Tõnis Vare, Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht

Igapäevaelu sündmused viitavad selgelt, et käes on Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika jaoks otsustav aeg – kas teadvustame karmi reaalsust, et Euroopa majandus sõltub liiga palju imporditud fossiilkütustest ja viime läbi selle lõpetamiseks vajalikud muudatused või tegutseme jätkuvalt edasi düstoopia suunas.

Kindel on, et energiasõltuvuse tagajärjed on äärmiselt tõsised – energiajulgeolek puudub, varustuskindlus on ebakindel, tarbijad seisavad silmitsi suurte energiaarvetega ja liikmesriikide valitsuste sekkumine kutsub esile toimival turul turutõrkeid.

Selle kõigega vähendatakse investeerimiskindlust ja koos sellega vähendatakse ka investorite usaldust ning kliimapoliitiliste pikaajaliste eesmärkide saavutamine muutub ebatõenäoliseks.

Energiaturg vajab suuri investeeringud

Siiski on võimalik ka teistsugune tulevik, kus energiasõltumatus ja kliimapoliitilised eesmärgid käivad käsikäes. Selline turg, kus energia hinnakõikumised ja pakkumise riskid on turvaliselt maandatud. See tulevik on elektrifitseerimine.

Viimased aastad on meie tööstuste jaoks olnud äärmiselt keerulised, kuna tervisekriisile järgnesid kohe sõda, tarnekriis ja inflatsioon. Selline keeruline olukord tõestab veelkord, et kiirendatud elektrifitseerimine ja süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine atmosfääri annavad ühiskonna dekarboneerimiseks parimad võimalused.

Tõhusad toimivad turud, koos pikaajalise motiveeriva investeerimiskindlusega, annavad energiasektorile võimaluse teha kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikke suuremahulisi vähese CO2-heitega või süsinikuneutraalsete tootmisvõimsuste ja taastuvenergia investeeringuid.

Venemaa sõda Ukraina vastu ja selle mõju elektri tootmisele, tarnimisele ja hindadele Euroopas on tekitanud elava poliitilise debati praeguse turukujunduse üle ning tekitanud soovi elektriturge administratiivselt kontrollida ehk fikseeritud hindasid poliitilise sunniga rakendada.

Riiklik poliitika peab arengutega kaasa tulema

Elektritööstus seisab Euroopas ja ka Eestis silmitsi suurte väljakutsetega, praegu tegutsetakse äärmuslikus keskkonnas, kus kõrged hinnad, tootmis- ja tarnehäired ning sagedased poliitilised sekkumised turule tekitavad ebakindlust ja on vaja leida tasakaal tarbijate kaitstuse ja investeerimiskindluse vahel.

Seetõttu peab Euroopa ja Eesti poliitilise tasandi peamine prioriteet olema tulevikukindel elektriturgude korraldus ja energeetika jätkusuutliku investeerimisraamistiku tagamine, mille olemasolu garanteerib ühiskonna dekarboneerimiseks vajalikud mahukad investeeringud.

Mõista on vaja lihtsat asja. Seda, et ka siseriiklikud poliitilised otsused, mida me lähiajal tegime või tegema hakkame, on Eesti tuleviku jaoks äärmiselt olulised, sest need määravad kindlaks meie ühiskonna suutlikkuse süsinikuneutraalsuseni jõudmisel protsessina 2050. aastaks, et saavutada sellega kulutõhus, kliimasõbralik ja turvaline elektrivarustus ja toimiv elektritaristu meie tavatarbijatele ja tööstusele.