Omast võttest sellili

Tõnis Vare

Elektriga soetud otsustest on kõige üllatavam koalitsioonilepingus toodud kavatsus kaotada senine põhimõte, et iga elektri tarbija ja elektri tootja peab majanduslikult vastutama oma elektri tarbimise ja tootmise mõjude eest elektriturul. Eesti tänast reeglistikku võib nimetada tugevaks bilansivastutuseks. See on väga tähtis, sest elektrit tuleb alati toota sama palju kui teda samal hetkel tarbitakse. Euroopa Komisjoni analüüsi alusel on Eesti vastav regulatsioon Euroopa 8 parima seas (vt. lisatud väljavõtet Euroopa Komisjoni analüüsist).

Uue koalitsiooni tegevuskavas on otsus, mis seab eesmärgiks kaotada Eestis seni kasutatud tugeva bilansivastutuse põhimõte: „pooldame elektri- ja soojatootmises järk-järgulist üleminekut taastuvenergeetikale /…/. Üleminekut ei rahastata tarbija taskust, vaid heitmekaubanduse lisatuludest, taastuvenergia koostöömehhanismide ning bilansienergia (väiketootjate võimalus toota võrku taastuvenergiat ja tasaarveldada selle aasta jooksul energiatarbimisega) süsteemi kaudu;“. Bilansienergia terminit kasutatakse vaid elektrituru regulatsioonis, seega on tõenäoliselt kavas kaotada elektri bilansivastutus väikestele elektri ja soojuse koostootjatele ning panna keegi teine väiketootja tekitatud kulusid kinni maksma.

Euroopas toimub praegu täpselt vastupidine protsess. Euroopa Liidu 28-st liikmesriigist 12-s on osad taastuvenergia tootjad  bilansivastutusest vabastanud. Selle tulemusel on oma turuosa kiiresti kasvanud elektritootjad, keda ei huvita elektri tootmine siis kui elektrit on tegelikult vaja, vaid siis, kui seda on hea toota (loe kasumlik). Viimase viie aasta jooksul kuhjunud probleemid on tänaseks viinud Euroopa Komisjoni niikaugele, et muutmisel olevas taastuvenergia toetamise üleeuroopalistes põhimõtetes on lubatud toetada vaid bilansivastutust kandvaid taastuvenergia tootjaid. Kui tootja on bilansivastutusest vabastatud, siis temale riigi poolt abi anda (lisatasudena või soodustariifidena antav abi) ei tohi. Piirang kehtestatakse riikides, kus toimib päevasisene elektriturg (sh Eestis – meil toimib Nord Pooli päevasisene Elbas turg).

Elektritööstuse Liit teeb seetõttu kaks järeldust:
1) elektri ja soojuse koostootmise vabastamine bilansivastutusest toob Euroopa kogemusele tuginedes kaasa negatiivseid moonutusi ka Eestis. Neid mõjusid tuleks põhjalikult analüüsida enne lõplikku otsustamist.
2) kavandatud bilansivastutuse kõrvalmõjuks on keeld anda samadele tootjatele muud toetust.

Euroopa riikide kogemusele tuginedes on vägagi tõenäoline, et bilansivastutusest vabastuse negatiivne kõrvalmõju on suurem kui saadav kasu. Seega taastuvenergia tootmise edendamine valede meetodite abil on kindel tupiktee. Järeldus on ühetine – kukume omast võttest selili.

Tõnis Vare on Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht

Lisa: väljavõte Euroopa Komisjoni dokumendist  “COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT. European Commission guidance for the design of renewable energy support schemes. Accompanying the document. Communication from the Commission. Delivering the internal market in energy – optimizing public intervention”.