Liigu sisu juurde

Peaministrite pöördmine 20.02.2012

20. veebruaril 2012.a. saatis Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip ühes 12 teise Euroopa riigi peaministriga ühise pöördumise Euroopa Ülemkogu presidendile Herman van Rompuyle ja Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole. Meie naaberriikidest ühinesid pöördumisega ka Läti, Soome ja Rootsi peaministrid.

Oluline on taastada elanike, ettevõtete ja finantsturgude usk Euroopa tugeva ja jätkusuutliku arengu suhtes. Peaministrid soovivad rõhutada, et nüüd on aeg tegudele – aeg võtta juhiroll ning võtta vastu julgeid otsuseid. Pöördumises tuuakse välja 8 erinevat teemat millele peaministrid erilist tähelepanu soovivad osutada. Kaheksast esile tõstetud valdkonnast puudutab üks otseselt energiavaldkonda.

Peaministrid näevad, et peame pühenduma tõhusa ja efektiivse energia siseturu loomisele aastaks 2014. Kõik liikmesriigid peaksid sujuvalt ja tähtaegadest kinni pidades täielikult juurutama Kolmanda Energiapaketi. Varustuskindluse tagamiseks tuleb tugevdada riikidevahelisi ühendusi. Riiklikul ja kollektiivsel tasemel on vaja astuda viivitamatuid  samme eemaldamaks planeerimise ja regulatsiooniga tekitatud takistused infrastruktuuridesse investeeringute tegemiseks mis on eelduseks ühtse turu toimimisele ning rohelise energia kasvu toetamiseks. Peaministrid ootavad Komisjoni kommunikatsiooni siseturu toimimise teemal mis peaks sisaldama liikmesriikidele hinnangu andmist piirangutest vabastamise tasemele ja energiaturu avamisele ning avaldavad ka oma pühendumist konkreetse protsessi loomiseks Single European Transport Area and establishing the Connecting Europe Facility.”(jään siin tõlkimisega hätta)

Leedu otsus pöördumisega mitte liituda jätab õhku mitmeid küsimusi. Eesti, Läti ja Leedu ühtne elektirturgude poliitika vajab poliitilist kindlust. Seni ei ole varasematest kokkulepetest kinni peetud ning Leedu otsus mitte seista ühiselt samade põhimõtete eest mitte vaid lähinaabrite Eesti ja Lätiga vaid Baltimaadele lisaks ka 10 teise riigiga, tekitab üha enam ebakindlust Baltimaade ühiste seisukohtade ja tulevikusuundade osas.