas teemana taas lauale. Valdav enamus prognoose näitab, et Euroopas on järgmistel kümnenditel kõige kõrgem elektri hind maailmas.

Samas Euroopa on siiani jäänud ainsaks piirkonnaks, kus kliimapoliitika võib tõsta energia hinda. Euroopa on otsustanud vähendada CO2 õhkupaiskamist kolmel moel: vähendades heitmeid 20%, vähendades 20% võrra tarbimist ning suurendades 20% võrra taastuvenergia tootmist. Viimane neist on osutunud esimesest meetmest 90% võrra kallimaks ning sellest on tingitud liigsed kulud. Halvim võib seista aga ees – kui toetuste abil on ehitatud piisavalt elektrijaamu, mida peetakse üleval maksude abil, siis kaob konkurents ning elektrisüsteem muutub ülearu kalliks.

Kongress leidis, et energiapoliitika keskmesse tuleb asetada majanduslik konkurentsivõime, võttes sealjuures arvesse  ka kliimapoliitika ning varustuskindluse eesmärke. Selleks tuleb kliimapoliitika osas kasutada ühte, CO2 vähendamise eesmärki. Eurelectricu hiljutine analüüs näitas veenvalt, et kui praegu poliitikat ei muuda, siis tekib 10-aastane kriisiperiood, mille hiljem järgi võtmine toob kaasa 4000 miljardi euro asjatu kulutamise ja seda tööstus võib-olla enam välja ei kannata.

Samas Maailma Energeetikanõukogu ei teinud üleskutset rahvusvahelise kliimakokkuleppe sõlmimiseks hoolimata asjaolust, et see on Euroopa Liidu ametlik põhieesmärk. Ühes kongressi diskussioonipaneelis soovitas USA esindaja loobuda isegi mõttest saavutada õiguslikult siduvat kliimaeesmärki – sest selle saavutamine ei ole reaalses maailmas võimalik.

Eesti Elektritööstuse Liit on 2004. aastal moodustatud mittetulundusühing, mis ühendab Eesti elektrivaldkonna suuremaid tööandjaid. Liidu eesmärgiks on seista Eesti elektritööstuse konkurentsivõime ja ühishuvide eest Eestis ja Euroopas. Eesti Elektritööstuse Liit on Euroopa elektritööstuste liidu EURELECTRIC ning Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee liige.

Tõnis Vare
Eesti Elektritööstuse Liit
tegevjuht
+372 58 60 5357