Tõnis Vare

Euroopa Liidu energiapoliitika vajab kiiremas korras ümbervaatamist, sest kliimapoliitika eesmärkide saavutamise vahendite mittetoimimine ja arengud elektriturul on esile kutsunud muutuste vajaduse.

Baasteadmine Euroopa Liidu energiapoliitika kujundamisel on asjaolu, et Euroopa Liidu kliimapoliitika on energiapoliitika alus. Seega peame lähtuma tõsiasjast, et ilma tõhusalt toimiva kliimapoliitikata ei ole ilmselgelt võimalik ellu viia edukat energiapoliitikat ning antud teadmine peab olema energiapoliitika kujundamise nurgakiviks.

Euroopa ühtse kliimapoliitika eesmärkide saavutamise vahendid vajavad juba täna korrastamist või ümberkujundamist, et tulevane üleeuroopaline energiaalane reeglistik oleks oma toimimises tõhus. Hetkel on kujunenud olukord, kus olemasolev eesmärkide saavutamise vahendid ei ühildu praktilise elu reaalsusega ning üha selgemini tundub, et see on lihtsalt üks idealistlik üllas eesmärk eesmärgi pärast. Näited kraavivajunud Euroopa Liidu kliimapoliitika toimimise viisidest võib tuua erinevatest Euroopa nurkadest – Saksamaal ehitatakse kivisöel töötavaid uusi elektrijaamu ja kliimapoliitikast tingitud ebamõistliku elektripoliitika tõttu kolib riigi majanduskasvu mootoriks olev tööstus mujale, Taanis ei ole elektrituulikute suuremahuline kasutuselevõtmine vaatamata väga tugevatele ühendustele naaberriikide energiasüsteemidega suutnud fossiilsete kütuste kasutamist vähendada.

Samas on tehtud ka Eestis otsuseid, mis kuidagi kliimapoliitilisi eesmärke ei toeta: keskkonnasäästlike trollide, trammide ja elektrirongide asemele hakatakse kasutatama fossiilsetel kütustel baseeruvad transporti – diiselmootoriga busse ja ronge.

Sisuliselt on tänaseks jõutud Euroopa elektritööstuses mõistmiseni, et kui mittetõhusat Euroopa Liidu kliimapoliitika elluviimise vahendeid koheselt ei revideerita, siis ei ole võimalik ellu viia ka edukalt toimivat energiapoliitikat ning ollaksegi lõhkise küna ees.

Kuid peale kliimapoliitika on Euroopa Liidu energiapoliitikas endas samuti probleeme ja kitsaskohti, mida tuleb energiapoliitika muutmisel arvesse võtta ning mille lahendamine annab võimaluse Euroopa ühtse elektrituru edasiseks edukaks toimimiseks. Sisuliselt saab Euroopa Liidu elektripoliitika põhisuunad jagada kolme suuremasse gruppi –  Euroopa tasand , regionaalne tasand ja kohalik tasand. Kõik tasandid on omavahel sõltuvuses ning mõjutavad üksteist oma igapäevases toimimises. Eelpooltoodud põhisuundadest lähtuvalt tõusetubki peamine energiapoliitiline eesmärk: ühtlustada elektripoliitika Euroopa Liidu siseselt, integreerides kohalikud elektrisüsteemid regionaalsel ja Euroopa tasandil ning muuta tasandite turupõhine toimimine efektiivseks.

Euroopa tasandil mõjutab Eestit asjaolu, et välja ei ole töötatud ühtset elektrituru piiripoliitikat kolmandate riikidega. Euroopa Liidu välistes riikides toodetud elekter mõjutab Euroopa elektritööstust ning piiripoliitika puudumine võimaldab moonutusi elektri tootmise ja müügi turul niivõrd kuivõrd Euroopa Liidu kliimapoliitika nõuded kolmandate riikide elektritootmist ei piira ega mõjuta. See asjaolu asetab meie elektritööstuse ebavõrdsesse konkurentsikeskkonda ja pikemas perspektiivis võib viia elektritööstuse likvideerumiseni Eestis. Euroopa Liidu energiapoliitika peab muutuma ja tagama elektrituru õiglase toimimise.

Rääkides regionaalsest tasandist, siis kujundatavast energiapoliitikast lähtuv ühtlustatud elektrituru regulatsioon peab elimineerima olukorrad, kus erinevate liikmesriikide siseriiklikud otsused takistavad Euroopa Liidu poolt heakskiidetud regionaalse elektrituru poliitika kinnistumist. Oluline on siinkohal, et kujundatav energiapoliitika tagaks osapoolte koostöö regionaalsel elektriturul ning võrguühenduste olemasolu regioonis tagaksid piiriüleste elektri tootmisvõimsuste kättesaadavuse, mis omakorda muudaks energiapoliitika efektiivsemaks. Eesti peab jätkama oma elektrisüsteemi integreerimist muu Euroopaga, sest sellega luuakse võimalus odava Norra hüdroenergia jõudmiseks kohalikule elektriturule ning samuti annab Eesti elektritööstusele võimaluse oma toodangu ekspordiks. See on kasulik nii tarbijale, kui ka Eesti riigi majandusele tervikuna.

Samuti on regionaalsel tasandil oluline taastuvenergia toetuspoliitikate ühtlustamine regionaalsetel elektriturgudel, sest ühtlustatud toetusmeetmed loovad tõhusa energipoliitika ja selle tulemusena hakkavad tootmisvõimsused paiknema efektiivsusest lähtudes, mitte tulenevalt toetusmeetmete tasu suurusest.  Euroopa Liidu energiapoliitika uueks eesmärgiks peab olema ebaefektiivsete elektrijaamade toetusmeetmete abil ehitamise „võidujooksu“ lõpetamine ning tänase elektrituru toimimise tõhustamine läbi regionaalse koostöö.

Siseriiklikul tasandil on oluline uute võimsuste loomise tasakaal, mis on teemajätkuks eelnevale regionaalse tasandi toetusmeetmete temaatikale. Energiapoliitika eesmärgiks ei saa olla ebaefektiivsed elektri tootmisvõimsused siseturul, vaid tasakaalustatud uute võimsuste loomine kooskõlas Euroopa Liidu kliimapoliitikast tuleneva taastuvenergia eesmärkide täitmisega. Nende eesmärkide saavutamiseks ei ole Eestisse vaja luua lähema 10 aasta jooksul uusi toetusmeetmetel baseeruvaid elektritootmisjaamu, mille peab kinni maksma tarbija. ETL ei jaga arusaama, et kohe on vaja uusi elektrijaamu ja on seisukohal, et uute tootmisvõimsuste planeerimine tuleb viia vastavusse tegeliku elektrituru vajadustega ning taastuvenergia eesmärkide saavutamisel on oluline kõrvaldada anomaaliad analüüsimaterjalides, olla pragmaatiline ning vähendada tarbija poolt kinnimakstavat toetusmäärasid ning kõik see annab võimaluse liikuda soovitud turupõhise elektrituru mudeli poole.

Turumudelist rääkides on oluline, et selle arendamine siseriiklikul tasandil peab tulenema regionaalse elektrituru osalejate koostööst. Eelkõige on vaja energiapoliitika regulatsioonide ühtlustamist, välistades vastuolud turumudeli rakendamisel ja sealolevad vastandlikud kohustused. Ühelt poolt nõuda elektriturul fikseeritud elektrihindade asendamist börsihinnaga ning teiselt poolt nõuda fikseeritud elektrihindasid üldteenusele, ei ole jätkusuutlik turumudel. Euroopa Liidu energiapoliitika vajab ennetavaid muutusi elektrituru mudelis, et soodustada hajutatud mikrotootmise levikut ja võimaldada nutikate mõõtmissüsteemide kasutuselevõttu, mida hetkel päev-ette turumudel ei toeta. 

Siseriiklikul tasandil ei saa mööda vaadata energia säästmise teemast energiapoliitikas. Energiasäästu käsitlus on hetkel ühepoolne ja põhiline tähelepanu on põhjendamatult suunatud elektrile, kuigi elekter on energiasäästu tagavate süsteemide töötamise eeldus.  Energiasäästu käsitlus energiapoliitikas peab olema objektiivsem ja lähtuma põhjalikumast analüüsist. Iga keskmine energiatarbija saab selgema arusaamise energiasäästmise võimalustest, kui kõrvutab oma elektrikulu, küttekulu ja autokütuse kulu. Paremat võrdlusmeetodit arvatavasti energia tavatarbijale ei ole ning lihtne analüüs näitab igaühele ise, kus on suuremad energiasäästu võimalused.

Kokkuvõtlikult saab tõdeda, et Euroopa Liidu kliimapoliitika ja energiapoliitika vajavad positsioonide ümberhindamist ning pragmaatikast kantud muutusi, sest vastasel korral on kriis energiapoliitikas möödapääsmatu ning ühtne elektriturg liigub taas reguleeritud ja lokaalsete toimimispõhimõtete suunas.