Elektritööstuse Liit: Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika vajab ühildamist
Elektritööstuse Liit: Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika vajab ühildamist
29.01.2014
Riigikogus korraldatud energiapoliitika konverentsil arutati hetkel Eestile olulisi energiapoliitika küsimusi: Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika uute eesmärkide ühildamist ja selle mõju Eestile.
Äsjaavaldatud Euroopa Komisjoni ettepanekust Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika kohta aastateks 2020-2030 vajab Elektritööstuse Liidu arvates äramärkimist kaks kesksemat eesmärki: aastaks 2030 vähendada CO2 emissioone vähemalt 40% võrreldes 1990. aastaga ja taastuvenergia kasutamise osatähtsuse suurendamine Euroopa Liidus tervikuna 27%-ni.
Konverentsil esinenud Pöyry analüütiku Stephen Woodhouse sõnul toob see kaasa energia hinna suurema kõikumise tulevikus, kuid sellega kaasneb efektiivsus, sest ilma kõikuva hinnata ei oleks alust muutuda efektiivsemaks. Samas aitab energia hinna tõusu pidurdada turupõhine tegutsemine ja Eesti jaoks on väga oluline jätkata Euroopa Liidu tasemel lahenduste elluviimisega regionaalsel energiaturul (Norra, Rootsi, Soome, Läti, Leedu jm) ning kindlustada investeeringud energiataristusse.
Eesti kliima- ja energiapoliitika vajab muutusi, et Euroopa Liidu uued püstitatud eesmärgid CO2 vähenemise ja taastuvenergia osakaalu tõusu osas realiseerida ühiskonnas minimaalsete kuludega. Eesti kliimapoliitikas ja selle sidumisel energiapoliitikaga on olulisemateks teemadeks biomassi, maagaasi ja põlevkivi kasutamine.
Lähinaabritel Soomel ja Rootsil on metsa pindala kordades suurem, aga ikka ekspordib Eesti biomassi koguseliselt rohkem. Meie probleemiks on puidutoodete väärtusahela ebatäius. Seega ümarpuidu ja biomassi eksportimise asemel tuleb Eestis toota rohkem suurema lisandväärtusega tooteid ning väheväärtuslik puit suunata energia tootmisse. Kui toetada biomassi kasutamist, siis oleks võimalik vähendada tarbijate kodukulusid, täita riigi taastuvenergia eesmärgid ja alandada CO2 emissioone. Tegemist on lihtsa, kiire ja efektiivse sammuga.
Soome Energiatööstuse energia- ja kliimapoliitika juht Jukka Leskelä tutvustas biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumi mõju meie regioonile ja analüüsis, et mida peab Eesti energiapoliitikas muutma ning kuidas teha koostööd omavahel.
Euroopa Liidu riigid, kus valdav osa metsamassiivist on “looduslik”, peaksid toetama uut ettepanekut jätkusuutlikkuse kriteeriumist, mis vastaks nende riikide huvidele. Praeguseks kalevi alla pandud versioon oleks lugenud looduslikus metsas kasvanud puidu energiakasutuses võrdseks fossiilkütusega. Eesti riik peab panustama aktiivselt uue ettepaneku ettevalmistamisse, et loodusliku taastuva metsamaterjali kasutamine energeetikas loetaks ka edaspidigi loogiliselt taastuvenergiaks.
