Tarbijale taskukohaseim taastuvenergia tuleb Narvast. See on fakt, mida ei saa eitada. Prügipuidust elektri tootmine ei tasu küll tänase elektri hinna juures ennast ise ära, aga on sellele palju lähemal, kui teised taastuvenergialiigid. See tähendab, et teistele tootjatele peab tarbija hoopis rohkem peale maksma.

Sellest hoolimata oleme täna paradoksaalses seisus, kus tarbijate huvisid esile tõstes tahetakse seadusega sundida Narva jaamasid kasutama biokütuse asemel põlevkivi, mis hoolimata olulistest läbimurretest keskkonnakaitse alal, jääb siiski endiselt fossiilseks kütuseks. Millisesse konteksti asetub selline praktika kui me vaatame Eestist väljapoole?

Euroopas  kasutatakse hakkpuitu praktiliselt kõigis sütt põletavates elektrijaamades, asendades selliselt osa fossiilsest kütusest. Ehitatakse ka uusi, ainult biokütusel töötavaid elektrijaamu võimsusega kuni 200 MW ja enamgi. Kõik see aitab suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Sarnaselt teiste liikmesriikidega on Eesti võtnud kohustuse toota aastaks 2020 taastuvatest energiaallikatest 25% energiatarbimisest. Samas tuleb tagada elektritootmise võimalikult kõrge varustuskindlus ja madala CO2 emissioon.

Need on mängureeglid, millest lähtudes tuleb küsida – kuidas need poliitilised eesmärgid tarbijatele kõige väiksema kuluga täita? Narva elektrijaamad suudavad pakkuda taastuvenergia eesmärkide täitmist kõige soodsamalt. Kuna me toodame elektrit fossiilkütusest ehk põlevkivist, on kütuse mitmekesistamine ning taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt loogiline ja moraalselt õige samm.

Kuigi paljudele kõlab see siiani harjumatult, saab varem fossiilseid kütuseid kasutanud põlevkivielektrijaamades toota taastuvenergiat. Taastuvate energiaressursside kasutamine ei pea tähendama uute elektrijaamade ehitamist. Narva elektrijaamal on selleks olemas tehnoloogiline võimalus ja nii tarbija rahakoti kui ka keskkonna ees oleks vastutustundetu seda kasutamata jätta.

Põlevkivi asendamine biokütusega vajab väikseimat toetust ühe toodetud taastuvelektri ühiku kohta ning seetõttu on ta elektritarbija jaoks odavam kui uute tootmisvõimsuste, nt tuulikute rajamine.

 

Puiduraha tuulikutele

Tuul on küll tasuta energiaressurss, kuid sellegipoolest vajavad tuulikud toetusi, sest investeeringud on kallid.  Hiljuti peeti toetuste nimel meedias tõeline lahing ning vaatamata tõsistele pingutustele, ei õnnestunud tuuleärimeeste toetusi kärpida. Vastupidi, tänu kavandatud muudatustele edaspidi tõuseb tuuleparkide tootlus.

 

Siiani maksti tuulest toodetud elektri eest toetust kuni 600 GWh kogusele aastas, kuigi tuulikud nii palju ei oleks isegi suutnud toota. Nüüd, kus tuuleparke lisandub ja see limiit muutuks neile takistuseks, kavandatakse piirang sootuks tühistada. Täna kehtiv fikseeritud suurusega toetus, mis kerkivate turuhindade juures suurendab tootjate tulu, asendatakse aga garanteeritud müügihinnaga. Eelnõu kohaselt garanteerivad elektritarbijad järgmisest aastast tuuleenergia tootjatele tulu (elektri hind + toetus) 9,3 senti kilovatt-tunni eest, mida on 30% rohkem kui Narva elektrijaamadele. Narvas toodetud taastuvelekter on tarbija jaoks 2,1 s/kWh võrra odavam, kuid ikkagi piiratakse taastuvelektri tootmist Narva elektrijaamas. 375 GWh piir pannakse ette kõige odavamale tootmisviisile ning edasine areng planeeritakse vaid kõige kallima taastuvelektri tootmisviisi abil.

Kas tõesti on Eesti elektritarbija juba nii rikas, et hakkab emotsionaalselt eelistama kallimaid alternatiive? Lisaks ostetakse tuulikud välismaalastelt, samas kui hakkepuidu müüjateks oleks eestlased.

 

Karuteene keskkonnale

Vaatame ka elektritootmise keskkonnamõju vähendamist. Kui Eestis töötab rohkem tuulikuid, ei vähene sellest põlevkivist elektrit tootva elektrijaama keskkonnamõju ega ka elektritoodang. Kuid põlevkivi asendamisel biomassiga saab Eesti kiiresti vähendada põlevkivienergeetika keskkonnamõju.

 

Põlevkivist elektri tootmisel tekib ühest tonnist põlevkivist tuhka 45%. Biokütuse kasutamisel  tekib tuhka vaid 1% ringis. Tänu biokütuse kasutamisele Balti elektrijaamas tekkis Eestis möödunud aastal ca 180 000 tonni vähem põlevkivituhka ning elektri tootmiseks  kasutati ligi 400 000 tonni vähem põlevkivi.  Õhku jäi paiskamata kuni 380 000 tonni vähem süsihappegaasi. Alates biokütuste kasutuselevõtust 2008. aastal on Narva elektrijaamad jätnud kasutamata  ca 1,35 mln tonni põlevkivi, tekitanud 0,6 mln tonni vähem tuhka ning 1,1 mln tonni vähem süsihappegaasi.

 

Varustuskindlus

Lõpetuseks ka varustuskindlusest.  Biokütuse kasutamine põlevkivi asemel võimaldab taastuvelektrit toota ka tuulevaiksel ajal, südatalvel  – seega alati, kui elektrit on vaja, mitte ainult siis kui on tuult. Kasutades biomassi Narva elektrijaamades saame kasvata taastuvenergia osakaalu ilma, et seaksime ohtu elektrienergia varustuskindluse.  Ja teha seda tarbija jaoks kõige odavamalt.

 

Tõnu Aas, Narva elektrijaamade juht