Liigu sisu juurde

Kuidas mõjutab Euroopa Komisjoni uus kliima- ja energiapoliitika suund Eestit?

Kuidas mõjutab Euroopa Komisjoni uus kliima- ja energiapoliitika suund Eestit?

 

Mõju põlevkivist elektri tootmisele. Eesti jaoks on olulised Euroopa Komisjoni poolt sätestatud CO2 hinna eesmärgid, mille kohaselt peaks 2030. aastaks olema CO2 hind 35 €/t ja 2050. aastaks 100 €/t. Nimetatud hinnaeesmärgid mõjutavad Eestis põlevkivi kasutavat elektritööstust järgmiselt:

Kuni 2030. aastani saab kasutada enamust kunagi põlevkivi kasutamiseks loodud elektrijaamadest, kuid suur osa kütusest ei ole enam põlevkivi, vaid biomass ja uttegaas. Likvideeritakse ligi 30% vanast elektritootmise võimsusest. Nii täidab Eesti on kliimapoliitika-alase CO2-heitmete vähendamise kohustuse Euroopa Liidu ees kõige odavamalt. 2030. aasta järgselt on pikemaajaliselt konkurentsivõimeline üksnes põlevkivigaasi kasutav elektritootmine.

 

Mõju elektri tootmisele taastuvatest energiaallikatest. Konkurentsivõimetute taastuvenergiat kasutavate elektrijaamade ehitamine muutub senisest odavamaks. Uute elektrijaamade ehitamiseks korraldatakse „tehnoloogianeutraalseid“ oksjoneid, kus ettevõtted hakkavad pakkuma riigile taastuvenergia tootmiseks kõige odavamaid võimalusi. Olemasolevad elektrijaamad säilitavad varasemad toetused ning jätkavad tootmist. Suureneb taastuvenergia kasutamine elektri tootmisel fossiilkütuste asemel.

 

Mõju elektritootmise varustuskindlusele. Euroopa Liidu kliimapoliitika elluviimine tekitas Eestile, kui Euroopa Liidu piiril asuvale riigile, suure probleemi – kliimapoliitika motiveerib uute elektrijaamade ehitamist Euroopa Liidu piiri taha (Venemaale ja Valgevenesse), kus kliimapoliitikat ei kohaldata, et seal toodetav elekter Euroopa Liitu müüa. Seda probleemi kavandatav uus poliitika ei lahenda. Lahenduse peavad leidma Euroopa Liidu piiririigid.

Et mõista selle probleemi suurust, tasub vaadata lähemalt tänasest olukorda Lätis ja Leedus, kus makstakse kohapealse elektritootmise ülalpidamiseks tohutuid toetusi. (vt. lisatud joonist). Kui probleem ei lahene, siis peab ka Eesti hakkama senisest rohkem maksma. Oleme naabritega niivõrd seotud, et probleeme saab korralikult lahendada vaid ühiselt Balti regiooni tasemel.